"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinn panustab senisest veelgi rohkem õpetajate keeleõppesse (0)
14. veebruar 2024
Puuduliku keeleoskusega on kogu Eestis veel 1800 õpetajat. Foto: Albert Truuväärt

Kuna valitseb suur vajadus valmistada õpetajaid ette eestikeelsele õppele üleminekuks, siis otsustas linn keeleõppesse veelgi enam panustada. Selleks aastaks keeleõppeks planeeritud 130 000 eurot suureneb veelgi, sest tublidest keeleõppijatest õpetajatest on moodustunud lausa järjekord,“ lausus Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

Eelmisel aastal õppis Tallinna toel eesti keelt ligikaudu 150 pedagoogi ning selleks kulus 103 000 eurot. Tänavuses eelarves on keeleõppeks ette nähtud 130 000 eurot, kuid see suureneb veelgi, nagu otsustas kolmapäeval linnavalitsus. Kokku saab keeleõpet nii eelmisel kui ka sel aastal korraldada 350 õpetajale.

„Need, kes esmajärjekorras peavad keelt õppima ja omandama praegu juba õpivad ning valmistuvad eksamiteks. Paljud on avaldanud ka soovi veelgi juurde õppida ja oma teadmisi värskendada,“ rääkis Kante.

Tema sõnul näevad õpetajad selles õppimises ka suurt perspektiivi. „Kui nad juba praegu vastavad uutele keelenõuetele, siis aasta jooksul venekeelse õppe maht väheneb ning eestikeelse õppe osa suureneb. Järelikult peavad ka õpetajad oma oskused viima vastavusse kõrgendatud nõuetega.“

Kante tõi aga välja, et suur osa õpetajaid on end registreerinud nö viimase hetke eksamile, mis toimub 9. juunil. Samas on vajadusepõhiselt võimalik eksamit teha ka juba aprillis nendel, kes on varem oma õppimisega ühele poole saanud ning valmis eksamit sooritama.

„Arvestada tuleb ka sellega, et kõik kursustel osalejad eksamit ära ei soorita ning seetõttu jääb meil keeleoskajaid õpetajaid sügisel ikka puudu. Kuid õpetajad ei tohi nii kergesti alla anda ning keelekursusi tuleb ka edaspidi. Oma senist keeleoskust saab veelgi parandada,“ lausus ta.

Abilinnapea täpsustas, et kogu keeleõpe ei ole korraldatud siiski mitte eelarveaasta, vaid õppeaasta lõikes ehk siis septembrist maikuuni. Kui praegust õpet alustati eelmise aasta septembris, siis suurem osa kursuseid lõpebki mais ning juunis on juba eksamid.

Kokku on Tallinna 2024. aasta eelarvesse eestikeelsele õppele üleminekut toetavateks tegevusteks kavandatud üle 8,8 miljoni euro ning linnal on välja töötatud vastav tegevuskava.

Keeleinstituudi kursused

Eesti Keele Instituut aga alustab veebruaris Tallinnas haridustöötajatele suunatud eesti keele B1- ja B2-taseme kursustega, kuhu on oodata ligi 150 osalejat. Peagi saavad pealinna õpetajad jätkata eesti keele õppimist järgmisel, õpetajatööks vajalikul C1-tasemel.

Keelekursused on loodud õpetajatele ja haridustöötajatele lasteaedadest, üldhariduskoolidest ning huvikoolidest, pakkudes võimalust arendada kvalifikatsiooniks vajalikku keeleoskust. Tallinna B1- ja B2-taseme keeleõppijad jagunevad 14 õppegrupiks ning esimesed grupid alustavad veebruari kolmandal nädalal.

Gruppide komplekteerimiseks korraldas keeleinstituut koostöös haridus- ja noorteametiga eesti keele sõeltestimised, kus 317 haridustöötajat said võimaluse kindlaks teha oma keeleoskuse taseme. Testimised aitavad tagada, et iga õppija leiab endale sobiva tasemega keelekursuse.

1000 keelekursuslast

Haridusministeerium teatas eelmisel kuul, et puuduliku keeleoskusega on kogu Eestis veel 1800 õpetajat, kellest ligi 1000 on keelekursustel. „Veebruari seisuga on nii lasteaedades kui ka koolides neid õpetajaid, kes ei vasta nendele keelenõuetele, mis 1. augustist kehtima hakkavad 1802 kooli- ja lasteaiaõpetajat, kellest 1092 on hetkel keelekursustel. Nad liiguvad sinna suunas, et nad sooritavad keeleeksami,” rääkis haridusminister Kristina Kallas.

Ta märkis, et 1802-st 55 on riigikoolide õpetajad, ülejäänud on kohalike omavalitsuste pidamisel olevate koolide ja lasteaedade õpetajad.

“Kui me vaatame, kui palju on C1- ja B2-taseme eksami tegijaid, siis need arvud on väga palju kasvanud. Kui 2022. aastal tegi C1-eksami 973 inimest, siis 2023. aastal tegi 1608 inimest C1-taseme keeleeksami. Ja kõige suurem osa neist on õpetajad,” rääkis Kallas.

Kallas märkis, et kuigi keeletaseme eksameid sooritatakse väga usinalt, on umbes 40 protsenti koolis või lasteaias töötavatest õpetajatest puuduliku keeletasemega. “Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes 1. augustil koolis ja lasteaias tööd enam jätkata ei saa,” ütles ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.