"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
AMETIÜHINGUJUHT: Ettevõtted on raskustes ja koondatute hulk järjest kasvab (0)
01. märts 2024
KUIDAS SAADA TÖÖLE? See küsimus vaevab viimasel ajal üha rohkemaid. FOTO: Aleksandr Guzhov

„Ametiühingute keskliitu teeb murelikuks tõsiasi, et järjest enam tekib koondatuid ning töötute hulk, kes tulevad töötukassasse koondamisteatega, on viimasel ajal järsult kasvanud. See viitab ettevõtete võimalikele raskustele ja majanduskeskkonna ebastabiilsusele,“ muretses Eesti ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask jälgides viimase aja töötuse statistikat.

See tähendab Vaski sõnul ka seda, et ettevõtted ja tarbijad on ettevaatlikud. Ühed lükkavad edasi arendustegevusi ja teised vähendavad tarbimist. Nende tegurite koosmõju toob aga tavaliselt kaasa ebakindluse tööturul ja tööpuuduse kasvu.

Nii ongi Eestis läinud. „Seetõttu on oluline, et majanduspoliitika meetmed ja ettevõtete strateegiad suudaksid neid väljakutseid leevendada ja looksid tööturul stabiilsema keskkonna,“ pakkus ta.

Registreeritud töötuid on praegu üle 56 000 ning tööpuudus ulatub 8,4 protsendini. Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab registreeritud töötute arv sel aastal 60 000-ni. Samas arutatakse töötukassa süsteemi muudatusi, millega lühendatakse töötutoetuste maksmise aega. 

Vask tõi välja, et ettevõtted kohanesid muutunud olukorraga oodatust aeglasemalt ja töökohti polnud piisavalt. Inimeste lisandumine tööturule vähendas omakorda tööjõuvajadust, leevendas survet palgatõusuks ja suurendas ühtlasi samas töötuse määra.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa hinnangul viitab töötuse kasv sellele, et majanduslanguse mõju jõuab järjest otsustavamalt ka tööturule. „Tööturg on seni vastu ootusi tugevalt vastu pidanud, sest ettevõtted on püüdnud vähenenud tegevuse juures töökohti säilitada, kuid lõputult selleks vahendeid ei jagu. Samuti mõjutab töötuse näitajat suurenenud tööotsijate arv.“

Aas rääkis, et Eesti majanduse selgroog on eksportiv töötlev tööstus. „Kuna olulisematel eksporditurgude Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduste väljavaated on hetkel pigem tagasihoidlikud ning ekspordi kasvutingimused kidurad, siis kiiret pööret tööturul ehk ettevõtete laienemist ja uute töökohtade loomist laialdaselt näha ei ole.“

Ettevõtete ja õppeasutuste koostöö

Samas on tööpuuduse vähendamine ja töötuse määra kontrolli all hoidmine praeguses majanduslikus olukorras keeruline ülesanne. Lisaks tõi ametiühingujuht Kaia Vask esile, et Eestis on tööturg ka piirkonniti väga erinev, sest nt Ida-Virumaal on töötuse tase võrreldes teiste regioonidega väga kõrge. „Seetõttu tuleks tööotsingu hoogustamiseks rakendada meetmeid paikkonna eripärast lähtudes, et toetada kohapealset tööturgu ja tagada seeläbi stabiilsus kogu riigi tööturul,“ pakkus Vask.

Tõhusam koostöö ettevõtete ja õppeasutuste vahel tagaks tööturu vajadustele paremini vastavate oskustega töötajate koolitamise. Abi oleks nii tööturu paindlikkuse suurendamisest kui ka näiteks ajutise ja osalise tööajaga töö lubamine töötuna arvel oleku ajal.

Vaski sõnul on inimesed näiteks tööampsude süsteemi hästi omaks võtnud ja see leiab palju kasutamist, olles töötuperioodil käepärane võimalus asendussissetuleku suurendamiseks. Samuti võiks olla koolitussüsteem paindlikum ning arvestada enam tööandjate ootuste ja töötajate vajadustega.

