"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Lumi ja jää katustel. Kuna proffe katusepuhastajaid napib ja raha hoitakse kokku, riskivad töömehed eluga (1)
12. veebruar 2024
Kõikidele reeglitele vastav lumekoristus Akadeemia tee majakatuselt: töömees on korralikult rakmetes ja turvaköiega kinnitatud. Foto: Ksenija Kurs

Tallinnas puhastab katuseid lumest poolsada ettevõtet, kuid suurema sulaga jääb nende pingutustest väheks. “Kui tahad tellida, siis samal ajal tahavad tellida ka kõik teised,” ütleb Kalamajas väiksemat korteriühistut juhtiv Aivar, kes on möödakäijate hoiatamiseks seina äärde triibulised torbikud sättinud. Kui aga kellelegi peaks lumetükk või purikas räästast pähe kukkuma, ei vabasta hoiatamine vastutusest.

Kui panna end katustelt lume sulamise esimesel päeval korteriühistu juhi olukorda, kes tahaks kiiresti tellida lume ja purika eemaldamist, nõuab tegija leidmine eesli kannatust.
Esimese kümnekonna juhuslikult internetist leitud numbri läbihelistamine annab tulemuseks nulli. Toru kas ei tõsteta või lubatakse kunagi hiljem tagasi helistada.

Proovides firmade asemel mõnda erakuulutust, siis isegi kui vastatakse, sobiks vastaja vaid tänavale labidameheks, mitte aga ohtlikul katusel turnima. Samas on mõni vastaja valmis ka ilma turvarakmeteta katusele ronima. Kui ainult makstakse.

Lindid ja kaikad seina ääres

Aeg läheb ja sula edeneb. Lõuna poole tekib mõne suurema firma kaudu lootus leida pädev töötegija. Ainult et parimal juhul järgmiseks päevaks. Kui keegi selleks ajaks kohale ilmubki, on juba sula ise kõik katuselt alla kukutanud. Loodetavasti mitte kellelegi pähe.

Linnas võib samal ajal kohata tavapärast pilti. Vanalinnas on keegi seadnud seina äärde kaikad, et räästa alt käijaid eemale peletada. Mõni on vedanud laiali hoiatava lindi. Mitme maja seina ääres võib fassaadide ees näha mupo ametnike seatud linte.

Katuste puhastamine lumest ja jääst.
Pilt: Ilja Matusihis

Üldiselt kohustab seadus majaomanikku katuse puhtana hoidma, et langev lumi või purikad ei seaks ohtu kaasinimesi või nende vara. Ent kui seadusekuulekus nüüd hüppeliselt tõusekski, siis ega suurema sula puhul pole katusekoristajate armeed kusagilt võtta.

“See on raske töö – kui ma teeksin täna pakkumise, siis oleks see 50 eurot tunnis pluss käibemaks,” ütleb vilunud katuselturnija Peeter. Siinkohal võib lisada, et suuremad lumekoristajad küsivad tänu mastaabiefektile 30 euro kanti tunnis.

Harrastusalpinistina on Peeter varasematel aastatel koos mõne kaaslasega spetsialiseerunud peamiselt vanalinnale. Seal on muidugi keeruline lund alla visata, sest hoovid ja tänavad on ahtad.

Sula puhul otsivad kõik korraga

Peetri sünniaasta on 1977 ja mees peab ennast katusel töötamiseks liiga vanaks: “See on füüsiliselt väga kurnav. Vanasti oli vanalinna katustel põnev, nüüd enam ei taha.”

Peeter lisab, et kogu Tallinnas võib olla firmade ja väikeettevõtjate peale kokku umbes poolsada professionaalidest kastusepuhastajate punti, mõnedki neist alpinismi taustaga. Ent kui ilm läheb järsult sulaks, on selge, et need töömehed, keda on kokku ehk mõnisada, ei jõua tuhandeid katuseid puhtaks kühveldada. Pealegi on kriitilised sulaperioodi esimesed kaks päeva.
Samas on tavaline, et majaomanikud või ühistud ärkavad viimasel minutil, ehkki alati ei saa lumekoormat lohakuse süüks ajada. Tuleb suurem sadu, seejärel kohe sula – ja siis otsi puhastajat tikutulega.

