"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kärakat pannakse niigi üha rohkem, kas tõesti laseme alkoreklaami taas telesse? (2)
21. veebruar 2024
Kuigi reklaamiseadus tervikuna pärineb 15 aasta tagusest ajast, on alkoreklaami osa selles märksa värskem. Foto: Pixabay

Turundajad tahavad alkoreklaami telesse suuremalt tagasi tuua. Kuigi ka riigikassa teeniks sellest veel enam aktsiisi, on taustanumbrid halvad: viinakatk levib niigi rohkem kui veel viis-kuus aastat tagasi.

Kristo Krumm on edukas finantskonsultant. Äsja on ta lõpetanud esinemise Äripäevas ja kui siis Lutheri Ärimaja fuajees, elegantne nahkportfell näpus, vastu astub, on raske uskuda, et kunagi olid tal suured sõltuvusmured. Mees näeb välja hoolitsetud: sportlik, ei mingeid nähtavaid ja ilmselt ka mitte nähtamatuid ülekilosid. Meie kohtumine leiab aset veebruaris, ja samamoodi veebruaris – aasta oli 2018 – otsustas Kristo kaine olla ja kaineks jääda.

Alkoprobleemidega pikalt maadelnud ettevõtja Kristo Krumm ütleb, et alkoreklaamid on tema arvates suunatud valdavalt noore tarbijaskonna juurde kasvatamisele, mis on muidugi eriti kurb. Vanemaid inimesi ning juba kogenud napsitajaid ja süvasõltlasi ei mõjuta reklaam kuigivõrd.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Üliinimest ei sündinud

Aastaid tagasi hakkas ta jooma põhjusel, mille tõttu ilmselt paljud teisedki siis ja ka praegu: saavutused ei tundunud piisavad.

“Meil pidi olema parim auto, parimad riided, parim haridus, ilusaim naine, kõige suurem maja, kõige kuulsam amet… Pidid olema parim kõikidel aladel, mida ette sai võetud, kõikide tunnustus ja imetlus, ühiskonna kadedus. Kokkuvõttes pidi meist saama parim kombo, mis maailma loodud – üliinimene.”

Ühel päeval nägi Kristo aga, et kõik ei lähe kava kohaselt: “Juurdlemata, miks, ja kas selline kava on üldse realistlik ja vajalik, jäi sõelale vaid kaks valikut – kas kõik või mitte midagi. Ja kui kõike ei saanud, siis p… kõik, kogu maailm.”

Mees tunnistab avameelselt, et on täis peaga kukkunud peaaegu silma peast välja, ninaluu kõveraks, otsaesise puruks, käed katki. 

Kristo lugu vääriks kindlasti raamatut, aga kui see lühidalt kokku võtta, siis kindlasti ei seisnenud elu enne veebruari 2018 ainult joomises. Selles tekkis suuremaid ja väiksemaid pause, sest muidu poleks saanud suhteliselt edukalt firmasid luua ja äri ajada, abielus olla ja kolme lapse isaks saada, neli korda ülikooli lõpetada jpm.

“Iga kainuse tähtpäev on paranevale sõltlasele omamoodi uus sünnipäev,” ütleb Kristo.
Ajal, mil ta seda alkovabalt tähistab, on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud ette võtnud reklaamiseaduse muutmise. Õigupoolest on see töörühma laual juba eelmisest sügisest. Kohtutakse huvigruppidega, nagu ikka taolistel puhkudel. Üks küsimusi on seejuures, et kas TV-sse võiks vaadataval ajal alkoreklaami tagasi tuua.

Karskusliit: reklaamiseadus toimib niigi

Kuigi reklaamiseadus on tervenisti ajast ja arust, hakatakse tõenäoliselt esmajoones muutma just alkoholireklaami käsitlevat osa. Muuhulgas peaksid vastuse saama küsimused, kas alkoholireklaami võiks teleris näidata ka enne kella 22 ja kas alkoholikokteilide tegemise õpetus on alkoholireklaam. Lisaks, kas reklaamipiirangud peaksid laienema nn alkovabadele alkoholidele – nii jaburalt kui see ka ei kõla: õlledele, rummidele, džinnidele jne.
Karskusliidu eestvedaja Lauri Beekmanni sõnul ei saa ta aru, miks peaks hakkama reklaamiseaduses alkoosa muutma. Tema sõnul praegused reeglid üldjoontes toimivad. On kümme selget punkti, millele alkoreklaam peab vastama. Asi on lihtne ja selge.

