"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
INIMESED JA ARVUTI. Just nõnda sünnivad uued pealinna bussiliinid (18)
16. veebruar 2024
Möödunud aastal tehti pealinnas ühistranspordiga ligi 133 miljonit sõitu. Foto: Ilja Matusihis

Kes mõtleb välja ja otsustab, millised bussiliinid lähevad ühendamisele, millised kadumisele või kuhu tulevad uued? Linlaste liikumisharjumusi analüüsivad Tallinna transpordiameti töötajad, kuid mitte ainult nemad – suur osa vastutusest lasub arvutitel.

Osakonna juhataja Liis Spiegelberg loetleb üles rea vahendeid, mille abil teavad linnajuhid ühistransporti paremini korraldada. Ühissõidukites olevad loendurid, mis registreerivad, millistes peatustes tulevad inimesed peale ja millistes lähevad maha. Mobiilpositsioneerimine.

Samuti on abiks maksu- ja tolliameti andmed selle kohta, kus paiknevad linlaste elu- ja töökohad või asuvad haridusasutused. „Ühiskaardi valideerimisi koos loendusandmetega kasutame sõitude arvu väljaselgitamiseks,“ annab Spiegelberg vastuse ikka ja jälle tekkivale küsimusele, miks peab rohelise kaardi valideerima, kuigi sõit on tasuta.

Vaeslapse rolli on jäänud mitu viimasel ajal kiiresti arenenud elamupiirkonda nagu Astangu ja Tiskre.

Kogutud infomassiivi aitab hallata tarkvara nimega PTV Visum, mis suudab reaalajas kõike analüüsida ja prognoosida. Inimesi, kes pealinna ühistranspordi toimimise eest hea seisavad, on ühistranspordiosakonnas üle kümne ja lisaks veel Tallinna linnatranspordi töötajad. 

Pole saladus, et mitu praegu käigusolevat liini loodi Nõukogude ajal hoopis teistsuguseid tingimusi arvesse võttes. Näiteks buss number 33, mis viis töölisi Männikult ja Nõmmelt suurtesse Kopli laevatehastesse. Või Veerenni peatuses teekonna lõpetavad bussid, mis olid loodud Baltika rõivatööstust silmas pidades.

Vaeslapse rolli on jäänud aga mitu viimasel ajal kiiresti arenenud elamupiirkonda nagu Astangu ja Tiskre. Spiegelberg annab mõista, et nimelt sinnakanti võib lähemal ajal uusi ühendusi oodata. „Ühistransport peab ajaga kaasas käima,“ tõdeb Spiegelberg.

Igale poole peab pääsema

Igati loogiliselt käib liinide planeerimine Spiegelbergi sõnul sõidunõudluse järgi. „Kuid peame pakkuma ühistransporditeenust ka piirkondades, kus on vähem elanikke ja seetõttu ka vähem sõitjaid liinil,“ ütleb ta.

Veebruarikuu teise nädala loendusandmetest nähtub, et kõige menukamad liinid on Õismäe ja kesklinna vahel opereerivad buss number 42, Seli ja Sütiste tee vahel sõitev 67 ja kunagist number kaks liini trolli asendav buss number 24, mis kureerib Estonia teatri ja Mustamäe vahel.

Vaeslapse rolli jäid Lasnamäe äärealadel Selit Kärmuga ühendav buss number 30, aga ka Väike-Õismäe ja Mäeküla vahel liikuv 62 ning samuti Õismäelt bussijaama poole startiv 47. „Teenus on samas tagatud,“ märgib Spiegelberg.

Palju on räägitud võimalusest jõuda ühest linnaotsast teise, minnes korraks ühe bussi pealt maha ning juba paari minuti pärast järgmise peale. Niimoodi näeks välja ideaal, kuid päriselus on kogenud vist kõik, kuidas halva õnne korral lähevad kõik soovitud suunas liikuvad bussid-trollid-trammid viimasel hetkel üheskoos nina eest minema ja järgmist tuleb oodata terve igavik.

Spiegelberg toob esile, et transpordikorraldajate jaoks on selle probleemi lahendamine üks prioriteete: et ooteaeg ei oleks liiga pikk. Kui pikk oleks siis mõistlik ooteaeg? „Maksimaalset kestust on võimatu hinnata, kuna see sõltub nii paljudest asjaoludest.“

Kuni viimase ajani oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus öine ühistransport ja praeguste näitajate põhjal võib Spiegelberg öelda, et prooviperiood on osutunud edukaks ning öised liinid jäävad käiku pikemaks ajaks. Alates aasta algusest teevad bussid liini lõpus lisaks väikese tiiru suurema asustustihedusega piirkondades – Nõmmel näiteks Kivimäe ja Pirital Viimsi kooli kandis.

