"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eakate suutervis on halb, kuid hambaravihüvitist aktiivselt ei kasutata (1)
03. märts 2024
Foto: Ksenija Kurs

Pea iga teine eakas vanuses 65-74 peab oma suu tervist küllaltki halvaks. Et hullematest terviseprobleemidest pääseda, võiksid pealinna eakad aga palju aktiivsemalt kasutada Tallinna 500 eurost hambaravihüvitist. „Koos riigi toetusega saab arstil juures kasutada juba 760 eurot, mille eest saab suus juba palju ära teha,“ rõhutab mustmäelane Zoja Laas. “Olin vaimustuses juba esimesest proteesiarsti külastusest.“

Kesklinlane Irina Viikholm on Tallinna Hambakliiniku arstide ja teenindusega kõigiti rahul. Tänu toetusele saab ta korda teha kõik senised hambavaevused.

«Olen eluaeg elanud tabletita ja tugeva immuunsüsteemiga,» on kesklinlane Irina Viikholm (86) uhke. Paraku aga tõi vanemasse ikka jõudmine kaasa osteoporoosi, millega paratamatult kaasnes mure, et Irina hambad kaotasid tugevuse ja hakkasid lagunema. Nii sai ta proteesid juba krooni ajal. «Aga kui alumised proteesid maha kukkusid ja pragu sisse tekkis, ei kandnud ma neid kolm aastat – valus oli,» räägib Irina. Kuna riigi poolt pakutav 260 eurone proteesitoetus jaguneb paraku kolme aasta peale, tuli üksi elavale prouale uudis võimalusest saada Tallinna Hambakliinikult hambaravi summas kuni 500 eurot rõõmsa üllatusena. «Jõudsin oma murega dr Ivanova-Bronzini juurde, kes tegi kõigest kahe päevaga proteesiparanduse – olin tänulikkusest lausa šokis!» ei jõua Irina Tallinna Hambakliiniku arste ja teenindust ära kiita. «Lisaks võeti ära hambakivi.»

Olin pärast arsti külastamist tänulikkusest lausa šokis.

Irina on olnud sedavõrd kireva elusaatusega, et võiks läbielatust raamatu kirjutada. Tema ema arreteeriti sõja ajal Vene NSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58 alusel, millega kuulutati paljud eestlased nõukogude korra vaenlasteks. «Mind viidi Uurali taha lastekodusse,» märgib Irina. Tüdrukuke oli siis vaid 3aastane. «Ema oli vangis seitse aastat, aga kui tuli seadus, et sünnitanud naised saavad vabaks, tekkis emale austaja ning peagi sündis mulle vend,» meenutab Irina. Emale anti luba minna Paidesse elama, Irinat aga tahtis lapsendada sõjaväelaste perekond. Pärast põhikooli lõppu õppis neiu freesijaks ning pidi töötama suunamise alusel kohustusliku aja sõjatehases. 

Uuesti nägi Irina ema alles 18aastaselt. «Ema ei tunnistanud mind tütreks ning pani ukse kinni – mina jäin tänavale,» nendib Irina, tõdedes, et ema vaimne tervis ei olnud kõikide nende vintsutuste ja füüsiliste karistuste tagajärjel enam päris endine.

Kuna Paides teadsid kõik kõiki, anti Irinale väike pööningukorter. Seal tutvus ta ka oma tulevase mehe Harriga, kes autojuhi ametit pidas. «Hiljem töötasin palju aastaid ETKVL-i ladudes kaubatundjana, sündis kaks tütart,» võtab Irina edasise elukäigu lühidalt kokku. Veel tänagi elab leseks jäänud proua aktiivset elu, osaledes Tallina Kesklinna sotsiaalkeskuse eri tegemistes ning toimetades kodumajas, pelgamata käsi külge lüüa ka trepikoja pesemises.

«Igapäevakuludes toetab mind suuresti linnaosavalitsuse poolt määratud toiduabi toidupangast ning kord kvartalis Rimi toidukaardile kantav 30 eurot,» märgib Irina. Tänu hambakliiniku toetusele plaanib proua korda teha ka ülejäänud hambavaevused.

Abilinnapea Betina Beškina: väiksema sissetulekuga inimesed toetuseta hambaarstile ei jõuaks

Olgem ausad, hambaravi on väiksema sissetulekuga elanikele kättesaamatu. Riigikontrolli auditist selgus, et Tervisekassa makstavat hüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kes suudaksid hambaravi eest ka ise tasuda. Samas ei ole 42% täiskasvanutest – enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed – viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti juures käinud. Kõige kehvem ligipääs hambaravile on toimetulekutoetust saavatel inimestel. Suure tõenäosusega on nende madal aktiivsus seotud riikliku hambaravihüvitise suurusega. Hambaravis on patsiendi kulud suured ja 60-105 eurone hüvitis aastas tema rahalist koormust oluliselt ei leevenda. Seda enam, et vaesuse piiril elavate inimeste jaoks on esmased põhivajadused – toit ja eluase.

