"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
TASUTA ÕIGUSABI. Vandeadvokaat: Igal juhul tuleb enda eest seista. Keegi ei tee seda sinu eest                     (3)
16. veebruar 2024
HÄDALISTELE APPI. Vandeadvokaat Meelis Pirn kohtab oma töös nii õnnetuid võlglasi kui mures lapsevanemaid. PILT: Ilja Matusihis

Juristi juurde atuleb inimene ja kurdab oma muret. Ta on veendunud, et tema korterist varastab elektrit ettevõte, mis on paigutanud maja katusele satelliittelevisiooni taldrikud. Terve linna televisioon elab tema elektri peal. Miks muidu on arved nii suured?

Eesti juristide liidu esimeest, vandeadvokaat Meelis Pirni ei pane säärased mured enam kulmu kergitama. Linnarahva tasuta juriidilise õigusnõustamise raames võivad eksperdi poole pöörduda kõik, isegi kujuteldavate probleemidega. „Üks teine kujutas ette, et naaberkorteris töötab pesumasin liiga sageli. Et küllap on siis avatud tasuline pesumaja,“ räägib Pirn.

Kui mõni halenaljakas juhtum kõrvale jätta, peavad juristid siiski tegelema päris tõsiste juhtumitega. Sellistega, kus kaalukeelel on näiteks inimese koduta jäämine või tema sattumine pool elu kestvasse võlaorjusesse.

„Kõige rohkem küsitakse nõu perekonna ja pärimise kohta,“ ütleb advokaat. Vanainimesi vaevab peamiselt küsimus, mida oma varaga peale hakata. Kas kirjutada see juba eluajal laste nimele või hiljem pärandada? Õige vastus: kuna Eestis puudub erinevalt paljudest teistest riikidest pärandimaks, siis oleks mõistlikum maja, korter või suvila pärandada. Rolli mängib oluline nüanss: lapse omaks saab vara alles pärast omaniku surma, niikaua kuulub kõik seeniorile endale.

Päranda, mitte ära kingi

„Kui kingitakse korter või maja eluajal ära, siis on olnud palju juhtumeid, kus laps oma vanemad sealt mingil hetkel välja tõstab,“ teab Pirn rääkida. Sageli ei pruugi see olla isegi ettekavatsetud tänamatus. Piisab sellest, kui laps võtab vanematelt saadud kinnisvara peale laenu ja annab pangale tagatiseks. Pärast tuleb välja, et ei jaksa laenu tagasi maksta ja korter lähebki panga kätte. „Aga kui korter kuulub kuni surmani vanematele, siis ilma nende nõusolekuta sellele hüpoteeki peale panna ei saa,“ selgitab advokaat. „Neil on ikkagi kontroll toimuva üle ja kindlustunne, et saavad seal elu lõpuni elada.“

Keskealistele ja noorematele valmistavad peavalu perekondlikud küsimused, lahutused, hooldusõigused ja elatisrahad. Võib juhtuda, et alguses maksab poja eest elatist isa. Siis kasvab poiss aga suuremaks ning otsustab teismeliseeas, et kolib nüüd ema juurest isa juurde. „Jälle minnakse kohtusse, kust tuleb otsus, et nüüd hakkab raha maksma ema,“ kirjeldab Pirn. Ühel korral lõppes lugu hoopis nii, et laps saatis lõpuks pikalt nii isa kui ka ema ja otsustas kolida hoopis tädi juurde elama.

Pirn lahkab väärarusaamu, mis tasuta nõustamisega kaasneda võivad. Tegemist on nimelt nõustamisega. Mitte keegi ei aita dokumente ette valmistada, veel vähem tuleb keegi kohtusse kaasa. Kuid kõige esimese õige teeotsa juhatavad erinevate elualade spetsialistid kätte.

„Need inimesed, kes käivad nõu küsimas, pole tavaliselt maksejõulised ega suuda endale advokaati palgata,“ nendib Pirn. Kõige tõsisemad juhused on need, kus inimene on abi küsimisega lihtsalt sõna otseses mõttes hiljaks jäänud.

Kui vastu ei vaidle, siis tehakse otsus ja oledki need 5000 eurot võlgu.

Näiteks siis, kui postkasti saabub dokument, mis teavitab salakavalast toimingust nimega maksetasu menetlus. Tegemist on protsessiga, kus üks inimene väidab teise kohta: ta on mulle raha võlgu, ütleme 5000 eurot. Mingeid tõendit selle jaoks lisama ei pea, piisab ainult märkest, mille abil ta saaks seda teha.

Kohus saadab võlgnikule avalduse ja küsib, kas ta jääb nõudega päri või vaidleb vastu. Häda sellele, kes sellist teadet ignoreerib ja protestida ei julge. „Kui vastu ei vaidle, siis tehakse otsus ja oledki 5000 eurot võlgu,“ hoiatab Pirn.

Juristide juht räägib juhtumist omaenda praktikast, kus tema poole pöördus vene keelt kõnelev meesterahvas. Häda oli suur, sest kohtutäitur oli mehe jaoks arusaamatutel põhjustel arestinud tema pangakonto. Pirn palus tuletada meelde, kas ehk ei potsatanud mehe postkasti natuke aega varem kiri, mis võinuks toimuvat ette hoiatada.. „Ta ütles, et jaa, tuli küll midagi. Ja näitas siis mulle seda kohtust saabunud maksemenetluse algatuse teadet.“

Kas õnnetu mees teate peale ka kuidagi reageeris? Ei, ta pistis selle lauasahtlisse. Ta ei oska eesti keelt ja jäi ootama Norras töötavat poega, kes aitaks kirjast aru saada. „No poeg ei tulnud Norrast ja siis sai täis tähtaeg 14 päeva, mille jooksul pidanuks reageerima,“ ohkab Pirn. Seejärel tuli kohtust juba teinegi kiri otsusega, et mees on võlgu 5000 eurot. Seegi kiri rändas sahtlisse.