Kui uskuda arve, siis on eelmise aasta põhjalikud muudatused liinivõrgus läinud asja ette. Sõitude koguarv oli rekordilised 132,8 miljonit.

Kommentaarid (18)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kairi
18. veebr. 2024 18:28
Elan Mähes ja töötan Tabasalus ning liini 8 trajektoor in superlux. Tänud Mähest! Vladimir Svet on tubli mees!
Taanlane
18. veebr. 2024 00:10
TTAga on huvitav asi. Kui kunagi oli Nõmme teel remont, siis oli 17 suunatud Sõpruse pst-le. Sel suvel oli mul hea otse ühendus Suur Sõjamäele. Nii hea, et kirjutasin TTA'le, et tipptunnil võib selline olla. TTA vist ei loe vaid saatis standardvastuse: "vabandame ebamugavuse pärast" - kui ma just kiitsin uue ühenduse. Sellest ajast ma ei usu, et TTA kuulab rahvast
Taanlane
18. veebr. 2024 00:08
Kõige suurem probleem Tallinnas on ümberistumised. Kui ei ole just vaja läbi linna sõita, siis on olnud tavaline asi pikalt oodata - kuni 20 min, kuna liinid sünkronisseritud ei ole. Kui elasin Mustamäel, siis 13ga Tartu mnt'le, oli täpselt nr 2 näha. Ehk siis üle tee ja oodata 20 min. Hiljem 65 -> 2 oli ka kehv. Ja siis 34 Muugalt - 49 edasi Lasnamäele. Paneb mõtlema, et bussid vist on sünkroniseeritud täpselt nii, et järgmist bussi ongi näha aga peale ei saa. Tallinna bussid sobivad vaid kui saab ühe bussiga otse. Vahel oli kiirem jalgsi minna, nt Mustamäe tee-Tallinn väike ja hiljem Mustamäe tee - Laki tn. Alguses läksin jalgsi tööle, kui töökoht muutus oli autot vaja
probleemid
18. veebr. 2024 10:17
Kuni 1991 see oli ajutine liinivõrgustik (valmistati kiirtrammi ehitamiseks), aga 1990 aastail uus linnavõim otsustas edaspidi kasutada ajutist liinivõrgustiku. Ainult 2023.aastal ärgati ja hakati ümberkorraldama 30-40 aastat tagasi loodud ajutist liinivõrgustiku. Lõpuks ometi saanud aru, et pealinn ei saa hästi toimima ajutise liinivõrgustikuga.
to 18. veebr. 2024 10:17
18. veebr. 2024 22:55
häda algas siis kui tuli EV , arvati et kasutatud liine pole vaja ja alustati kaotamist , muutmist. pöörati kõik liinid segamini. Hakati muutma bussipeatusi ja aina muudetakse. Nt. kui varem oli Nikonovi peatus, siis muudeti Soo (samuti tänava järgi) ja mingil hetkel Kalamaja. Pidevalt on mingi suva käitumine. Mingil ajal muudeti liini nr. 9 buss, asemel 24 ja liin nr. 9 , mis oli Kadaka -Estonia vahel hommikupoolikul eksperessina ja õhtupoolikul vastupidiselt, et saaks kiiremini linna - pandi käima vandilasse pikendusega . Tehti uus, 24 liin Estonia-Kadaka-Estonia. Seega käib sissesõidetud liinide nr. muutmine ja möla. Kakumäe bussillinidel pole Vabaõhumuuseumi peatust(!), Rahvusmuuseum (või on nüüd kõik rahvusvärgi algus Ljasnamäää?!) , on mingi Lesta ja Kakumäe peatusi on 2(isegi 3) - üks on Vabaõhumuuseumi teeristil ja teine ja kolmas, poolsaare lõpp-peatus. Jne. anna kannatust idisootsustele. Kiirtrammid olid Aja Pulss ajakirjas 1980 a paiku , kus pidi Laagnasse (edasi Muuga sadam- Muuga), Sõpruse pst., Tallinn-Tartu trassil Lehmja mäeni(7 km, tollal oli GAI post) ja Tabasalu. Oli pandud 4 suunda. Ükski pole saanud teoks. Tänasel päeval peaks Kiirtramm ühendama Lennujaamast otse kuni Tabasaluni- täiskäik , sirge mööda Tammsaaret -Habersti -Tiskre-Tabasalu. See ühendaks Sõjamäe linnaku, Ülemiste järve äärse linnaku ja Mustika , Tammsaare rajoone seoks- Ehitajate tee (Õismäele ümberistumise ja ZOO tagumise pääsla)- Harju linnalähiliinidele Habersti peatused, Rocca keskuse- ja tohutu Tiskre elamurajooni kuni Tabasaluni. See piirkond vähendaks trammi saamisel ilge hulga s/a Tallinna tuleku. See oleks ainumas koht , kus saaks trammi panna otseliikumisega ja nö. rohelises laines õigusega - Tabasalust Lennujaama oleks ajakulu ilmselt max.25 min. Ja olemas kõikjale ümberistumine, rongidele erinevates kohtades ja teistele linnaosadele. Piirkond on olnud tohutu juurdeehitusega nii büroo, äri, tööstus, ja elamispinnad - seega ka töökohad
