"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
ARVUTIAJU PÄÄSTAB PEDAGOOGI? „Tehisintellekt on nii palju mu tööaega vähendanud.“ (1)
01. märts 2024
PUHEHETK. Tänu tehisintellektile ei pea Merike Saar kogu aeg ainult koolitöid kontrollima, vaid jõuab tulla ka konverentsi vedama, Foto: Ilja Matusihis

„Kui ise peaks kõike parandama, võtaks see niii palju aega,“ ohkab Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja ja digientusiast Merike Saar. Niigi on õpetajad juba äärmuseni üle koormatud ja pinges, miks mitte anda siis võimalus tehisintellektile osa tüütumast tööst enda eest ära teha?

Kui Saar laseb õpilastel kirjutada esseed, siis mõistagi ei tee nad seda mitte paberile, vaid otse Google Drive`is. Esiteks näeb siis väga selgelt, kuidas tekst jupp-jupi haaval sünnib. Saab kohe aru, kui keegi on lasknud kogu jutu kompuutril valmis teha ja selle ühe portsuga siis kopeerib.

„Siis kasutavad nad sellist tehisintellekti vahendit nagu QuillBot, mis näitab ette kõik kirjavead,“ jutustab Saar. Kõik apsakad võetakse koos luubi alla, mitte ei lasta arvutil üheainsa nupule vajutusega korda teha – muidu ei õpitaks ju oma vigadest. „Vaatame kõik üle, kõik komad ja asjad. Ning vot siis hakkan ma alles omaenda hinnangut jagama, kui masin on juba esmase tagasiside andnud.“ Musta töö teeb ära masin ja mis puudutab teksti sisulist poolt ning vastavust antud ülesandele, siis sellega tegeleb juba pedagoog. „See on nii palju mu tööaega vähendanud,“ ei tule Saarel puudu kiidusõnadest.

Skeptiline Lauri Leesi

Pole imestada, et inglise keele õpetamise kõrvalt on saar ka haridustehnoloog ning haridusvalla tulevikutehnoloogiatele pühendatud festivali IduEDU üks eestvedajaid. Juurutades uusi võtteid Prantsuse Lütseumis, kus veel vaid natuke aega tagasi ei tahtnud eelmine direktor Lauri Leesi kuulda midagi isegi digipäevikutest. „Ma arvan, et ta käitus väga õigesti. Ütles, et iga uuendusega ei maksa kohe kaasa hüpata, tulebki vaadata, kuidas asi toimib,“ ütleb Saar. Nüüdseks osaleb kooli juba mõnda aega Erasmus+ rahastatud projektis, mis uurib tehisintellekti kasutamist nii õpetaja kui õpilase seisukohast.

„Proovisime just koos geograafiaõpetajaga teha kontrolltöö küsimusi ühes keskkonnas, kuhu saad sisestada kas video või faili,“ toob Saar veel näite. Annad tehisajule sisendid ette ning vastu saad kordamisküsimused, mille vahel valida, millised läheksid kontrolltöö sisse, millised niisama kordamiseks.

„Tehisintellekt annab kohe tagasisidet. Mis on õige, mis vale, mida oleks veel võinud kirjutada.“ Erinevaid tehisintellektil põhinevaid abivahendeid ja tehnoloogiaid on Saare sõnul juba praegu nii palju, et pigem on küsimus lihtsalt selles, kas ülekoormatud õpetajad jõuavad säärastel teemadel üldse mõtelda. „On teatud entusiastid, kes veavad ja uurivad teemat ja püüavad siis teisi õpetajaid toetada.“

Õpilastele tuleb näidata, et peab olema aus. Tehisintellekti tulebki õppida kasutama, aga peab teadma, mille jaoks see sobib ja mille jaoks mitte.

Paraku pole arvutimõistus veatu ning sedagi on Saar üritanud õpilastele demonstreerida. Tekkis olukord, kus lapsed lasid arvutil tõlkida inglise keelde eestikeelse sõnapaari „kõrged ratsasaapad”. „ChatGPT tõlkis mulle „high-riding boots,“ lausub Saar. Kes inglise keelt mõistab, saab kohe aru, et mängus on tehisintellekt, sest ükski inimene ei tuleks sellise väljendi peale. „Õpilastele tuleb näidata, et peab olema aus. Tehisintellekti tulebki õppida kasutama, aga peab teadma, mille jaoks see sobib ja mille jaoks mitte,“ rõhutab Saar.

Lasteaia „Naeratus“ õppealajuhataja ja eesti keele õpetaja Liis Vahemets palus kord ChatGPTd, et tehisasju looks lihtsa neljarealise luuletuse eesti keeles. „Naeratuses“ käivad nimelt vene kodukeelega lapsed ning neile oli vaja jagada tarkust Eesti kohta. „Ei saanud päris sellist luuletust, nagu tahtsin, palusin lihtsamaks teha. Lõpuks leidsin internetist ühe teise,“ ütleb Vahemets.

USALDA; AGA KONTROLLI. Liis Vahemetsa soovitused tehisintellektiga töötamisel.
Pilt: Ilja Matusihiss

Poeesias ei pruugi arvuti küll olla esmaklassiline, ent ometi jagub Vahemetsa sõnul mustmiljon võimalust, kuidas tehisintellekti lasteaias kasutada. „Näiteks arengukava koostamisel, et mingeid mõtteid juurde saada.“ Arvuti antud soovitusi ei saa ega tohigi võtta puhta kullana, kuid Vahemetsa sõnul on peamiseks kasuteguriks inspiratsioon ja uued lähenemisnurgad. „Võib-olla alati ei rakendagi neid nõuandeid, aga saad mingeid mõtteid põrgatada.“

Imeline jutupliiats

Igapäevasteks abivahenditeks on muutunud erinevad niinimetatud haridusrobotid. Kellel saaks midagi olla vastu näiteks sellele, et mööda maastikku orienteerudes ühtlasi ka vastavat eestikeelset sõnavara laiendada? Kuigi alati tuleb pidada meeles, et asja mõte on siiski õppimine. „Tehisintellekti kasutamisel on hästi oluline eesmärgistamine, et miks sa seda teed,“ paneb Vahemets südamele. „Muidu on nii, et mängime ja lihtsalt on lahe.“

Ta kiidab vahendit nimega jutupliiats. Pliiatsi saab võtta kätte ning suunata seejärel ükskõik millisele tekstile, kas ekraanile või raamatusse. Seejärel kuuleb kasutaja korrektset hääldust valitud tekstile. „Õpetajate roll on muidugi ka oluline, aga jutupliiatsiga tuleb laps vabalt ise ka toime,“ kiidab Vahemets. Samas lähtub temagi koos kolleegidega alati põhimõttest: usalda küll tehisaju, aga kontrolli siiski alati inimajuga üle.

Kuusemetsas laulab öö.

Tähevalgus särab pöööö,

Vaikus hõljub üle maa.

Eesti looduse ilu näha saab.

ChatGTP vaimusünnitis palvele luua üks lihtne ja ilus neljarealine eestikeelne luuletus.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
1. märts 2024 21:06
Eks arvuti ole vaid üks paljudest tööriistadest, mille nagu näiteks kööginoagi puhul sõltub tulemus ikka ja alati eelkõige sellest, kui oskuslikult keegi seda parajasti kasutab. Aga karta pole vast kumbagi vaja. Kui siis ehk üksnes arukalt ettevaatlik!