Kuna proffe napib, askeldavad katusel kümned nii-öelda isehakanud puhastajad, kel sageli pole nõutavat turvavarustust. Ja ka räästaalune ala, kuhu lund visatakse, on jäetud lindiga piiramata.

Möödunud aastal andsid juhuslikud pealtnägijad tööinspektsioonile kokku 46 vihjet, mis olid seotud nii lumest puhastamisega kui ka lihtsalt kõrgustes töötamisega. Lumestatistikat siin eraldi ei koguta. Aga aastas juhtub keskmiselt üle mitmesaja tööõnnetuse, mis on seotud kõrgelt kukkumisega.

Ilmselt on lumega seotud vähemalt pooled neist. Isegi kui kasutatakse n-ö haltuurategijaid, kel pole korrektset töölepingut ega väljaõpet, vastutab lõpuks ikkagi ettevõte või palkaja.
Viiekordse maja katusel lükkavad mehed lund. Puudub turvavarustus. Ala on piiramata. Ühtegi inimest pole all inimesi hoiatamas. Selline on tähelepanelikult majaelanikult tulnud tavaline teade tööinspektsioonile.

Muidugi saadakse enamikus ühistutes aru, et suvalise labidamehe saatmine katusele võib lõppeda halvasti. Nõnda ongi proffide telefon sulapäevadel umbes. “Kui tahad tellida, siis tahavad tellida kõik,” ütleb Kalamajas väiksemat korteriühistut juhtiv Aivar, kes on möödakäijate hoiatamiseks seina äärde triibulised torbikud sättinud. Ilmselt ei ole ta ainus ühistujuht, kes püüab katust katuseakna kaudu ise puhtamaks roobitseda, ehkki turvaliselt on seda raske teha.
Hiljutine jaanuarisula möödus õnneks suuremate inim- ja materiaalsete kahjudeta. Detsembris oli olukord hullem. Siis oli mupole 780 korda helistatud ja meilitsi teada antud küll koristamata katustest, küll kehvasti puhastatud tänavatest.

Ilmselt suurim varisevast lumest ja purikatest tingitud õnnetus juhtus Tallinnas 2011. aasta jaanuaris, kui Müürivahe tänaval sai viga korraga kolm inimest. Napilt pääsejaid on igal talvel muidugi palju. Mupo patrull polnud 2016. aastal Suur-Kloostri tänavale paigutatud märgistuslindi juurest veel lahkuda jõudnud, kui suur hulk rasket lund potsatas otse möödakäijate jalge ette. 

Kokkuhoiule mõtlevad ühistud reageerivad alles siis, kui häda käes.

“Viisime just vanalinnas ühelt rendipinnalt prügi välja, kui selja taha prantsatas kamakas lund,” meenutb katusepuhastusega tegelev ettevõtja Rain Heinsoo üht selle talve juhtumit.

Kui tahta olla hoolikas majaomanik või -haldaja, siis ei ole Heinsoo sõnul muud varianti kui otsida endale korralik partner, kes sula või suurema saju järel katuse ära puhastab. Mõne firmaga tuleks selleks sõlmida leping, mõne puhul piisab lihtsalt püsikliendi staatusest. Tavaliselt ongi kõik suurusjärgus poolsada professionaalide brigaadi Tallinnas sula korral seotud just püsiklientidega.

Lisaks nõuavad oma osa avalik sektor ning kaubanduskeskused jm ettevõtted. Tuhandetele kortermajadele jagub seetõttu ressurssi näpuotsaga.

Eraldi lumekoristajaid palgal ei peeta

Kuna tegemist on hooajalise tööga, siis ongi katused puhastusettevõtete jaoks tavaliselt väike kõrvalots, soojemal ajal tegeldakse katuste ehituse või remondiga. See seabki mahulised piirid. Eraldi kaadrit ainult talviseks katusepuhastuseks ei tasu välja koolitada ega ülal pidada.
Katustel lumekoristaja peab olema seega läbi teinud kursuse, et ta oskaks kasutada turvavarustust: rakmeid ja köisi.