Peter
17. veebr. 2024 23:14
Number 8 bussiliin on hea et sõidab reidi tee mööda mitte viru keskusse bussiterminalist narva mnt kaudu. Ainuge miinus kellaajast ei sobi kui ta käib iga 20min tagant
laupäev, pühapäev ja riiklik püha
18. veebr. 2024 09:55
Tööpäeviti iga 9 minutit tagant. Nädalavahetusel paljud ettevõtted ei tööta ning tihe graafikus pole mõtet.
........
18. veebr. 2024 23:09
Oli ju mingi lubadus, et kui ümberehitused saavad läbi , hakkab buss sõitma vanas trajektooris:). Ja ilmselt õige olekski - olgu kasvõi Õismäele pikendatud , Kairi võib kilgata edasi , aga Tall.Ped.Inst. eest pidanuks peatuma ja vähemasti Hobujaama trammipeatusega klappima ning edasi võinuks ju pöörata sinna Ahtri tänavale ja sealt edasi sõitku Balti jaama poole, kuigi normaalne oleks Mere pst. peatus ka (nagu varem) . .................... Lugege keegi ära - mitu inimest väljub või siseneb Reidi tee kolmes peatuses (Pikksilma, Uus-Sadama, Siimeoni) ja kirjutage siia teemasse - oleks huvitav teada. Erinevatel kellaaegadel, äripäeviti.
18. veebr. 2024 23:09
19. veebr. 2024 09:35
Trammi number 1 dubleerimine bussiga number 8 ei ole otstarbekas, sõiduaeg Paldiski maanteele pikeneb ja mähekad uuesti ummistavad hipodroomi ristmiku. Las istuvad ümber südalinna sõitmiseks Pirita teel.
Nipitiri
17. veebr. 2024 09:35
Teie jutt on tore lugemine aga ühe teguri jätsite mainimata, viimase sõna ütleb sm. Svet ja kogu see andmekogu on tühine. 8. liin toimis suurepäraselt sai kesklinna ja tagasi keegi ei kaevanud aga ei, viidi Reidi teele ja keegi pole enam rahul, sest ei saa kesklinna isegi ümberistumisega. Mida seal loendati, positsioneeriti teab ainult Tallinna jumala asemik, inimeste soovid ei lähe korda.
Tiit
17. veebr. 2024 14:04
Reidi tee ja Ahttri tänav asuvad Kesklinnas, mistõttu 8 liin praegu sõidab Kesklinna ja tagasi. Kui Narva maanteele tahavad vaid 3% Mähe elanikest, siis pole mõtet suurendada liiklusummiku hipodroomi ristmikul. Esialgslet lahendatakse enamuse vajadusi, ainult siis pööratakse tähelepanu neile 3%, kes soovivad Viru ringile minna.
Südalinn ei ole Kesklinn
17. veebr. 2024 14:32
Mähe ja Narva maantee vahel sõidab ABC koolibuss. Bussist nr 8 Pirita teel väljuvad ainult lapsed (kes mingil põhjusel ei kasuta koolibussi), täiskasvanud sõidavad Volta ja Kadaka piirkondadele. Auto juhtimise õigust annab B1 kategooria, mille sõidueksami sooritamiseks isik peab olema vähemalt 16-aastane, mistõttu koolilapsed ei hakka autoga sõita kooli kui teekond võtab paar minutit rohkem. Aga Volta ja Kadaka piirkondade töötajad on täiskasvanud Mahe elanikud kelle vanus lubab minna B-kategooria sõidueksamile ja sõita tööle autoga kui nende asumi buss hakkab aeglaselt liikuda hipodroomi ristmikule.
Kiidetus
17. veebr. 2024 14:55
Mina olen Mähe elanik ja mulle see muudatus väga sobib. Igal hommikul minuga sõidavad Lille peatuseni Mähest inimesed. Uus liin 8 on mugav.
17. veebr. 2024 09:35
17. veebr. 2024 18:47
Kui midagi ei meeldi, siis sõida boltiga. On arusaamatu miks liinil 8 kasvanud nõudlus kui Mähe elanikele uus trajektoor ei sobi. Las Mähe elanikud ise otsustavad kuhu buss peab sõitma, Erik Vestile polnud keegi andnud esitamisõigust.
reisija
17. veebr. 2024 00:28