Tallinn pakub koostöös Tallinna Hambakliinikuga pakub toimetulekuraskustes eakatele võimalust saada kuni 500 euro ulatuses tasuta hambaravi. Toetus on mõeldud eakatele, kes on saanud  linnalt 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 kolmel või enamal korral sissetulekust sõltuvat toetust.  Linna hambaravi toetus on mõeldud abiks ka hambaproteesi eest tasumisel. 

Loodame, et tänu sellele jõuab hambaravi Tallinna Hambakliiniku spetsialistide abiga inimesteni, kes seda kõige enam vajavad.

Hambaarstil ei käida haiguste ja elumurede tõttu

65–74aastastest peab oma suu tervist küllaltki halvaks koguni 40% inimestest, selgus paari aasta tagusest Tervisekassa poolt läbi viidud täiskasvanute suutervise uuringust. Sellest aastast tõsteti riiklikku hambaravihüvitist küll 85 euro pealt 105 eurole, kuid hambaravi jääb paljudele eakatele sellegipoolest kättesaamatuks ja üheks põhjuseks on ka teadmatus toetuse võimalustest.

«Leidub eakaid, kel suu on hästi korras, ent ka teisi, kel on alles vaid vähesed hambad – nende inimeste elukvaliteet on mõistagi suuresti langenud,» tõdeb Tallinna Hambakliiniku (Toompuiestee 4b) hambaarst Reet Kauba. «Kuna vanemana luu struktuur seoses luude hõrenemisega muutub, hakkavad hambad liikuma, palju esineb hambakivi,» loetleb hambaarst eakate peamisi hambaprobleeme.

Dr Kauba on kohanud selliseidki eakaid patsiente, kes on oma hambad hooletusse jätnud mõne haiguse või muude elumurede tõttu. «Hammaste tervist mõjutavad näiteks diabeet ja maohaigused,» loetleb arst. «Samuti mängivad rolli võetavad ravimid. Ka suitsetamine kahjustab igemeid.»

Täiskasvanute suutervise uuringust joonistus välja, et vanuse kasvades suuhügieen halveneb. Üle 65aastastest pesevad vaid veidi enam kui pooled oma hambaid kaks korda päevas. Sageli on see tingitud üldisest tervise halvenemisest või hambaproteeside kasutamisest. Ometi tuleb proteesitud suuõõntki regulaarselt puhastada. «Igemete tervis oleneb sellest, kuidas eakas on oma hambaid hooldanud,» rõhutab ka dr Reet Kauba. «Eks siin oleneb palju asjaolust, kes millisest ajastust tuleb ja millised harjumused on. Õnneks näevad hambaarstid ka tublisid vanemaealisi, kes on võtnud kasutusele nii moodsad hambaniidid kui suuloputusvahendid.»

Mõne aasta tagusest Riigikontrolli auditi aruandest ilmnes, et kõige kehvem ligipääs hambaravile on toimetulekutoetuse saajatel, kelle sissetulek on madalaim – koguni 95% toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures. «Kes on elu hammasrataste vahele jäänud, olgu põhjuseks haigused, pikk töötus, hirm, ellusuhtumine või hügieeniharjumused, eks neil ole hammaste seis kehvem,» nendib Reet Kauba. «Aga kui inimene – sealjuures mitte vaid toimetulekuraskustes eakas – viimaks hambaarstile tuleb, leiame alati variandid: ühel kuu teeme ühe, järgmisel kuul teise hamba korda.»

Mullu kasutas Tervisekassa täiskasvanute hambaravihüvitisi 380 307 inimest – 18 000 inimest rohkem kui aasta varem – ligi 21 miljoni euro eest. Proteesihüvitist kasutas 38 672 inimest enam kui 7,3 miljoni euro eest.

Hambutuse kasv vanusega tõuseb

Täiskasvanute suutervise uuring näitas, et 45% 55aastastest ja vanematest küsitletutest kannab vähemalt ühte fikseeritud või eemaldatavat hambaproteesi. Seejuures suureneb üle 65-aastaste seas nende hulk, kes kannavad suust eemaldatavaid totaalproteese. See trend näitab intensiivset hambutuse kasvu vanuse tõustes. Kõige rohkem kasutavad erinevaid hambaproteese 55–74 aasta vanused naised.

