"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
HEEROLDI JUTUD. Toompea lossi mitu erinevat nägu (1)
26. veebruar 2024
Foto: Kuvatõmmis

Kui öeldakse „Toompea loss“, siis tuleb selle all tegelikult mõista kolme institutsiooni. Esiteks keskaegne linnus või täpsemalt see, mis sellest alles jäänud. Teiseks kuberneriloss. Kolmandaks riigikoguhoone, mis ehitatud hoopiski Eesti aja alguses vana vangla alusmüüridele.

Praegu näeme kaadris kunagine kubermangukantselei ehk kuberneri residents, mis valmis aastal 1773 varasema kindlustiiva asemele. Hoone on barokkstiilis ning praegust seisundit tema sünniajaga võrreldes on siin 20. sajand toonud mõned muudatused.

Nimelt puudus lossi ees alguses rõdu ning samuti polnud rõdu taga voluutidega pinda, mida ehib meie riigivapp. Selle asemel oli väike balustraad. Samuti leidub siin palju kabinette, kunagises peasaalis rõdu taga toimuvad mõned eriti esinduslikud väikesed vastuvõtud.

Kuid 101-liikmeline riigikogu peab istungeid veidi paremal. Ümber nelinurkse sisehoovi asuv kompleks ehitati aastatel 1920-22 riigikogu tarbeks ja on kasutusel tänaseni.

Kui loodi Eesti Vabariik, said eestlased ise otsustada, mida teeme või tegemata jätame. Enne seda 700 aastat kestnud võõrvõimu ajal ehitati vana võimupesa kohale ka riigikogu hoone, mis sisaldas toona nii parlamenti kui valitsust. Riigikogu saal annab meile kõige uhkemast ruumist ning see on maailmas ainuke valitsushoone, mis kavandatud ekspressionistlikus stiilis.

Fassaadidel asuvad mustast marmorist kolmnurgad ja koridoris kolmnurkne sakiline motiiv. Motiiv ulatub ka laeni, kus sakkide taha on peidetud elektrivalgustid, et need liiga pimestavalt ei mõjuks. Valdavalt on säilinud ka omaaegne Eesti päritoluga mööbel. Pilku köidab seinte värvimiseks kasutatud sinine värv, mis on veel isegi krehvtisem kui sinine meie riigi- või rahvuslipul.

Moodsa riigikoguhoone siksakkide kõrval asub ühes trepikojas ka kaks vana kivireljeefi, mis pärinevad keskaegsest ordulinnusest. Arvatavasti olid need kunagi aknapõseplaadid.

Üks neist kujutab mingisugusest potist välja kasvavat viinamarjavääti. Teisel on näha ka viinamarjakobaraid ning natuke lehti. Viinamari on teatavasti veinimaterjal, kuid kristlikus kultuuris seostatakse seda viimse õhusöömaaja veini ja armulauaveini ehk Kristuse verega. Seega on veinil kaks ristipidi käivat tähendust: lõbujook ja hardusjook.

Riigikogu seintel kujutatu on midagi teistsugust. Pikka varre ja käänuliste lehtede otsas ripuvad ohakad – midagi, mis sümboliseerib ju umbrohtu. Aga ei – selgub, et kui Karl Suur oli ühel sõjakäigul, said tema sõdurid mingi paha kõhutõve. Ohakamahlaga nimelt neid siis raviti ja tuleb välja, et tegemist oli ka keskaegse arstirohuga.

Aastal 1764 külastas Venemaa keisrinna Katariina II Tallinna ehk Revali linna ja avastas, et kuberner täisnimega Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck pesitseb keskaegses paksude müüride ja väikeste akendega linnuses. Keisrinna leidis, et suure riigi väärikusele on see allapoole arvestust ja nõudis, et osa vanast linnusest tuleb lammutada ja selle asemel ehitada moodne loss.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Peep
2. märts 2024 12:59
Miks ilus park hävitati ja selle asemele tehti parkla, võiks taastada nagu oli...