Ametiühingud ootavad valitsuselt siiski nii töötuse vähendamist kui ka arvel olevatele töötutele ja tööotsijatele suunatud meetmete tõhustamist. „Näiteks karjäärinõustamise kättesaadavus võiks olla parem, sest inimesele võib kuu või isegi kahe nädala pikkune ooteaeg olla liiga pikk. Töötaja soovib ju töötada ja tahab võimalikult kiiresti tagasi tööle minna,“ märkis Vask.

Töötukassa: tavapärane rütm

Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool tööpuuduse kasvus praegu siiski suurt probleemi ei näe. Tema sõnul on registreeritud töötus liikunud viimasel kahel aastal suhteliselt tavapärases rütmis. „Aasta esimestel kuudel töötus kasvab ning alates aprillist hakkab langema. Siis on oluline kuu september, mil näeme, millise töötute arvuga liigume sügisesse, mil töötus reeglina alati vaikselt taas kerkib,“ rääkis ta.

Viimase aasta jooksul oli see dünaamika sama, aga need vahemikud, mille vahel töötus kasvas ja kahanes olid veidi teistsugused. „Töötus kasvas kasvuajal veidi rohkem, kui tavaliselt ja kahanes kevadel-suvel vähem, kui oleksime soovinud. Eelmisel suvel pakuti vähem hooajalist tööd,“ möönis Kool.

Lisaks tuleb tema sõnul muidugi arvestada, et töötutena on veel ka kirjas Ukraina sõjapõgenikud. „Nendeta oleks muidugi ka töötuid veidi vähem. Ent laias laastus saab öelda, et põgenike tööle liikumine on olnud kiirem, kui paljudes teistes riikides.“

Kuid tööpuuduse kasvule piduri panemiseks peaks majanduses saabuma kindlus, et juletaks rohkem värvata inimesi, rohkem laieneda ning majandus hakkaks kasvama. „Selge on, et praegu on värbamisi vähem, kui veel kolm-neli aastat tagasi. Hea uudis on aga see, et jaanuaris uute tööpakkumiste arv ei olnud nii väike, kui oleks võinud karta. Jäime samale tasemele eelmiste aastate jaanuariga,“ tõdes töötukassa esindaja.

Töötutoetuste maksmise lühendamine

Samal ajal liigub valitsuses tööpuudusega tegelev majandusministeerium edasi töötukassa reformiga, millega muuhulgas lühendatakse töötutele tõenäoliselt ka toetuse maksmist kolme kuu võrra. Reformiga soovib ministeerium kokku panna töötukassa eelarvest makstava töötuskindlustushüvitise ja otse riigieelarvest tuleva töötutoetuse.

Ametiühingujuht Vask tõi aga välja, et Eestis võiks hoopis siduda töötutoetuste maksmise aktiivse tööotsingu või koolituse täies mahus läbimisega. „Aktiivsusele nügimine võiks soodustada tööle asumist. Ka suurem paindlikkus, näiteks töötamine arvel oleku kõrvalt osaajaga säilitaks töötaja rutiiniharjumuse ja hõlbustaks tööle asumist,“ pakkus ta.

Siiski peaks ametiühingute arvates igasugused meetmed toetama eelkõige tööd otsivat inimest ja julgustama teda aktiivselt tööd otsima ning suurendama kaugemas vaates töötajate konkurentsivõimet tööturul. Samuti on oluline tagada, et muudatustega kaasneks töötute, tööotsijate ja töötajate võrdne kohtlemine.

Tööandjate liidu juht Aas kinnitas samuti, et töötutoetuste plaanitav uus kord peab motiveerima inimesi kiiremini tööle naasma. „Sotsiaalne turvavõrk töö kaotanud inimesele on küll vajalik, kuid see ei peaks olema nii helde, et tööta inimesel kaob huvi tööle minna. Paraku näevad tööandjad palju just seda, et töökoha peale hakatakse mõtlema siis, kui toetused lõpevad. Seejuures pole vahet, kas abiraha saadi enne seda kolm, kuus või üheksa kuud. Eesmärk ei peaks olema toetustel lõpuni istumine,“ kinnitas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.