Mustamäelanna Zoja Laas (73) luges eelmisel sügisel ajalehest, et linn käivitas pilootprojekti üksikutele pensionäridele, aidamaks neid hambaravi osas. «Mul oli vaja hammas eemaldada ja seetõttu pidin senise, juba pikalt kantud proteesi ära vahetama,» rääkis ta. «Kõigepealt võtsin ühendust Mustamäe sotsiaalosakonnaga, kes andis mulle garantiikirja, et võin hambakliiniku poole pöörduda.» Kliiniku registratuuris kirjutas Zoja avalduse, et soovib pilootprojektis osaleda. Paari kuu pärast helistas ta kliinikusse ning sai teada, et tema taotlus on rahuldatud. «Arst rääkis, millist ravi on võimalik saada,» jätkab Zoja. «Selgus, et koguni hambakivi eemaldamine on võimalik – seda protseduuri Tervisekassa ei hüvita.»

Kui hambaarst arve koostas, sai Zoja ära kasutada riigipoolse 260 eurose toetuse, mis on mõeldud pensionäridele proteeside paigaldamiseks. «Tallinna Hambakliinikus tehti mulle röntgen, eemaldati valulik hammas, viidi läbi hambakivi eemaldus ja paigaldati protees,» loetleb naine. «Olin vaimustuses juba pärast esimest proteesiarsti külastust – tulemus oli kiire ja hea.»

Tõsi küll, linna ja Tallinna Hambakliiniku koostöös pakutud 500 eurost ei piisanud kõigi eelpool nimetatud protseduuride eest tasumiseks, kuid kui lisandus veel 260 eurot riiklikku proteesihüvitist, tuli Zojal endal maksta vaid 26 eurot.

Zoja Laas sõnab, et linna ja hambakliiniku projekt on pensionäridele väga suureks abiks. «Isegi odava protseduuri jaoks peavad eakad raha koguma,» tõdeb proua. «On hämmastav, et mitte kõik pensionärid ei kasuta uue toetuse võimalust,» imestab ta. «Ilmselt osa neist kardab, et 500 euro suurust summast ei pruugi hambaraviks ja proteesitöödeks piisata. Kuid on ju kaks võimalust: esiteks saab juurde maksta, teiseks arstiga kokku leppida teenuse osutamise osas 500 euro piires. Arvestades Tervisekassa proteesikompensatsiooni, moodustab summa kokku lausa 760 eurot, mille eest saab suus juba palju ära teha.»

Kuigi materiaalselt on hambaravi kallis, usub ka dr Kauba, et linna ja hambakliiniku sotsiaalprojekt on toimetulekuraskustes eakatele abiks, iseäranis proteesitööde puhul, mis on kõige kallimad teenused ja pelgalt riikliku hüvitise eest neid tasuda ei suudeta. «Kui algus tehtud ja suuremad probleemid suus on õnnestunud ära lahendada, jõuab väiksemaid töid tasapisi ette võtta,» leiab arst. «Nii võib ka nii mõnigi muu haigus taanduda. Kui saame aidata, olen selle üle arstina väga rõõmus.»

Hambakliinik ootab eakaid vastuvõtule

Tallinna linn koostöös SA-ga Tallinna Hambakliinik asus juba mullu augustist pakkuma toimetulekuraskustes eakatele võimalust saada hambaravi summas kuni 500 eurot. Ravikulutuste katmist saavad taotleda vanaduspensioniealised linlased, kes on saanud linnalt eelmisel aastal kolmel või enamal korral vajaduspõhist ehk sissetulekust sõltuvat toetust ning kes vajavad raviplaani järgi hambaraviteenust või hambaarsti otsuse kohaselt hambaproteesi.

SA Tallinna Hambakliinik juhatuse esimees Maksim Volkov räägib, et mullu augustis, mil kliiniku kasumist eraldati 200 000 eurot, et pakkuda toimetulekuraskustes eakatele võimalust saada hambaravi summas kuni 500 eurot, oli nimekirjades 1 641 inimest, kes võisid pilootprojekti raames abi taotleda. «Esimesed patsiendid tulid sügisel ja tänase päeva seisuga on rohkem kui 150 pealinna pensionäri saanud šansi hammaste tervise parandamise läbi oma elukvaliteeti tõsta,» jätkab Volkov. «Neid inimesi võiks rohkemgi olla.» Praegu on selle sotsiaalprojekti eelarvest umbes veerand kasutatud ja tänavu see suure tõenäosusega ammendub.

«Kuna kliinik lõpetas eelmise aasta hästi, tegime linnale ettepaneku eraldada oma mullustest tuludest taas teatud summa raha sellesse või mõnda uude programmi,» märgib Volkov. «Kuna praeguse projekti jaoks on raha veel üle 100 000 euro, ootame rohkemaid eakaid pöörduma oma kodulinnaosa sotsiaalosakonda uurima, kas nad kuuluvad sihtgruppi, et saada garantiikirja aluslel 500 euro väärtuses hambaravi meie Toompuiesteel või Mustakivi keskuses (Mahtra 1) asuvatest kliinikutest.»

