"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
ADIK LEVIN: Hinnad on viimasel ajal tõusnud üle mõistuse palju! (6)
28. veebruar 2024
Erakogu

Pealinn küsis tuntud linlastelt, kuidas on viimase aja hinnatõusud neid mõjutanud.

Saan nüüd vähem poes käia, sest kõik on läinud palju kallimaks
Pensionär Adik Levin

See, mis hindadega on toimunud, on ikka üle mõistuse. Ma käin nüüd poodides varasemast harvem. Seni läks tavaline poeskäik mul maksma 50 eurot, nüüd pean maksma sama kauba eest 80 eurot. Pensionäride vaatevinklist ei taheta meie riigis üldse aru saada. Hinnad on mõeldud neile, kes elavad niisuguste sissetulekutega nagu meie riigijuhid. Aga nemad ju elavadki mingis oma mullis. Muidu nad võtaksid midagi ette, et ka pensionärid saaksid elada. Vahel tundub, et inimene koos oma vajadustega on Eestis viimasel kohal, kõik muu on olulisem ja tähtsam. Mind paneb imestama, kuidas valitsus on sel aastal inimestega käitunud. Käibemaks on nüüd 22%, aga ega tavaline inimene ei saa ju poes kuidagi kontrollida, kas hinnad on tõusnud ainult selle võrra või hoopis rohkem. Me võtame paljudes asjades eeskuju Euroopa riikidest, aga mitte enda õiguste ees seismisel. Euroopas inimesed protestivad ülekohtu vastu. Meie ei protesti, on üllatav, kui palju meie inimesed oskavad kannatada.

Pille Pürgi autobiograafiline etendus ”Kõbus ja lõbus” esietendus.

Eestlased taluvad ka väga suuri hinnatõuse vaikides
Vana Baskini teatri juht Aarne Valmis
 
Me oleme siin Eestis hästi treenitud inimesed ja talume kõiki selliseid asju, mida Prantsusmaal või Saksamaal ei talutaks. Nende seas on ka hinnatõusud, mis pole mitte üks-kaks, vaid ikka 10-20 protsenti korraga. Kuu aja pärast pole isegi 50 protsenti probleem. Kui Prantsusmaal läheb mõni asi viis protsenti kallimaks, minnakse juba tänavale laamendama. Vaatan enda pealt – enne läks üks toidupoes käimine maksma umbes 50 eurot ja selle eest said koti ikka puupüsti täis, aga nüüd selle raha eest kõike sedasama kätte ei saa. Aga veel hullem on näiteks elektriga, jaanuaris oli arve ikka tublisti suurem kui varem. Meie peres tegeleb varustusküsimustega rohkem abikaasa ja tema on vahel kurtnud, et poes juhtub ka nii, et riiulil on kaubal odavam hind, kui pärast kassas küsitakse. Minul need hinnatõusud õnneks pole seni jalgu alt löönud, sest mul on mitu töötavat firmat. Olen ikka öelnud, et mul on nagu vana eesti talupoja mitmeväljasüsteem, et kui talivili ikaldub, siis suvivilja põld ikka midagi annab. Aga eks tagasilööke on sellegagi. Kultuuri alal sõltud ka riiklikest toetustest ja kui seda enam ei anta, siis peab selle vilja külvamise lõpetama. Nii kurb kui see ka pole.

Tuleb süüa vähem liha ja rohkem köögivilju
Lasterikka pere ema Kaire Zaletajev
 
Toidupoe arved on nüüd suuremad kui enne. Seepärast sööme juustu palju rohkem kui sinki ja vorsti. Mulle tundub, et just lihakraam on läinud viimasel ajal eriti kalliks. Juustude puhul näeme aga sageli sooduspakkumisi paljudes poodides. Ega hindu tõstes paljulapselistest peredest ei hoolita. Meie peres on küll kaks last saanud äsja täisealiseks, aga nad õpivad ja vajavad samuti ülalpidamist. Pikemaajaline lastetoetus kaotati samas ju ära. Tegelikult vajavad ka üliõpilased endiselt toetust. Nii sunnitakse kõik noored, kelle vanemad ei saa neid toetada, tegelikult tööle. Toidupoes vaatame alati soodsamaid hindu.

