"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
TERAVNURK. Häda teatriga: matsid ajavad geeniustel harja punaseks (1)
19. veebruar 2024
Miks mitte luuagi nn nõrga vormiga etendusi, kus vaatajatel on lubatud saalist korraks ära käia, raamatut lugeda või lausa magama jääda. Foto: Pixabay

Viimasel ajal on hakanud kirgi kütma küsimus, kuidas on teatrietendust vaadates sobilik käituda.

Meedias ilmunud lugude põhjal tundub, et viisakusega on eestlastel probleeme, sest mõni unustab telefoni välja lülitamata, või jätab selle lausa meelega sisse. Teine jälle hakkab napsisena etendust kõva häälega kommenteerima.

Literaat Sveta Grigorjeva kirjutas Sirbis, et nägi kord, kuidas esireas istuv tuntud kunstnik lõi poole etenduse peal ajalehe lahti ja hakkas lugema. Grigorjeva pakkus, et miks mitte luuagi nn nõrga vormiga etendusi, kus vaatajatel on lubatud saalist korraks ära käia, raamatut lugeda või lausa magama jääda. Taolisi katsetusi viivat läbi Soome lavastaja Janina Rajakangas. Siit Grigorjeva mõtteid edasi arendades võiks küsida, miks mitte teatrikunsti veelgi enam mitmekesistada. Arendada klassikalise teatri kõrval täiesti vabasid etenduse vorme, kus kutsutaksegi publikut näitlejatele vahele rääkima, kommenteerima, või astutakse lavalt publikuga dialoogi. Pannakse näitlejaid publiku sekka istuma jne. Praegu jääb aga mulje, et laval olijad ja lavastajad on geeniused, keda matsid on sunnitud hinge kinni pidades jälgima. Arvata aga võib, et suur osa näitlejatest, kes teatavasti tugevasti alamakstud, ehkki suure egoga, annavad taoliste uute väljakutsete peale lahkumisavalduse.

Siiski, nagu Grigorjeva õigesti ütleb, on meil massiteater ja pole eliitpublikut nagu suurtes riikides. Õigemini öeldes käib meie vähene eliitpublik teiste maade suuremates teatrites. Nii et kui publik tahab etenduse ajal telefoniga rääkida, napsi võtta ja valjult arvamust avaldada, tuleks kohaneda, mitte üritada lummata kõrge kunsti ja surmavaikusega. Needsamad matsid ju palka maksavad.

Märksõnad:
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
20. veebr. 2024 08:01
Eks see ole osaks üleüldisest vaimsest, mentaalsest, kultuurilisest, kasvatuslikust jne. jne taandarengust mida ei läbi mitte isegi üksi eesti vaid kogu lääne ühiskond, kusjuures allakäigu tee on alati kiirem ja kergem läbida kui ülesmäge rühkida. Kurb nende jaoks kes sellega leppida ei taha on muidugi see, et üleüldistele ühiskondlikele protsessidele on raske kätt ette panna, pigem hoopis võimatu. Ühiskonnal tuleb see kõik lihtsalt tervikuna ise läbi seedida või siis lihtsalt hukkuda, tehes ruumi elujõulisematele kooslustele nagu globaalsete protsesside puhul need asjad ikka olnud on ja edaspidigi olema saavad. Ja lihtsalt leppida, et kõik see mis puutub meisse, ongi oluline vaid meile endile, tarvitsemata sealjuures olla seda aga meid ümbritsevatele, olgu siis antud juhul või kõnealusele teatripublikule.