"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
MINU TALLINN. Eestis on sündimus ärevate aegade tõttu rekordmadal (1)
04. märts 2024
Eestis pole sündivus olnud kunagi nii madal kui praegu. Foto: Kuvatõmmis

Koroonakriis on mõjutanud väga paljusid eluaspekte ning nagu statistika näitab, siis ka sündide arvu terves maailmas. Eestis pole sündivus olnud kunagi nii madal kui praegu – eelmisel aastal sündis siin viiendiku võrra vähem lapsi kui kolme aasta eest. Mida siis teha ja kas oleme hävimise teel?

Rahvaarv Eestis väheneb – sündide arv on aegade madalaim ning samal ajal on surmade arv kasvanud. Kõike seda on mõjutanud koroonaaeg, inflatsioon ja Ukraina sõda.

„Ebakindlatel aegadel sündide arv langeb ning lapsesaamist lükatakse pigem edasi. Praegune aeg, kus oleme ühest kriisist teise tormanud, on kindlasti ebakindel,“ sõnas Sotsiaalministeeriumi nõunik Alis Tammur.

Naljamisi võib isegi oletada, et paljud sünnid jäid koroonapiirangute tõttu ära, kuna ei tekkinud uusi õnnelikke paare.

„Lapsi saadakse ikka peredes ja enne on vaja tutvuda. Kui aga kõik loengud ülikoolis on Zoomi teel, siis see tutvumise aspekt on natuke nõrk,“ tõdes Tammur.

Tore fakt on aga see, et kui varem pidid naised valima, kas teha karjääri või sünnitada lapsi, siis tänane ühiskond on õnneks liikunud võrdsema vanemluse poole. See on aspekt, mis näiteks põhjamaades on sündide arvu oluliselt kasvatanud.

„Kahjuks mingit sellist võluvitsa ei ole. Kui vaadata erinevate riikide praktikat, siis üldiselt on ikkagi nii, et need riigid, kus naised tunnevad ennast hästi, neil on võimalik töö- ja pereelu ühildada, sünnib ka rohkem lapsi, sest kohustused on võrdsemalt jaotunud,“ märkis peaminister Kaja Kallas.

Tammuri sõnul muutub praegu järjest rohkem normiks, et mõlemad vanemad panustavad rohkem ja see aitab kaasa ka sündivusele. Seda on näha ka sellest, et laste arv kõrgharidusega naistel on viimastel aastatel kasvanud.

Ida-Tallinna keskhaigla naistenõuandla osakonnajuhataja Külli Erlangi sõnul ei tohiks meditsiinilisest seisukohast lähtudes sünnitust lõputult edasi lükata.

„Naise keha ja organism on nii üles ehitatud, et optimaalne sünnitusiga on ikkagi nooremas eas. Oma mõtetes saame seda lükata edasi, aga see rasestumise tõenäosus on tegelikult väga suuresti kinni naise vanuses. Mida vanem on naine, seda keerulisem võib olla rasedaks jäämine,“ märkis Erlang.

Erlang märgib, et viljakus hakkab tasapisi langema 32. eluaastast, 35. eluaastast ja peale 40. eluaastat langeb juba üsna kiiresti. Arst ei sunni kedagi last saama, aga see teadmine peaks olema naisel olemas, mis riskid kaasuvad, kui lükata esimese või teise lapse sünd 40+ vanusesse.

Stuudios käis oma mõtteid jagamas ka eelmisel nädalal Lastehaigla elutööpreemia pälvinud Merike Martinson.

„Viimaste aastate tormiline areng, tohutu konkurents. Sünnitusaeg liigub tunduvalt vanema ea poole. Sündivuse langus on seotud ikkagi selle „rahutu maailmaga“, ukraina sõda, mure meie laste pärast, tohutu infomaailm,“ sõnas Martinson. Tema sõnul on peres osade jaotamine ja terve ning armastav perekond see, mis aitab meil rohkem lapsi ilmale tuua.

Mida saaks aga teha Eesti poliitika kujundamises, et noored julgeksid lapsi saada?

„Kui vaatame tervishoidu, siis Lastehaigla ei saanud ühtegi senti Euroopa raha. Sooviksin, et lapsed ei oleks ainult sõnades prioriteet, vaid ka päriselt prioriteet,“ ütles Martinson.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

K. Kambala
4. märts 2024 22:30
Tursk, rsk. Tursk.