Ostame ka neid toiduaineid, mille puhul on parim enne möödas, aga mis on veel täiesti kõlbulikud. Aga minu abikaasale on oluline veel üks asi – kauba päritolu. Kui välismaalt toodud kaup ongi soodsam, siis püüame ikka kodumaist osta. Peame ju ka omamaist tootjat kuidagi vee peal hoidma. Meil on hea see, et minu vanemad kasvatavad ise köögivilja, näiteks kartulit ja porgandit saame neilt tasuta, samuti igasuguseid moose. Tähtis on jälgida, et kulud püsiksid eelarve piires. Seda aitab teha lihakoguste vähendamine ja puu- ning köögiviljade suurem hulk igapäevases menüüs.

Väljas söömine on nüüd peaaegu välistatud
Keskkonnakaitse spetsialist Mari Jüssi
 
Poes on raske mõista, kas miski on kallimaks läinud käibemaksu võrra või rohkem. Paremini saab sellest aru igasugustelt kommunaalarvetelt. Jaanuaris olid elektri- ja küttearved üle mõistuse suured. Aga mingi muu asja arvelt tuli ära maksta. Ei kujuta ette nende olukorda, kes ainult elektriga kütavad. Nüüd on poes vaja valida rohkem igasuguseid soodustooteid. Mõistlik on oma tarbimine veel kord läbi mõelda, et kas on kõike seda vaja, mida on kogu aeg nagu inertsist ostetud. Ka väljas söömas käimine on peaaegu ära jäänud. Kõigepealt tulebki loobuda igasugustest mugavusteenustest, milleta saab ju ka elada, neid jääb vist kõigil järjest vähemaks.

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Dulce
1. märts 2024 22:21
Kui sain varem Soomest käies kilekotti täis 40, siis peab mainima, et nüüd maksab see kotti täis 80 eurot
huvitav
29. veebr. 2024 22:00
köögivili on kallim kui liha , kuidas seda tuleb odavam süüa? hr.Kiivik on öelnud , et lihase massi kasvatamiseks ka ilma suurtrennita , on vajalik lihatoit. Muidu kurnab ka luustiku. väljas söömine - saab küll väljas süüa - aga peab valima , mida sööd - nt. väga hea on teha supipäeva. ---Üldiselt interneti möga lugemise asemel võiks Tervise arengu instituudi tööd lugeda, mis on enamuses arusaadav kõigile - nii toitumisel kui liikumisel . Miks seda ei reklaamita ? *******Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015********
njah
4. märts 2024 04:33
Köögivili on kõige kallim kaup. Sest inimene ei osta ju toitu vaadates hindu €/kg, vaid cal/€. Ehk siis millisest toidust saab kõige rohkem kaloreid ühe euro kohta.
njah
4. märts 2024 04:46
Kui kõht on tühi, siis ei osta inimene kiloogramm paprikat ja kurki mõeldes, et saab kõhu täis, hoopis üks odav hamburger annab kaloreid ja täiskõhutunde.
kolhiida
28. veebr. 2024 10:35
Kummaline jutt pereemalt juustude kohta. Juustu on kolmes hinnaastmes. Kallimatest ei räägi, ei tunne neid ja seetõttu "põrsast kotis" ei ostagi. Kohaliku toodangu odavam ots oli aastaid poes 3.50-4.99 kg. Tegemist on kehvade juustudega (pro "juustulaadne toode"). Keskmise hinnaklassi kodumaiseid juustusid enam ammu ei osta kahel põhjusel: on üle hinnatud ja ASI ON MAITSES. Õnneks on Lidl ja Maxima. Esimesest tasub praegusel ajal võtta Emmental; Cheddar; Keiser (Carski); Tilsiter. Ka odavama otsa, Gouda'st alates, maitseb juustuna ja on alla 6,- kg.
Just, just
28. veebr. 2024 11:29
Õieti ütlesid, et ASI ON MAITSES! Mitte, et kõik kodumaised juustud kohe kehvemad oleks. On olemas lihtsalt erinevat tüüpi juustusid, millest ühele maitsevad rohkem üht teisele jällegi mõnd teist tüüpi juustud. Näiteks sinu poolt esile tõstetud Emmentali ei taha ma suhu võtta isegi kui seda tasuta peaks jagatama, samas kui tean inimesi, kes seda vägagi kõrgelt hindavad.