"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Liikluse nukrad arvud: 59 hukkunut, 1942 vigastatut (0)
20. veebruar 2024
Purjus juhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetuses sai vigastada 148 ja hukkus 16 inimest. Foto: Pixabay

Eestis juhtus möödunud aastal 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 59 ja sai vigastada 1942 inimest.

Võrreldes 2022. aastaga suurenes mullu kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastatute arv 177 võrra. Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus möödunud aastal 17 jalakäijat, vahendab BNS.

Surmaga lõppenud juhtumite peamised põhjused on sarnased varasemate aastatega: kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, vähene turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite kasutamine ning manööverdamine ja liiklejate füüsiline seisund.

Transpordiameti peadirektor Priit Sauk pidas 59 inimese liikluses hukkumist liiga paljuks väikese riigi kohta. “Samuti kaugeneme endiselt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkidest, et aastas ei tohiks keskmiselt hukkuda üle 44 inimese,“ lausus Sauk. Ta lisas, et möödunud aasta tulemuste põhjal ei ole võrreldes kahe varasema aastaga liiklejate käitumises olulisi muutusi ning pikaajalised näitajad näitavad kerget negatiivset suunda või seisavad paigal.

„Panen igale liiklejale südamele, et kõige enam mõjutame me ise oma liikluskäitumisega seda, kas liiklusõnnetused toimuvad või mitte,“ tõdes Sauk. „Me kõik peame seisma selle eest, et ei tekitaks ohtu endale ega teistele liiklejatele.“

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul ei piisa liiklusolukorra ja inimeste käitumismustrite parandamiseks ainult järelevalvest. „Liiklusturvalisuse nimel tuleb üle vaadata ka seadusandlus, näiteks tõsta trahvimäärasid, mis praegu on ajale jalgu jäänud. Samuti tuleb leida toimivaid lahendusi, kuidas kõrvaldada liiklusest ohtlikke juhte ja korduvrikkujaid,” ütles Loigo.

Mullu mais, juulis ja septembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim arv liiklusõnnetusi – kokku 642 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid mai, oktoober, november, detsember, mil hukkus kokku 29 inimest. Maanteel juhtus 69 protsenti kõigist hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest. Möödunud aastal oli üheksa päeva, mil ükski inimene ei saanud liikluses vigastada, 2022. aastal oli selliseid päevi 21.

Möödunud aastal suurenes joobekontrollide arv 7%, ulatudes peaaegu 970 000-ni. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti 2023. aastal peaaegu 6300, mis on 5% vähem kui eelneval aastal. Joobes jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetuste arv suurenes 66-ni, samas kui joobes jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste arv vähenes 15-ni. Purjus juhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetuses sai vigastada 148 ja hukkus 16 inimest.

Eelmisel aastal registreeriti peaaegu 80 000 liiklusväärtegu ja veidi üle 2500 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus tuvastati peaaegu 261 000 rikkumist. 2022. aastaga võrreldes liiklusväärtegude arv ei muutunud, kuid liikluskuritegude arv vähenes veidi üle kümnendiku.

Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 2900, nende arv jäi 2022. aasta tasemele.

Laste turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine on aga järjest negatiivsem trend, kuna 2023. aastal registreeriti ligi 250 juhtumit ehk 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Mullu juhtus Eesti merealadel ja sisevetel kokku 6 laevaõnnetust ning registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Hukkunuga õnnetusi ei olnud, üks inimene sai viga. 2023. aastal väikelaevadega seotud vigastatutega võib hukkunutega õnnetusi ei toimunud, mis on väikelaevanduse populaarsuse kasvu tingimustes hea tulemus.

Lennunduses esines mullu 2079 juhtumit, millest viis olid tõsised intsidendid, sealhulgas üks lennuõnnetus Rae vallas Aruvalla külas, kus kukkus alla gürokopter ja hukkus selle piloot. Võrreldes eelneva aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23 protsenti. Selle põhjuseks on suurenev lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine ja senisest parem teavitamiskultuur.

Transpordiamet tegi möödunud aastal 13 Eesti maakonnas 39 liiklusohtlikku kohta ohutumaks, investeerides selleks kokku 5,5 miljonit eurot. Ümberehitatud kohtadest 22 asusid põhi- ja tugimaanteedel ning 17 kõrvalmaanteedel. Enim ohtlikke kohti muudeti ohutumaks Tartumaal 9, Harjumaal ehitati ümber 8 liiklusohtlikku kohta. Lisaks tehti ümberehitusi viies bussipeatuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.