"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Keeleränne paneb teisi õpetajaid ja õpilasi paremini mõistma (0)
21. veebruar 2024
Eneli Sinka (vasakul) ja Natalja Gnatovskaja (paremal) mõistsid koos tunde andes, et neil on palju rohkem ühendavaid kui lahutavaid oskusi, kogemusi ja arusaamu. Foto: Ilja Matusihis

“Nende kaheksa nädala jooksul tekkis palju rõõmsat äratundmist, kui sarnased on meie õpetamismeetodid ja ettekujutused,” tõdeb Ehte humanitaargümnaasiumi algklasside õpetaja Natalja Gnatovskaja, kes võttis mullusügisese keelerände projekti raames osa Pelgulinna gümnaasiumi kolmanda klassi tundidest ja sõbrunes sealse õpetaja Eneli Sinkaga.

Sügisel Tallinna koolides ja lasteaedades toimunud keelerände projektis osales 18 inimest, kes olid kaks kuud keelepraktikal uues keskkonnas: eesti lasteaedade õpetajad töötasid venekeelsete lastega ja eesti keelele üle minevate vene koolide õpetajad sukeldusid eestikeelsete koolide igapäevaellu. “Olen töötanud õpetajana 34 aastat, nii et ma ei läinud eesti kooli õpetamist õppima, vaid oma eesti keele oskust parandama,” selgitab 2. klassi õpetaja Natalja Gnatovskaja. “Vaatlesin Eneli tööd kella poole üheksast hommikul kuni kolmeni pärastlõunal, mil lõppes kogupäevakool. Kogu selle aja kuulsin ja rääkisin eesti keelt.”

Huvitava kokkusattumusena on ka Natalja mentor, Pelgulinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Sinka töötanud koolis 34 aastat. “Seetõttu oli Nataljal huvitav jälgida just algklasside tunde – tekkis palju äratundmist,” tõdeb 3. klassi õpetaja Eneli. “Oleme õppinud, mõelnud ja teinud kõike sarnaselt, üks lihtsalt eesti- ja teine venekeelses koolis. Avastasime, et meie õpetamise meetodid ja ettekujutused on sarnased – me vaatame samas suunas. Näiteks oleme sama meelt, et esimeses klassis peaks esmalt paika panema õpioskuse ja alles seejärel hakkame tegelema kõige muuga.”

Lisaks võttis Natalja osa kõikidest õpetajate üritustest ja tegemistest, näiteks õpiringist, õppenõukogust vm tähtsamast kogunemisest. “Ta osales ka aruteludes, rühmatöödes ja ühel koolitusel,” täiendab Eneli. “Kuna algklassidel on pikk õuevahetund, sai Natalja sealgi suhelda teiste eestlastest õpetajatega.”

Tulistab sõnu nagu kuulipildujast

Natalja hindab naaberkoolis veedetud kaht kuud väga kasulikuks. “Mina muudkui kirjutasin ja kirjutasin!” muigab ta.

“Ta oli väga tubli keeleõppija,” lisab Eneli. “Kui ma tunnis rääkisin ja Natalja ei olnud kindel, kas sai ikka ühest või teisest sõnast õigesti aru, kirjutas ta selle märkmikku ning näitas mulle vahetunnis, et õigekirja kontrollida. Vaheldusrikkaks osutus, kui mulle tulid muude klasside lapsed ettevõtluse tundi, mida andsin natuke erineva nurga alt – ka see oli Nataljale otstarbekas, sest seeläbi sai ta sõnavara veel korrata.”

Natalja tunnistab, et kartis algul väga telefonitsi eesti keeles rääkida. “Tunnis oli mugav, Eneli näitas piltlikult ette, näiteks: maja-korsten-suits,” kirjeldab ta. “Kui lastega rääkis Eneli aeglaselt ja arusaadavalt, sain kõigest kiiresti aru, aga vabal ajal ta tulistas: trrrrrrrrrr! Eks see pani eriti pingutama… kui igat üksikut sõna ei tabanudki, mõistsin vähemalt konteksti.”

Tempo oli tihe, sest vahetunnis arutati omavahel keeleküsimusi ja sõnamänge. Natalja naerab, et Eneli oli tundides algklasside õpetaja, kuid vahetunnis eesti keele õpetaja: “Mõnikord Eneli tunnistas: ma tõesti ei tea, miks eestlased just nii ütlevad.”

Eneli jätkab: “Sageli küsis Natalja, kumb variant on õige, ning pidin tõdema, et võib mõlemat pidi. See oli mulle endalegi mõtlemapanev – teinekord hakkasin ise samuti eesti keele üle süvitsi juurdlema. Eestlastel tuleb emakeeles rääkimine ju loomulikult, ütled nii, nagu oled eluaeg harjunud, aga just see oli endalegi põnev, kuidas üks või teine sõna kõnepruuki on kinnistunud ja miks me just nii ütleme, aga kuidagi teisiti ei kasuta, kuigi sõna võib olla sama tähendusega.”

