"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Kui müüjat ja turvameest pole, peavad poevargad pidu (1)
28. veebruar 2024
FOTO: Kuvatõmmis

Varguste arv kasvas eelmisel aastal 21 protsenti ja mullu registreeriti Tallinnas kokku 4441 vargust. Selle aasta algusest kuni 26. veebruarini on juba teatatud 567 vargusest. Kui varem sai välja tuua kindlad kaubad, mida pihta pandi, siis täna varastatakse praktiliselt kõike. Küll on aga pikanäpumehed hakanud usinamalt toimetama just toidupoodides.

„Kui me kunagi teadsime, et see on alkohol, siis täna on see värske toit,“ räägib G4S-i teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker. Võetakse kulinaarialetist värsket toitu, viiakse see välja. Nähtud on isegi, kuidas iseteenindusest püütakse terve kärutäie söögikraamiga välja pääseda.

Enamik vargusi pannaksegi toime kaubanduskeskustes või kauplustes, neist valdav osa kutseliste pättide poolt. Süstemaatiliste varguste arv kasvas kogu aastaga 56 protsenti.

Teine grupp inimesi varastavad aga sõltuvuse rahuldamiseks või sotsiaalmajandusliku seisundi tõttu. „Mõningal juhul ka inimesed, kes soovivadki vanglasse minna, kuna neil puudub elukoht,“ ütleb Põhja prefektuuri menetlustalituse juht Inna Toater. „Neid ei ole küll palju, aga ikka tuleb ette, et öeldakse: varastangi selleks, et vanglasse saada.“ Just talvisel hooajal.

Üheks varguste sagenemise põhjuseks on ka see, et inimesed on asendunud tehnikaga ning varastamine muutunud lihtsalt kergemaks. „Iseteeninduskassad – mis on tulnud ilmselt selleks, et jääda – on sellised soodustavad tegurid, kus puudub selline kassapidajaga silmast silma kontroll ja toote läbilöömine kassast,“ tõdeb Tääker.

Toateri sõnul pole kauplustes enam eriti ei turvamehi ega müüjaid, sest kõik on viidud miinimumini. „Tänapäeval poes käies saab põhimõtteliselt kõik tehnika abil ära teha ning ei peagi kokku puutuma füüsilise isikuga.“

Viimati pandi mullusega samaväärselt palju vargusi toime aastal 2016.

Märksõnad:
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
28. veebr. 2024 11:00
Tegelikult on antud probleemi taastõstatumine meie argielus otsene tulem elanikkonna järsult halvenenud sotsiaalmajanduslikust olukorrast, mida meie ametlik propaganda ja valitsus otsesõnu igati maha vaikida üritavad. Ja uskuge mind, mida järjekindlamad nad pea jaanalinnu kombel liiva alla peitmisel on, seda hullemad tagajärjed nii kogu riigi kui rahva jaoks lõpuks olema saavad, kusjuures süüdlastel endil on ilmselt juba pangaarved ja kinnisvara mõnes siinsest turvalisemas paigas neid ootamas, kui selleks vajadus peaks tekkima või ei lähe neil enne seda nagu Ngo Dinh Diemil.