Isegi kui reegleid lõdvendatakse, siis nii-öelda kogenud napsitajaid või joodikuid see ei muuda. Nemad joovad ikka endistviisi. Sõltlusest paranenud Kristo ütleb enda kogemusele tuginedes, et alkoreklaam mõjutab põhiliselt alaealisi: “Minusuguseid kindlasti mitte, aga noortele tekitab see tunde, et alkohol on oluline osa elust, vajalik justnagu vesi.”

Kuigi reklaamiseadus tervikuna pärineb 15 aasta tagusest ajast, on alkoreklaami osa selles märksa värskem. Rahvatervise eest seisjad kahtlustavad seega alkotööstuse karvast kätt, mis on ulatatud rahahädas valitsusele, et just nimelt alkoreklaami muudatuste vajadusest on rääkima hakatud.

Aastal 2018 jõustusid 1. juunist nimelt reklaamiseaduses alkoholireklaami olulised piirangud. Lisaks varasematele nõuetele keelustati muudatusega täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias. Samuti piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.

Samas kui poodide suurtes müügisaalides tuli alkoletid vaheseintega eraldada, tehti erand tanklatele ja väikekauplustele. Kristo Krumm ütles enda kogemusele tuginedes, et alkomüük tanklas, mille keelustamise vajadusest on lõputult räägitud, on eriti halb. Sõltlasel pole tavaliselt kodus varusid. Ja kui alkoholi on tülikam kätte saada, jääb ära n-ö õhtu viimase õlle-veini võimalus.

Noortele tekitab reklaam tunde, et alkohol on oluline osa elust, vajalik nagu vesi.

Alkoholireklaamides on praegu üldiselt lubatud edastada vaid neutraalset teavet. Lühidalt öeldes: pudeli pilt ja hind juures. Välistatud on inimeste näitamine, atmosfääri kirjeldamine, lugude jutustamine.

Ennekõike, nagu ütleb ka endine sõltlane Kristo Krumm, tuleb kaitsta noori. Alkoholireklaamides näidati enne praegusi piiranguid napsitamist kui lõbusat, meeldivat ja tagajärgedeta tegevust. Lisaks kujutati reklaamides neid ilusate, rikaste ja õnnelike tšillijatena, kel läheb elus hästi.
Juba 2008. aasta keskel jõustunud reklaamiseadus keelas kella 8-20 teles ja raadios alkoholireklaami. Ikka selleks, et kaitsta alaealisi. Hiljem pikendati piirangut kella 7-21.

Kitsendused ajal jalus?

Aastal 2011 sõlmisid tootjad vabatahtliku leppe: reklaami noortele või kogu perele suunatud saadete vahel ei tohi näidata kuni kella 22-ni. 2018. aasta, nagu öeldud, tõi veel tõsisemad piirangud.  Majandusministeeriumi asekantsleri Sandra Särav on aga öelnud, et praegused kitsendused on ajale jalgu jäänud. Alkoholireklaami piirangud televisioonis polevat enam põhjendatud. Tänapäeva noored vaatavad telesaadete asemel internetis leiduvat ning näevad alkoholireklaame seal.

Ühtegi piirangu leevendamist pole sieni siiski ära otsustatud. Seadusemuudatuse ettepanekuid alles sõnastatakse. Küll on selge, et ilmselt läheb muutmisele nõue, et alkoholireklaam peab olema neutraalne. Reklaami puhul polevat see võimalik.

Märkimisväärne, et uuringud, mis käsitleksid alkoreklaami mõju noortele, Eestis peaaegu et puuduvad. Võib leida üksikuid ülikoolide lõputöid sel teemal. Kuid neistki värskeim, mida õnnestus lugeda, pärines aastast 2016 – ehk siis jutt on ajast kaks aastat enne praegu jõus olevaid reklaamisätteid.

Mingit Ameerikat uuringutega, isegi kui majandusministeeriumist need tellitaks, vaevalt et avastatakse. Üle ilma on juba aastakümneid teada elementaarsed tõed, et alkoreklaami ja tarbimise vahel leidub otsene seos.