Mitte ainult keeleõpe

Huvitavaks kogemuseks osutus Nataljale Pelgulinna gümnaasiumi kogupäevakool, mida pakutakse esimestele klassidele. “Nn pikapäevarühma ülesehitus on selline, et see ei ole ainult õppimise koht, vaid kella poole kahest pärastlõunal, mil õpilastel on tunnid läbi, said kõik valida iga päev 3-4 eri ringi vahel,” räägib Eneli. “Minu juures toimus ühel päeval nuputamise ring ja kahel päeval eesti keele õpe muukeelsetele lastele, keda on viimasel ajal väga palju kooli tulnud.”

Veel saavad lapsed valida meisterdamise, laulukoori, loodusõpetuse ja ujumise ringi vahel. Kui huvitegevus on läbi, saavad lapsed koolis süüa ning seejärel on õueaeg. Koolis saavad nad olla kella poole viieni pärastlõunal. “Just kogupäevakooli tegevustes sai Natalja kõige rohkem kaasa lüüa, sest seal tundis ta end kõige kodusemalt,” märgib Eneli.

Mõnikord pidin tunnistama, et ei tea isegi, miks eestlased just nii ütlevad.

Nii Eneli kui Natalja kinnitavad, et keelerände pilootprojekti aeg laiendas mõlema silmaringi ka selles osas, milline on eesti, milline vene keskkond, millist kirjandust lapsed loevad, millised näevad välja koolipäevad, kuidas on vahetunnid ja üldine koolikorraldus ning mis erinevused on eesti ja vene rahvusest lastel. Palju oli omavahelist ideedevahetust. “Kuigi Ehte ja Pelgulinna gümnaasium on üsna sarnased – sama piirkonna koolidena oleme ennegi koostööd teinud –, oli huvitav kõiki nüansse lähemalt teada saada,” kinnitab Eneli. “Meil tuli nii palju teemasid juurde, mis on keeleõppe juures kõige tähtsam, sest Natalja õppis tundides mõisteid nagu näiteks “liidetav+liidetav=summa” või seda, kuidas anda eesti keeles töökorraldusi, siis keeleeksamil ju tööspetsiifilisi asju ei küsita.”

Nii Eneli kui Natalja kinnitavad, et keelerände pilootprojekti aeg laiendas ka mõlema silmaringi.
Pilt: Ilja Matusihis

Nii rääkisid Eneli ja Natalja omavahel ka perest, tervisest, reisimisest, toidust ja muudest asjadest, mis arendasid Natalja sõnavara ja rääkimise julgust. “Meie vestlesime veel ka õues ja koridoris,” naerab Natalja. “Tekkis nii palju teemasid, millest rääkida! Ma ei olnud isegi oma mehega nii palju koos kui Eneliga!”

Oluline on omavaheline klapp

Õpetajad leiavad sedagi, et oluline on ka edasine suhtlus. “Kui sa lõpetad suhtluse keelekeskkonnas ja lähed täpselt samasse tagasi, hakkab teine keel ununema, sest praktikat ei ole,” nendib Eneli. “See ongi keele õppimise juures kõige keerulisem, et on vaja kogu aeg seda rakendada.” Õnneks võib ta öelda, et Enelist on Nataljale juba sõbranna saanud. “Me helistame ja käime kohvikus, ning loodan, et see jätkub,” sõnab Natalja. “Mulle väga meeldib, et mul on inimene, kellega saan eesti keeles rääkida. Kuigi oma koolis töötavad küll ka eesti keele õpetajad, nendega peamiselt vaid teretame. Mul ei ole eestikeelset tutvusringkonda.”

Pärast kaheksat nädalat läks Natalja detsembris oma kooli tagasi. “Lapsed juba nutsid ja ootasid mind – kuna algklasside õpetajad on lastega koos esimesest neljanda klassini, võib öelda, et õpetaja on nagu teine ema,” lausub Natalja.

Praegu on Ehte gümnaasiumist Eneli käe alla oma eesti keele oskust värskendama tulnud juba teine õpetaja ning kevadel saabub veel üks. “Meie koostöö toimus pilootprojekti raames ning andsime tagasisidet, et sedalaadi keelerändest on väga palju abi – on suur vahe, kas käia keeltekoolis, kodus tudeerida või viibida eestikeelses keskkonnas terved päevad ning saad üks-ühele suhelda,” rõhutab Eneli, kes väga loodab, et ka teised koolid on nüüd julgemad projektis osalema.

Lapsed hoiavad tööl

Mõistagi peavad keelerändaja ja -mentor omavahel sobima ning olema üsna avatud. “Kui mõlemad oleksid vaiksed ja tagasihoidlikud, nii et ma annan tunni ära, ja väljaspool tunde me omavahel ei suhtle… või ei teki sõbralikku klappi, ei tule ka tulemust,” on Eneli veendunud. “Peab olema vastastikune suhtlus ja julgus eksida, aga ka sisemine tahe. Natalja soovis, et keegi teda parandaks ning teatud sõnu ta kirjutas üles ja kordas, et need paremini meelde jääksid. Ainult nii tekib efekt.”

