"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
ÕPETAJA: Inimesel on nii palju isiksusi, kui mitut keelt ta oskab (2)
01. märts 2024
Foto: Ksenija Kurs

“Olen alati uskunud, et inimesel on nii palju erinevaid isiksusi, kui mitut keelt ta rääkida oskab, see on puhas maagia!” ütles õpetaja Deniss Arhipov, kes mullu mais sooritas eesti keele kõrgtaseme eksami. Tema sõnul on keeleõppes peamine inimese sisemine huvi.

Tallinna venekeelsete lasteaedade ja koolide juhtkonnad näevad vaeva, et nõu ja jõuga toetada eesti keele kursustel käivaid õpetajaid. Paljud vene emakeelega õpetajad pingutavad, et sooritada B2 taseme eksam ning seejärel rünnata juba suurt eesmärki: kõrgtaseme oskust ehk taset C1.

Vastavalt eestikeelsele koolile ülemineku kavale peaksid vene emakeelega pedagoogid eesti keele kõrgtasemel selgeks saama järgmise õppeaasta alguseks. Teatud üleminekuperioodil on siiski võimalik töötada õpetaja abina. Julgust ammutavad sajad keelekursustel käivad Tallinna õpetajad muuhulgas kolleegidelt, kes on juba C1 ehk kõrgtaseme eksami ära teinud.

Eesmärk võtta ja see saavutada

Näiteks Ehte humanitaargümnaasiumi inglise keele õpetajad Deniss Arhipov ja Vladislav Feradko sooritasid selle möödunud aastal: Deniss mais ja Vladislav teisel katsel septembris.
Kohtun mõlemaga, kui tunnid on juba läbi ja koolimajas vaiksem. Puhkeruum koridoride ristmikul on seoses vabariigi aastapäevaga kaunistatud sinimustvalgete lipukestega.

Mehed on enam-vähem üheealised, 40ndates, ja näivad heade sõpradena. Ütlevad justnagu ühest suust, et püüavad oma kogemusega aidata kolleege, kel eksam veel ees seisab. Olulisim on nende arvates keeleõppe juures ikkagi inimese sisemine huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Kindlasti oli mõlema puhul tegemist ka väljakutsega iseendale: kas ma saan hakkama.

“Paljud käivad kursustel või eksamitel lihtsalt selleks, et seal käia, kuid sellel pole suurt mõtet,” ütles Vladislav Feradko. “On põhjust minna sinna ainult siis, kui on eesmärk see eksam sooritada, ja siis peaks liikuma eesmärgi poole konkreetse töö ja tegevusega.”

Deniss Arhipov lisas, et ükskõik millise keele oskamine annab inimesele justkui lisadimensiooni. “Olen alati uskunud, et inimesel on nii palju erinevaid isiksusi, kui mitut keelt ta rääkida oskab. See on puhas maagia!”

Deniss nentis, et kuna ta on ise keeleõpetaja, andis see eesti keele kõrgtaseme eksamil teatud eelise. Ta teab mõnesid eksami strateegiaid, mis aitavad ülesandega paremini toime tulla.

“Üldiselt oli eksami struktuur mulle tuttav,” lausus ta. “Meil on sarnased inglise keele eksamid B2 ja C1 tasemel. Aga siiski oli see päris suur väljakutse – isegi füüsiliselt, sest kolm tundi järjest istusin ja kirjutasin, püüdes endast parimat anda.”

Kõige rohkem aitas Denissi ta enda sõnul keeleõppes praktiline kogemus noores eas, samuti huvi ja positiivne suhtumine eesti keelde.

Vladislav Feradko lisas, et omal ajal aitas tal keelt õppida suhe eesti neiuga. Tõsi, see oli ammu, umbes 20 aastat tagasi.

“Sel ajal suhtlesin kaks aastat rohkem eesti kui vene keeles,” rääkis ta. “Kuid sellest ajast hiljem pole mul praktiliselt mingit aktiivset praktikat. Kontaktid eesti keelt heal tasemel kõnelevate inimestega on minu puhul äärmiselt juhuslikud.”

Visadus viis võidule

Kui C1 taseme kohta on levinud kuuldused, et see on väga raske ja paljud kukuvad eksamil läbi, siis Vladislavi arvates ei ole see nõnda. “Teine asi, et inimesed ei leia endas sageli sisemist motivatsiooni, et pühendada eesti keelele palju aega ja energiat, eriti kui tegemist ei ole enam noortega. Siiski märgiksin, et eksamite raskustase võib oluliselt erineda: mina tegin eksami ära teisel katsel ja need kaks eksamit tundusid mulle üsna erineva raskusastmega.”

Eelmisel aastal õppis Tallinna toel eesti keelt ligikaudu 150 pedagoogi ning selleks kulus 103 000 eurot. Tänavuses eelarves on keeleõppeks ette nähtud 130 000 eurot, kuid see summa suureneb veelgi, nagu otsustas hiljuti linnavalitsus. Nimelt on tublidest keeleõppijatest moodustunud lausa järjekord.

Kokku saab keeleõpet korraldada 350 õpetajale, kuid lisanduvad teisedki võimalused, mida näiteks pakub riigi ja Euroopa Liidu raha toel Eesti Keele Instituut.

Keeleõpe on üldiselt õpetajatele korraldatud õppeaasta lõikes ehk siis septembrist maikuuni. Eelmise aasta septembris alanud kursused lõpevad seega suuremas osas mais. Juunis on juba eksamid. Kes tunneb, et on eksamikatsumuseks valmis, saab proovida juba aprillis.