Varasemate uuringute tulemustest selgub, et noorukid, keda ümbritseb alkoholireklaam, hakkavad tõenäoliselt nooremas eas kärakat panema. Neid noori aga, kes juba on maitse suhu saanud, mõjutab reklaam sedavõrd, et hakatakse rohkem jooma. Ent mida varem sellega pihta hakatakse, seda kindlamalt sõltuvus süveneb.

Turundajad: süüdi on globaalne meedia

Isegi see on juba ammu välja arvutatud, kui palju reklaam joojaid juurde toob: kui see kasvab 10%, tõuseb tarbimine 0,3%. Seega oleks isegi rehkendatav, kui palju TV-piirangute lõdvendamine riigikassasse ja tootjatele-turundajatele-müüjatele lisatulu tooks. Kuid nagu öeldud, ei ole midagi konkreetset veel ära otsustatud ja mõtted mõnedes võimukoridorides vaid liiguvad piirangute lõdvendamise poole.

Poodides aga vaadatakse noorte alkoostudele sageli juba niigi läbi sõrmede.
Nii näitas tervise arengu instituudi 2022. aastal tehtud testostlemise uuring, et noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltes müügikohtades. Võib-olla nüüdseks on asi paranenud, võib-olla mitte. Aga veel äsja sai umbes iga teine noor seega joogi kätte ilma vanust tõendava dokumendita.

Turundajate liidus toetatakse piirangute lõdvendamist, näiteks alkoreklaami TV-sse suuremas osas tagasi toomist mõistagi kahel käel.

Turundajate põhiline argument kõlab lihtsalt.

Kuna meedia on viimasel kümnendil oluliselt muutunud, siis kodumaised tootjad ei jaksa reklaami osas konkureerida globaalsete alkotootjatega, kes trügivad nutiseadmete kaudu meie koju Google´i ja sotsiaalvõrgustike kaudu.

Sotsiaalvõrgustikes on otsene reklaam väljaspool tootjate-turustajate endi kontosid juba praegu keelatud. Teisalt ta sinna kaudselt imbub, sest tavalised on postitused ja fotod pidudest jne. Kodumaised tootjad seab globaaltootjate pealetung üha kehvemasse seisu. Raske on konkureerida tingimustes, kus kohalikud meediareklaamikanalid on nende jaoks üsna kinni.

Alkomüük tanklas, mille keelustamise vajadusest on lõputult räägitud, on eriti halb.

“Meil peaks tekkima ühtlane vaade kõikidele meediakanalitele, et kaitsta kõiki haavatavaid,” sõnas turundusekspert, endine turundajate liidu tegevjuht Anniken Haldna, et me võime sulgeda kohalikke kanaleid palju tahes, suurt pilti see ei muuda. Lisaks jääb kohalikul meedial hulk raha teenimata.

Ta küsis, kas praegune TV-piirang ikkagi hoiab lapsi ajal, mil globaalsed platvormid toimetavad nii-öelda tsensuurivabalt ja seaduseväliselt. “Mille eest turundajate liit ikkagi seisab, et Eesti meedial ei tohiks jääda reklaamiraha saamata: reklaamitulust 50% liigub minema, Google`ile ja Metale. Sellepärast me küsimegi, et kas on mõttekas neid piiranguid hoida. Praeguste tarbimise numbrite taustal peaks õigupoolest analüüsima, miks pole piirangud toiminud?”

Rahvatervise eestvõitleja Lauri Beekmann on mõista risti vastupidisel seisukohal.

Tema arvates annaks rahvusvaheliste gigantidega kokku leppida küll: “Nõnda nagu näitab kasvõi Leedu, kes viis sisse alkoholireklaami lauskeelu, siis suured korporatsioonid siiski alluvad piirangutele. Kui lihtsalt tullakse ütlema, et Meta või Google´iga ei ole võimalik kokku leppida, siis see lihtsalt ei vasta tõele.”

Beekmanni meelest on kaalul väga palju. Kui reklaam praegu lineaartelevisiooni tagasi tuuakse, siis hakkab see tarbimist kasvatama. Kuigi nn tavatelevisiooni peetakse juba ajast maha jäänud meediaks, vaadatakse sealt tänaseni palju spordivõistluste ülekandeid või üldrahvalikult menukaid laulu-tantsusaateid.