Kuna kõikidel eakatel ei ole ligipääsu infole ning samuti on raske juriidilist teksti mõista, kutsub Volkov noori aitama oma vanemaid tuttavaid ja sugulasi aitama seda võimalust kasutama.

Dr Reet Kauba paneb südamele nii noorematele kui vanematele: käige regulaarselt hambaarsti juures! «Väikesed probleemid on lihtsamad ja odavamad lahendada,» tõdeb hambaarst. «Kui hambaarstiga veregrupid sobivad, saab ka hirmust jagu ja kõik saab korda!»

«Kõik, kes meie spetsialistide kvaliteetseid teenuseid kasutavad, võtavad osa heateost – arvetest, mis te tasute, läheb osa selleks, et aidata neid, kes abi tegelikult vajavad,» kutsub üles Maksim Volkov. «See on ühiskondlik heategu, mida me teeme koos. Antud sotsiaalprogramm on hea näide sellest, kuidas linnaettevõtted kulutavad linnakodanike hüvanguks sadu tuhandeid eurosid, linna eelarvest ise midagi saamata.»

SA Tallinna Hambakliinik kuulub linnale, kuid tegutseb nagu tavakliinik. «Me ei kasuta oma tegevuses maksumaksja raha, vaid oleme isemajandavad,“ kinnitab Maksim Volkov. «Me ei investeeri ainult kliiniku arengusse, vaid pakume teenuseid, mida ükski eraettevõte ilmselt ei tee – muuhulgas oleme avatud nädalavahetustel, 1. jaanuaril ja 25. detsembril. See on kahjumlik tegevus, kuid soovime pakkuda teenust nendele, kellele see on hädavajalik.»

Kes ja kui palju saavad hambaravihüvitist?

  • Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis ravikindlustatud täiskasvanute hambaravihüvitis 60 eurole (omaosalus 50%).
  • Hambaravihüvitis tõusis ka suurenenud hambaravivajadusega inimestele, kelle seas on näiteks ravikindlustustatud rasedad, alla aastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, vanaduspensionärid, Töötukassas registreeritud töötud. Hüvitist tõsteti 85 euro pealt 105 eurole ning langetati ka omaosalust 15 protsendilt 12,5 protsendile.
  • Hambaproteeside hüvitise summa kolmeks aastaks on 260 eurot. Proteesihüvitist on õigus saada ravikindlustatud pensionäridel, kellel on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension; osalise või puuduva töövõimega inimestel; üle 63-aastastel. Kõige kasulikum on külastada hambaarsti, kellel on leping nii proteeside hüvitamiseks (260 eurot kolmeks aastaks) kui ka täiskasvanute hambaraviks (täiendavalt 85 eurot kalendriaastas).
  • Hüvitist saab kasutada ainult Tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes.
  • Kõik Tervisekassa hambaravi lepingupartnerid leiab aadressilt www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid
  • Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt «Hambaravi- ja proteesiteenuste info».
  • Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel.
  • Milliseid hambaravi teenuseid hüvitatakse, vaata www.tervisekassa.ee/milliseid-hambaraviteenuseid-huvitatakse

Kes saavad tasuta hambaravi?

  • Tervisekassa tasub lepingupartnerite juures alla 19-aastaste laste hambaravi eest.
  • Vältimatut hambaravi on õigus saada kõigil täiskasvanutel, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Tasuta vältimatut hambaravi osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Vältimatut abi osutatakse erakorraliselt haigusseisundite korral, mis vajavad hamba väljatõmbamist või mädakolde avamist. Kas tegemist on vältimatut hambaravi nõudva seisundiga, otsustab hambaarst. Vältimatu hambaravi saamiseks tuleb pöörduda Tervisekassaga lepingu sõlminud raviasutuste poole.
  • Perearsti või eriarsti otsusega saavad Tervisekassa tasutava eluaegse hambaraviõiguse inimesed, kes ei suuda ise või kõrvalise juhendamise abil oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Need on näiteks sügava vaimupuudega inimesed, kellel on intellektipuue, dementsus, autismispektri häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Lisaks saavad Tervisekassa kulul hambaravi võimalust kasutada ka teatud onkoloogilise ja hematoloogilise haigusseisundiga inimesed.
  • Tervisekassa tasub täiskasvanu ortodontilise ravi eest huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja harvikhaiguse korral, kui patsiendi kirurgilist ravi ei ole võimalik planeerida enne 19-aastaseks saamist ning kui arsti otsusel on vaja ortodontiline ravi edasi lükata, kuni näo-lõualuusüsteemi areng on lõppenud.
  • Lisainfo: www.tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

huvitav lugu
4. märts 2024 04:29
............Toetus on mõeldud eakatele, kes on saanud linnalt 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022........................ Siis võiks ju lühemalt kirjutada, kel on lõppenud hüvitise raha ja proteeži raha on otsas , on see 500 täiendavaks ?