Suur osa õpetajaid, kes selle raske töö iseenda kallal on eelmisel sügisel käsile võtnud, püüavadki kevadel viimast võtta. Valdavalt ollakse end registreerinud n-ö viimase hetke eksamile, mis toimub 9. juunil.

B2 tase on õpetajatel kõikuv

Sisuliselt tuleb keeleõppijal C1 ehk kõrgtaseme jaoks õpingutele pühendada 400 akadeemilist tundi: 200 kursustel ja teist sama palju koduse tööna. See on päris suur maht. Võrdluseks: vene õppekeelega koolide õpilased läbivad üheksa põhikooliaasta jooksul vähemalt 1050 eesti keele tundi, jõudmaks B1 tasemele, mis reaalsuses jääb muidugi paljudel saavutamata.

Hiljemalt 2030. aastal hakatakse kõigilt õpetajatelt nõudma keeletaset C1. Teatavasti toimub üleminek eestikeelsele õppele astmeliselt, hõlmates järgmisest õppeaastast kõigepealt lasteaedu ning esimesi ja neljandaid klasse.

Üks põhilisi väljakutseid C1 taseme keele õpetajate jaoks on seejuures, et õpetajatest õpilaste tase on erinev või kõikuv. Kui keegi on ka B2 taseme eksami ära andnud, tuleb ennast kriitiliselt hinnata, et kas ma ikka päriselt oskan.

Keeltekeskuse Kaja juhataja Kaja Põld ütles, et kui õpilane tuleb tugeva B2 tasemega C1 taseme kursusele ja teeb 200 akadeemilist tundi tublisti tööd, ei tohiks eksamiga muret olla.

“Sellele peab aga kindlasti lisanduma veel õppekavas ette nähtud paarsada tundi iseseisvat õpet: eestikeelse meedia ja kirjanduse lugemist ning raadio kuulamist. Muidugi on põhiline, et endal oleks aega ja huvi,” lisas Põld.

Probleemid tekivad tema sõnul aga siis, kui C1 taseme õppele pole laotud korralikku vundamenti ja B2 taseme teadmised on jäänud kesiseks.

“Võib-olla keegi sai B2 eksamil ainult minimaalselt nõutud 60 punkti või tal lihtsalt vedas eksamil või andis eksami tükk aega tagasi ja on vahepeal eesti keelt vähe kasutanud – ühesõnaga, inimesed peaksid aru saama, et tunnistus üksi ei aita,” lausus Põld. “Kui B2 tasemel osatakse keelt ainult paberil, aga mitte tegelikult, siis tekivad C1 taseme omandamisega suuremad mured. C1 tasemel eesti keele teadmiste omandamine on ikkagi väga tõsine töö.”

Alla juba praegu nõutava B2 taseme oskab praegu keelt Tallinna haridusasutuste peale kokku suurusjärgus 450 õpetajat. Nendestki enamik pingutab kursustel, et saada kõigepealt kätte B2 ja rünnata siis edasi juba kõrgtaset ehk C1.

Õpetajate õpetamise peale kokku kulutab linn üldse praegu kokku ligi 1,3 mln eurot ja suurima summa sellest võtab keeleränne (1,1 mln). See on suunatud venekeelsetele õpetajatele eesti kolleegide abil B2 tasemel keele selgeks õpetamisele.

Kokku on Tallinna 2024. aasta eelarvesse eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks kavandatud üle 8,8 miljoni euro. Linnal on välja töötatud ülemineku tegevuskava, mis hõlmabki õpetajate saatmist keelekursustele, keelerännet, palga kaudu stimuleerimist, keelt õppida abistavaid nutirakendusi jne.

Lisaks linna partneritele pakub keelekursusi Eesti Keele Instituut

Kuna paljud õpetajad ei vasta praegu ka nõutava B2 ehk edasijõudnud keelekasutaja tasemele, on oluline, et mitmed kursusekorraldajad võimaldavad seda omandada.

Õpetajatele pakuvad keeleõpet B1, B2 ja C1 tasemel näiteks A&E Keeltekool MTÜ, OÜ Keelepisik ja Lingua Estonica OÜ. Kuid õla on alla pannud ka Eesti Keele Instituut, kus alustati veebruaris haridustöötajatele mõeldud eesti keele B1 ja B2 taseme kursustega. Sinna on oodata ligi 150 osalejat. 

Tallinna B1 ja B2 taseme keeleõppijad jagunevad 14 grupiks. Nende komplekteerimiseks korraldas keeleinstituut koostöös riigi haridus- ja noorteametiga eesti keele sõeltestimised, kus 317 haridustöötajat said võimaluse kindlaks teha oma keeleoskuse taseme. Testimised aitavad tagada, et iga õppija leiab endale sobiva tasemega keelekursuse.

Peagi saavad seal osalevad pealinna õpetajad jätkata eesti keele õppimist järgmisel, õpetajatööks vajalikul C1 tasemel, mis muutub nõutavaks perioodil 2024-2030.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

viktoriin
5. märts 2024 18:29
https://menu.err.ee/1609270791/e-etteutluse-eelharjutus-pane-end-proovile
nüanss
3. märts 2024 14:03
Iisraelis kõlab ka vene keel. https://gordonua.com/blogs/leonid-nevzlin.html