Lauri Beekmann on üldse seda meelt, et alko reklaamimine tuleks täiesti ära lõpetada. Samamoodi nagu sigarettide puhul. Siis on lihtsam ka kontrollida. Sama teed on juba 1975. a läinud Norra ning hiljuti Leedu.

Sama seisukohta on väljendanud nii tervise arengu instituut kui ka sotsiaalminister Riina Sikkut.

Reklaamireegleid muudetakse viinakatku uue pealetungi ajal

  • Üha suuremast alkotarbimisest annab märku aktsiisi laekumine. 2021. aastal maksis rahvas seda riigieelarvesse 223,3 mln, 2022. aastal 240,8 ja 2023. a 260 mln eurot. Samas kuuluvad Eesti alkoholi aktsiisimäärad Euroopa Liidus kõrgemate hulka.
  • Alkohoolsete jookide müük kasvas 2022. aastal Eestis 6% ja moodustas kokku 149 miljonit liitrit (2021. aastal 141 miljonit).
  • Alkoholitarbimine hakkas suurenema alates 2019. aastast, kui Eestis langetati aktsiisimäärasid. 2022. a oli tasemeks 11,2 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta. Võrdluseks − 2018. a 10,0 liitrit.
  • Siiski on kasvutempo viimasel ajal alanenud ja nii kasvas alkoholitarbimine 2022. a 1,2% (2021. a +2,8%; 2020. a +3,8%).
  • Absoluutalkoholi tarbimise kasv 1,2% võrra võib tunduda väike, ent kui vaadata kahjusid ja kaotatud inimelusid, on see siiski märkimisväärne.
  • Euroopa alkoholi kahjude vähendamise tegevuskava kohaselt soovitakse aastaks 2025 vähendada alkoholi tarbimist 10% võrra. Selle eesmärgi täitmiseks peaks tarbimise kogus vähenema 10,28 liitrile aastas.

Kas alkovabad kärakad on tervislik alternatiiv või varjatud reklaam?
Nii endine sõltlane Kristo Krumm kui ka karskusseltsi eestvedaja Lauri Beekmann on ühte meelt: eriti halvad variandid on suuri alkokaubamärke kandvad nn alternatiivjoogid, sest nende kaudu saab kaudselt n-ö päriskärakat reklaamida.

Praeguse reklaamiseaduse mõjualast jäävad alkovabad rummid džinnid jms välja, sest tegemist on viimaste aastate suundumusega. Kui alkoreklaami reegleid 2018. a täiendati, need endast veel probleemi ei kujutanud. Alkovaba rummi jm taolist saab seega takistusteta ja piiramatult reklaamida.

Juba sama kaua kui on kestnud praegune vabariik, on müügil laste vahuveinid, sisuliselt limonaadid. Ja sama kaua on mõnedki lapsevanemad küsinud, miks peaks lastele maast madalast õpetama, et tähtpäeva puhul tuleb tingimata vahuvein lahti korkida. Vähemalt ei kanna laste vahuveinid suurte alkotootjate kaubamärke.

“Näiteks Norras on keelatud alkoholivaba joogi tootmine, kui sel on alkoholiga sama kaubamärk,” ütles Beekmann. Sama meelt, et noortele annab see pigem halba eeskuju, on Krumm: kui bränd on sama, siis seostub alkovaba jook otseselt selle brändi alkoholiga. Seega võiks näiteks alkovaba rummi reklaamida vaid juhul, kui selle on tootnud limonaaditehas, mitte aga alkofirma.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tendents
21. veebr. 2024 16:25
maaleht.delfi.ee/artikkel/120230879/joon-sest-mind-pole-kellelegi-vaja-naised-on-uha-enam-alkoholiga-kimpus tervis.postimees.ee/7858234/avastus-miks-tunnevad-mehed-ja-naised-alkoholi-maitset-erinevalt
Alkohoolik
21. veebr. 2024 10:31
Parim alkoreklaam on keset toidukauplusi laiutavad kirevate siltidega uhkeldavad alkoriiulid ja pudelikastide virnad kust ei saa kohe sealt midagi korvi või kärusse panemata mööduda, eriti veel kui ka laps käekõrval pisarsilmi nõuab, et issi võta see pudel sealt ka, ma nii väga tahan sellel olevat ilusat silti!