"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Konjunktuuriinstituudi juht: Olukord majanduses on hullem kui masu ajal (1)
21. veebruar 2024
Toiduainete hindade tõus tegi möödunud aasta esimesel poolaastal läbi suure ralli. Foto: Ilja Matusihis

Hinnasildid Tallinna kauplustes näitavad maksutõusu mõju inflatsiooni kiirenemisele.

„See, mille eest hoiatati, et kriisiaegse kiire inflatsiooni tingimustes läbi viidud maksutõus toob kaasa hindade kasvu ja inflatsiooni kiirenemise, on tegelikult ka aset leidnud. Seda näitavad Tallinna kaupluste hinnasiltide muudatused võrreldes eelmise aasta lõpuga. Teine hoiatus käis sinna juurde veel, et see võib pärssida majanduskasvu. Nii ongi läinud,“ rääkis riigikogus toimunud arutelul „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“ konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.

Ta tõi näiteks, et käibemaksumäära tõstmine 20 protsendilt 22 protsendini oleks pidanud kaasa tooma hindade tõusu 1. jaanuarist 1,67% võrra. Ajendatuna maksumäära tõusust leidis aga aset ulatuslik hindade tõstmine, mis algas juba oluliselt enne uue maksumäära kehtima hakkamist.

Ta meenutas, et toiduainete hindade tõus tegi möödunud aasta esimesel poolaastal läbi suurema ralli ning stabiliseeris teisel poolaastal. Aset leidis uus hinnatõus, siis juba käibemaksu tõstmise ajel. „Sellega me näeme, et meil on jaanuarist tõusnud võrreldes detsembriga tarbijahinnaindeks 1,4% võrra, toiduainete hinnad enam kui kaks korda rohkem,“ märkis Raudsepp.

Ta tõdes, et olukord meie majanduses on halb ning paranemise märke ei ole poole aasta perspektiivis näha. „Kas see tuli üllatusena – ei. Tendents on olnud ilmne juba mitmendat kvartalit järjest ning seda on näidanud eelnevate kvartalite konjunktuuriuuringud. Sarnases seisus konjunktuurikellal oleme olnud ka varem – masu ajal,“ lausus ta.

Raudsepa sõnul sai masu möödumist oodates loota majanduse tsüklilisusele, kuid praegu seda teha ei saa, kuna seekord on kriisi küpsemiseks eeldused loonud hoopis rohe-, raha- ja geopoliitika koosmõjud, mille tulemusena on paari aasta jooksul olulisel määral ja pöördumatult muutunud kogu majanduskeskkond.

Äraootavad ettevõtjad

„Covidi kriisi läbisime kiiresti tänu sellele, et pandeemia leebumine lubas ühiskonnalt lukustused maha võtta ja ka ettevõtted said vajalikku kriisiabi. Käimasolev kriis on mitme tunnuse poolest eelmistest erinev. Aga kaugeltki mitte lühiajaline,“ hoiatas ta. Raudsepp märkis, et ekspertide hinnangul on kõige suuremad probleemid ebapiisav sise- ja välisnõudlus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, ebasoodne keskkond välisinvestoritele ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Ta tõi välja, et majandus oma olemuselt kohanev ja võti olukorrast väljumiseks on ettevõtjate käes. „Valitsus ei saa olla selle kriisi lahendaja, majanduse uuele tasemele arendaja. See on ettevõtja roll,“ selgitas ta ja täpsustas, et valitsuselt oodatakse eeskätt majanduskeskkonna kujundamist viisil, mis aitab parandada kindlustunnet.

Viimatine konjunktuuriuuring tõi esile, et kasvava ja suurenevat ebakindlust tekitava probleemina ettevõtjad ei tea ega saa ette arvestada poliitikate, seaduste ja regulatsioonidega, mis kujundavad tulevikku ettevõtluses. Paljuski ollakse seetõttu äraootavad. „Praegu tegemata jäävad või valedel eeldustel tehtavad investeeringud on ära jääv majanduskasv tulevikus,“ möönis konjunktuuriinstituudi juht.

Ratsionaalsed tarbijad

Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp nentis samuti, et tarbijate ebakindlus väga suur ning tarbija teeb praegu ratsionaalseid valikuid ehk säästab ja otsib kampaaniahindu.

Potisepp viitas, et toiduainetööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime on vähenenud ning investeerimisvõimekus on suhteliselt madal. „2022. aastal tootsid teatud sektorid lausa kahjumit. Eelmisel aastal oli olukord veidi parem, mõnes kvartalis näiteks kogu toiduainetööstuse peale vaid neli miljonit kasumit, mis näitab ikkagi väga nigelat tulemust. Näeme endiselt hinnatõuse pea kõikides valdkondades, mida on võimendanud kahtlemata ka käibemaksu tõus. Ja toiduainete puhul oleme ühe kõrgema käibemaksu määraga Euroopa Liidus,“ tõdes ta.

Potisepp tõi esile, et maksupoliitika peab olema etteaimatav ning maksutõusude mõju tuleb vaadata kumulatiivselt. „Me oleme vaevalt saanud oma nina vee peale, nagu meil üks suure ettevõtte juht ütles, aga juba me kuuleme, kuidas räägitakse limonaadimaksust, mis ei ole limonaadimaks. Kuidas juba räägitakse jäätmereformi käigus maksupaketist, mis on pakendiettevõtete peale pandud. Kõik see halvendab meie konkurentsiolukorda olulisel määral,“ selgitas ta ja lisas, et tarbijad lihtsalt ei ole võimelised endale veel rohkem kohustusi võtma. „Kõik otsused, mida te teete maksutõusude kohta, väljenduvad toodete lõpphinnas. Seega neid tuleks väga-väga kaaluda.“ 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
21. veebr. 2024 19:46
RAHVAS VAESEKS! (rohe-, raha- ja geopoliitika vasaratega äiates reffide juhtimisel)

Seotud artiklid