Validaatorid olid paigaldatud 2013. aastal, bussiliinide muudatused tulid aga 10 aastat hiljem. Tore aga see, et transpordiamet loobub põhimõtest "igas arusaamatu olukorras mine Südalinna".
to osakonna juhataja Liis Spiegelberg
17. veebr. 2024 00:09
ära aja jama selle 67 liini kohta. Kuidas sa saad võrrelda - Seli -Sütiste menukust, kui liin 17 oli menukaim Autobussijaam-Sütiste. Need on 2 erinevat olustikus. See on ka arusaadav , sest sul pole haridust ja oled sokutatud sellele kohale , tegelikult siis sõiduõpetaja ja käinud Haapsalu kolledžis, mis kuulub Tallinna Ülikooli alla aga pole mitte märgitav , nagu sinul - Ülikooli haridus. Kui sellised kõurikud jagavad logistikat , siis on selge mis toimub. Mis sa sellest 24 liinist pajatad, see oli asendusliin troll 2 asemele ja ei saa üldse võrrelda teistel juhtudel. 17 liini sulgemine on = nagu taheti 5 liiniga teha ja see ei läinud läbi - sest 5 liin on Kogukonna liin nimetuse järgi aga liin 17 ei hakka tartlane , pärnakas jt. kaugliiniga tulijad ja Riigi peahaiglat(PERH, Laste ) ning ehtsat Ülikooli külastavad(TTÜ) , õppijad. Ja küsimus polegi milleski muus - kui liin 67 avamisel ja 17 kaotamisel (oleks ka võinud olla 17 liini pikendus Selisse ) , tulnuks jätta sissesõit Bussijaama , mitte - üks peatus on Kadriorus ja teine Tartu mnt. Sa oled ise s/a kasutaja ja sind ei koti kuidas inimesed saavad üle paljude fooridega ületuskohtadest(eriti talvel libedaga) , ka Kaugsõidu liine kasutavad INVA vahenditega (ime et see Puuete Koda on vait nagu surnud mullikas). Enne oli kõigist piirkondadest bussijaama sissesõidu liinid , nüüd jäeti - vandila, Nõmme, ja lülitati välja Mustamäe(suurima vajaliku üldriikliku infraga). Istu ratastooli või karkudega ja kooberda siis üle nende ristmike Bussijaama , kusjuuures sa laps ei tea isegi - et Bussijaama INVA tualett on sellepärast sealpoolses otsas nagu ka Cargo pakkide saatmine ! https://bussijaam.ee/static/2021/12/Tallinna-Bussijaama-majaplaan-2022-scaled.jpg Huvitav, et Linnaosa vanem, Aivar Riisalu, Mustamäel - kas see naljamees, laulumees, teab ikka , et 17 liini enam pole ja keegi kutsekooli tasemel on muutnud 67? Siia kõlbab näide : ei maksa rõõmustada vanni asemel kasutades dušši , et pestud sai rohkem ja vähema veega , sest tulemus on tähtis = kas kõik olid võimelised dušši kasutama , tähendab osa täitsid EXCEL tabeli numbreid ja preemiaks.
Pahane
17. veebr. 2024 09:10
Kuule vant, sul võib mõnes küsimuses ehk õiguski olla aga oma isiklike solvangute ja viletsa eesti õigekirja oskusega teed end pigem naeru- kui mitte veel lausa kohtualuseks samas kui bussid jäävad endiselt sõitma sinna, kus nad seda hetkel teevad.
pahasele 17. veebr. 2024 09:10
18. veebr. 2024 23:58
bussid võivad ju sõitma jääda, samas - kas see annab lubatu -Tallinn, 15 min. linn ja ilmselt ei vähenda s/a kasutamist - see pidi olema ju põhiliseks eesmärgiks. (kellel võim, sel õigus) Grammatika- sul veab hindeks tugeva 3. Too kirjutaja ilmselt pole leidnud asjaliku korraldaja CV ja see peaks olema Tallinna LV lehel saadaval kõigil vastutavaid ülesandeid täitvail isikuil. Riisalu ilmselt ei solvugi ja kas temale arutluseks keegi edastaski. Kellegipoolne sõnakasutus - vant, seda võib ju ainult rumal pahaks panna. Sel on kõik heatahtlikud ja vajalikud tähendused(arusaam individuaalne) - vant on elevant (lühendatult), pingutav tross, veniv köis, keerutamine. Bussiliikluse teemas on ikka arvestatud ÜT kasutajaid heas tavas. Siinset teemat puudutavalt, mainin, peale liin 17 muutmist, kasutan s/a. Ka 8 liini asemel kasutan s/a.

Seotud artiklid