“Ühest küljest koolitame endale konkurente juurde, kuid meile on ikkagi tähtis inimeste üldine ohutus,” räägib ettevõtte Skyproff juht Mihkel Nurm. “Muidu on nii, et lumi tuleb ja kohe ilmuvad välja mingid kogemusteta tegelased, kes hakkavad katustel toimetama. Isegi kui nad kasutavad katusel töötades turvarakmeid ja kinnitusi, võivad nad teha seda valesti ning seetõttu haiget või koguni surma saada.”

“Eks selliseid sajab katustelt ikka alla ka, aga ega need juhtumid kuhugi jõua,” nendib üks Tallinna kõige pikema staažiga spetsialist. “Kui just surma ei saada, lakutakse haavad urus vaikselt ära.”

Kõrgtööde spetsialiste koolitatakse üldiselt ettevõtte Skyproff kursustel – mitte ainult lumekoristuseks, vaid üldse laial rindel. Sealhulgas igasuguseks kõrgustes ehitamiseks või remondiks, klaasfassaadide pesuks jne. On olemas ka selline mõiste nagu tööstusalpinism.
Mõni katusepuhastust pakkuv ettevõte kasutab samas renditööjõudu. Skyproffi juht Mihkel Nurm nimetab seda libedaks teeks. Tegemist on vastutuse hajutamisega, sest sa ju ei tea, mis kogemustega inimesi sulle tööjõufirmast appi saadetakse.

Lumi ja jääpurikad.
Pilt: Mats Õun

Muidugi leidub Tallinnas ettenägelikke ühistujuhte, kes ei ärka sugugi sula saabudes, vaid on end puhastusproffide juures varem kirja pannud. Nii on ettevõtte Katusehooldus.ee mehed sula teisel päeval oma redeleid Akadeemia tee ühiselamu tüüpi maja juures juba kokku pakkimas, kui koos fotograafiga kohale jõuame. Tema meeleheaks lendavad hoone välisukse varikatuselt alla veel viimased labidatäied. Kaks nooremat vehivad katuselt lund visata, vanem töömees aga peab all korda. Kuigi ala, kuhu lumi maandub, on lindiga piiratud, ei tehta sellest sageli välja. Vaevalt on korrapidaja suutnud ühe kõndija eemale tõrjuda, kui tal tuleb hiigelhüpetega liduda hoone teise nurka, sest seal on juba järgmine lindi ületanud.

“Ma arvan, et põhiline, miks ühistud ei taha katusepuhastust tellida, on ikkagi kokkuhoid,” tõdeb katusekoristusettevõtte müügiesindaja Rene Sieberk. “Sageli reageeritakse liiga hilja – siis, kui häda juba käes. Kui aga lasta katus aegsasti liigsest lumest puhtaks teha, ei tohiks tegija leidmisega probleemi olla. Nii et silm tuleb peal hoida nii katusel kui ka ilmateatel.”

Katustelt koristamata lumi võib sulaga üsna kiiresti saatuslikuks saada. Harvad pole juhused, kus 140-ruutmeetrine katus peab kandma korraga üle 20 tonni lund. See on, nagu rõhuks maja katust 15 keskmist sõiduautot. Kui katus lumest puhas hoida, ei teki ka ohtlikke purikaid. Need näitavad tavaliselt ehitus- või konstruktsioonivigu: soe õhk pääseb välja lund purikateks sulatama.

Lume- või purikaõnnetuse puhul vastutab ühistu juhtkond

Kui lume või purikate langemisel peaks midagi juhtuma, on juriidiline vastutus majaomanikele päris karm.

Riigikohus on selgitanud, et ohtliku jää ja lume katuselt eemaldamise kohustus lasub kinnisasja omanikul, korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul aga korteriomanikel. Tallinnas on kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjaga pandud selline kohustus lisaks elamut haldavale korteriühistule. See tähendab, et esimeseks vastutajaks, kui midagi juhtub, on ühistu juhtkond.
Varalise kahju tekkimisel, näiteks kui auto saab räästast langenud lume tõttu viga, vastutab majaomanik tsiviilkorras. Teisisõnu, kohtu kaudu mõistetakse kahju temalt välja. Lihtsalt öeldes on see ühistu kahju ehk siis kõik korteriomanikud peavad selle koos kinni maksma.