Küsimusele, mis on neid kaht oma töös 34 aastat särasilmsena hoidnud, vastab Eneli, et lapsed on hoidnud. “Kui ma saan uue esimese klassi, on see nagu väljakutse kõike algusest peale õpetada,” selgitab ta. “Kui kõik hakkab tasahaaval toimima, on endal hea tunne.” Ka leiab Eneli, et selles töös ei saa emotsioonitu ja tuim olla. “Algklasside õpetaja töö on nii loominguline ja mitmekesine. Mõistagi võtab see töö energiat – sa annad emotsionaalselt ja muul moel endast väga palju, kuid saad ka vastu.”

Nataljale meeldib, et just algklasside õpetaja näeb tulemust kiiresti. “Kaks kuud – ja juba nad kirjutavad või oskavad midagi muud teha,” ütleb ta. “See töö hoiab noorena! Mõnikord hommikuti pea valutab, kuid tuled tööle – ja mitte midagi ei ole enam viga! Tööpäev lõpeb – jälle hoiad peast kinni. Ma ei istu kogu aeg tooli peal, vaid näitan piltlikult ette, teinekord kasvõi tantsin. Muidugi võtab see töö energiat – kodus mees juba teab, et kui ma töölt tulen, pean saama kõigepealt pisut rahulikult istuda ja alles siis hakkame rääkima.”

Tihe suhtlemine teises keskkonnas aitab keelt paremini selgeks saada

“Kuna projekt tõestas ennast igati, käivitasime jaanuarist selle täies mahus,” ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante. “Rõõm on tõdeda, et haridusasutused osalevad keelerändes aktiivselt ja see võimalus on soojalt vastu võetud.” Neil õpetajatel, kes ei jõudnud registreeruda jaanuari rühma, on võimalus liituda veel märtsis.

Keelerände projekt, milles pealinna vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpetajad saavad 2024. aastal osaleda, on üks linna toetusmeetmetest eestikeelsele haridusele üleminekul. Aasta esimestel kuudel osaleb projektis 87 keelerändajat 17 koolist ja 23 lasteaiast, keda juhendab 92 mentorit 16 koolist ja 27 lasteaiast.

Keelerände projekti eesmärk on soodustada praktilist eesti keele kasutamist vene õppekeelega lasteaedade ja koolide õpetajate seas. Keelerändes osaledes saab õpetaja intensiivse kogemuse eestikeelses töökeskkonnas, praktiseerides igapäevaselt eesti keelt nii kolleegide, laste kui ka lastevanematega. Samuti tutvub venekeelsest asutusest tulnud õpetaja eestikeelse kooli või lasteaia töökultuuriga. Kõik see annab julgust kasutada üha rohkem eesti keelt ka oma asutuses, olles eestikeelsele haridusele üleminekul toeks nii kolleegidele kui ka lastele. Keelerändes osaleja saab ka tugevama ettevalmistuse, et sooritada eksam eesti keele C1 taseme saamiseks, mis on alates 1. augustist 2024 õpetaja kvalifikatsiooninõude osaks.

Koolide keelerände grupp startis 8. jaanuaril. Selles osaleb 17 vene ja 16 eesti õppekeelega kooli. Rändel on 29 venekeelset õpetajat, keda juhendab 28 mentorit. Kooliõpetajate keeleränne kestab kuus nädalat ja lõpeb 25. veebruaril.

Kaheksaks nädalaks 15. jaanuarist 24. märtsini on keelerändel 23 vene ja 27 eesti õppekeelega lasteaeda, kogemusi omandab 58 lasteaiaõpetajat, keda juhendab 64 mentorit. Üks eestikeelse lasteaia õpetaja on samaks perioodiks suundumas venekeelsesse lasteaeda, kus ta õpetab sealseid lapsi ja juhendab pedagooge, millega ta panustab samuti nii oma kolleegide kui ka laste sujuvamasse eestikeelsele õppele üleminekusse.

esti õppekeelele üleminekuga seotud tegevusteks on Tallinna 2024. aasta linnaeelarves ette nähtud 8,8 miljonit eurot. Sealhulgas kooli- ja lasteaiaõpetajate keelerändele kulub ligi 1,1 miljonit eurot. Lisaks saavad õpetajad tasuta osaleda keeleõppe ja didaktilistel koolitustel ning kasutada Lingvist keeleõppe rakendust, milleks linnaeelarves on ette nähtud kokku ligi 36 000 eurot. Eesti keele lisaõppe tagab linn 2500 õpetajale ja tugispetsialistile, et toetada B2 tasemega pedagooge C1 taseme keeleeksami sooritamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.