Igal juhul vaidle vastu

Sinnasamma rändas ka kolmas, juba kohtutäiturilt saabunud teade mehe konto arestimisest 5000 euro ulatuses. „Ning alles siis, kui raha ei saanud enam kasutada, sai ta aru, et midagi on valesti, peaks vist juristi juurde minema.“ Aga oli juba hilja, aidata ei saanud enam kuidagi.

Konkreetse õnnetu mehe ajas ummikusse keeleosakamatus, kuid Pirni sõnul on kohtust saabuvad dokumendid tihti nii keerukad, et ajavad kimbatusse isegi need, kel riigikeel suus. Inimene ei saa aru, mida temast tahetakse ja mida peaks tegema. „Ta pigem ootab, et tuleks keegi targem, kellega konsulteerida. Aga nad ei oska karta, et siis võib olla juba hilja.“

Kuna raha sedalaadi inimestel tihtipeale napib, siis paljud neist mõtlevadki, et ootan parem järgmist tasuta Õigusapteeki. Ent kuna konsultatsioon toimub keskmiselt korra kvartalis, võib selgi juhul juba hilja peale jääda. Pirn paneb inimestele südamele: juriidilistes küsimustes ei tohi kunagi viivitada. „Teadma peaks, et kui midagi ei vasta ja kohtuotsus on tehtud, siis midagi muuta enam ei saa.“ Igal juhul tuleks enda eest seista ja vastu vaielda, kas otsusele endale või näiteks ebamõistlikele intressidele, mida nõutakse. „Kohus hakkab siis asja läbi vaatama. Muidu kulgeb kõik automaatselt ja otsuse teeb arvutiprogramm.“

Inimene arvab, et tal on juriidiline probleem, aga tegelikult on hoopis psüühiline.

Võimaliku keeleprobleemi vältimiseks kaasab Õigusapteek alati ka spetsialiste, kes oskaksid vene keeles nõu anda. Kui konsultatsioon toimub Lasnamäel, peab selliseid olema enamik, Nõmmel nõu andes vähem. Kusagil end kirja panema ei pea, tuleb vaid kohale tulla. Kuigi Pirn paneb südamele, et apteek kestab tavaliselt neli tundi ning seega pole mõtet kohe esimesel minutil ukse taha tulla. Tavaliselt peab siis alati järjekorras ootama ja oma aega kulutama, pärastpoole valitseb jällegi tühjus. „Tulla võiks tund või kaks pärast avamist,“ soovitab Pirn.

Paratamatult satub tõeliste hädaliste kõrvale ka selliseid, kellest oli juttu esimeses lõigus. Kord tuli Pirni juurde fooliummütsiga mees, kes oli kindel, et naabrid teda kiiritavad. „Inimene arvab, et tal on juriidiline probleem, aga tegelikult on hoopis psüühiline.“ Tulutu on seda üritada talle aga selgeks teha. Otse öelda ka ei saa, et kuule, oled veidi segane, mine parem minema.

Päästjaks osutub fakt, et igale inimesele on ette nähtud 20 minuti jagu nõustamist. „Ütled, et kõik, kahjuks rohkem ei saa. Pettuvad küll ja solvuvad, aga keegi märatsema pole veel hakanud.“

Rohkem infot: www.tallinn.ee/oigusnoustamine

Märksõnad:
Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

hmm
16. veebr. 2024 18:15
Moraal õnnetule mehele : riigikeelt tuleb osata! 30 aastat on aega olnud õppida! Ei olnud ta 30 aastat tagasi nii vana ja väeti, et võimetu midagi uut õppima.
Moraal
19. veebr. 2024 09:22
Ehk tasuks rahvussotsialistliku praalimise asemel hoopis aru pidada ja mõelda, miks seda riigikeelt isegi paljud yeestlasedki enam nii väga õppida ei taha? Vaid mõne nn. iseseisvusaastakümnega oleme selles osas langenud tegelikult juba vaata, et peaaegu XIX sajandi eelsesse aega, kus iga vähegi ettevõtlikum yeestlane oli huvitatud selle keele võimalikult kiiremast unustamisest kui seda enne ehk veel veidi oma mitte nii väga salongikõlbulikult pärisorjanaisest emalt õppinud oligi. Ja siis pole siin venelastele küll midagi pahaks panna kui mõned ontlikumad neist samuti kohalikke tavasid järgivad või vähemalt seda üritavadki!
Moraal
19. veebr. 2024 09:40
Ja kui nüüd ka konkreetsest juhtumist rääkida, siis siin ei ole tegemist niipalju puuduliku või lausa olematu keeleoskusega vaid lihtsalt individuaalset laadi hoolimatusega, mille puhul ei aita tavaliselt ka kuitahes hea riigikeele oskus. Tegelikult võib igaüks meist leida oma tutvusringkkonnast mõne endast targema, kes vajadusel postkasti potsatanud ametlikku nägu kirja tõlkida või arusaamatut seadusenõuet lahti seletada aitab, selle asemel, et jääda käed rippus ootama abi oma mere ja mägede taha kadunud pojalt. Pigem oli see öeldud vaid vabanduseks ja olen peaaegu kindel, et mõne muu asja puhul riigikeel sellelegi vanamehele teab kui suureks probleemiks on!