Lume lükkamine katustelt on raske töö – küsiksin selle eest 50 eurot tunnis pluss käibemaks.

Juristid ütlevad, et seina äärde tõmmatud hoiatuslindid ega koonused ei vähenda mitte kuidagi vastutust. Kinnisvarajuristi Evi Hindpere sõnul oleks siin ühistule abiks vastutuskindlustus, aga kõik sõltub tingimustest ehk siis omavastutus võib ikkagi olla päris kõrge.

Ühistu liikmed omakorda võivad esitada hiljem üheskoos nõude juhatuse liikmete vastu, sest kui lumi jääb katuselt koristamata ja midagi juhtub, on juriidiliselt tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega ja nende tegemata tööga. Õiguslikult on võimalik käsitleda koristamata purikaid või alla variseda ähvardavat lumelaama karistusseadustiku järgi päris karmilt: inimese elu ohtu asetamisena.

Tegemist on väga tõsise teemaga, nendib Hindpere. Ühistu majanduskavas tuleks üldiselt ette näha ressurss talviseks katuse puhastamiseks.

Jurist Merike Roosileht nendib, et kui ühistul on palgatud näiteks haldusfirma, siis on võimalik kahju ka sellelt välja nõuda.

Pretsedent loodi kohtus juba aastaid tagasi, kui 2007. a Tallinna vanalinnas kohvikust Maiasmokk välja astunud perekonnale libises katuselt pähe jääkamakas. Kiirabi viis peahaava ja -põrutuse saanud pereema Natalia haiglasse, isa Viktoril sai pihta õlg, tütar Julia pääses ehmatusega. Asi läks seega kohtusse ja kannatanud said haldusettevõttelt hüvitist.
Kui inimene saab alla kukkunud jääpurikaga viga, võib mupo teha majaomanikule 400-1300 eurot trahvi. Keskmiselt laekub mupole koristamata katuste pärast 70 kaebust kuus.

Kindlustusest võib lumekahju puhul abi olla, aga ei pruugi

Kindlustusest ei pruugi juhul, kui raske lumi katust vigastab, alati ja suurt abi olla: kõik sõltub lepingust, sest lohakust üldiselt kinni ei maksta.

Üldiselt rõhutatakse kindlustustingimustes, et vara tuleb hoida heaperemehelikult ja hoolikalt, ning seega ei tasu loota, et kindlustamise korral ei pea katust puhastama.

Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul on üks võimalus sõlmida kodukindlustus. See katab lume raskuse või lumesulamisvee poolt kodule, näiteks eramajale või ka korterile tekkinud kahju. Aga taas sõltub lepingu tingimustest, kui suur on omavastutus ja millistel juhtudel kahju kaetakse.

Kortermajade konstruktsioonikahjustuste puhul on abiks korteriühistukindlustus. See on korteriomanike kaasomandi kindlustus, millega on kindlustatud kortermaja konstruktsioon (sh katus), liftid, trepikojad, vundament, pööning, soojussõlm jm ühiskasutuses olev vara.
Kui autol on kaskokindlustus ja selle peale kukub lumi või jää, hüvitab kindlustus autoomanikule tekkinud kahju ning esitab siis nõude majaomanikule või korteriühistule.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Soovitus
13. veebr. 2024 10:53
Arhitektidel tasuks oma pilgud taas kõrgete viilkatuste poole pöörata. Seda eriti neid tellijaid silmas pidades, kes end katuste puhastamisega nagu muideks ka piisava veekindluse tagamisega eriti vaevata ei soovi. Ega muistsel ajal külmemates maades viilkatuseid lihtsalt niisama lõbu või ilu pärast rajatud, oma aja inimesed olid ehitusasjades üsnagi ratsionaalsed, mida meie kaasaegsete kohta aga kahjuks enam kuidagi öelda ei või, kui vaid vaadata mida ja kuidas meil praegu ehitatakse.