"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Heeroldi jutud: Arhitekt Gropiuse suurepärane palee Toompea nõlval (1)
04. märts 2024
Foto: Kuvatõmmis

Tallinna vanalinnas pole eriti palju hooneid, mida võime nimetada paleedeks. Aga Toompeal Pika jala tänavas asub mitu nn aadlipaleed. Ühes nendes paikneb praegu Teaduste Akadeemia, räägib Tallinna heerold alias Jüri Kuuskemaa.

1860. aastatel valiti Eestimaa rüütelkonna juhtkonda Hiiumaalt Suuremõisast pärit Ewald von Ungern-Sternberg. Tema valduses oli ka Kärdla kalevivabrik, mis teenis päris hästi. Tallinna elama asudes otsustas ta, et olgu siis ka elamiseks soliidne maja, meenutas heerold.

Projekt telliti Berliini arhitektilt Martin Gropiuselt ning 1865. aastal algaski ehitamine, mis kestis aastani 1868. „Hoone puhul on iseäralikuks see, et ehitamisel kasutati kahte materjali: Tallinna krohvimata paasi ning telliseid. Eriti pidulik on kolme kaarega sissepääs vestibüüli ja peasaali ees,“ kirjeldas heerold.

Ungernite valdusse ei jäänud see maja väga kauaks. Juba aastal 1911 kolis siia sisse Eestimaa provintsiaalmuuseum, mis oli praeguse ajaloomuuseumi eelkäija. Provintsiaalmuuseum tegutses selles majas kuni aastani 1947, mil siia kolis Teaduste Akadeemia.

Vahepeal, 1925. aastal kuulutati vähemusrahavastele välja kultuurautonoomia seadus, mida kasutasid ära ka baltisakslased. Hoones asuski sel ajal baltisaksa kultuurautonoomia keskus.

„Vabadussõja ajal võitlesid koos Eesti vägedega bolševike vastu ka baltisakslased ning neil oli isegi omaette rügement. Narva rindel ja Vabadussõjas langes 72 baltisakslast ning nende mälestuseks püstitati hoone hoovis ka obelisk. Nõukogude ajal see hävitati, kuid Eesti taasiseseisvudes taastasid baltisaksa organisatsioonid obeliski,“ rääkis ta.

Õuel asub ka draakonikujuga tuulelipp ning niisuguseid tuulelippe oli Eestis palju. „Sellel tuulelipul on aga hambus mitte tavaline pall, vaid hoopis päike. Eesti legendides räägiti, et kui draakon on väga näljane ja midagi süüa ei ole, siis neelab ta alla päikese ning seepärast tekivadki päikesevarjutused.“

Heerold tõi ka välja, et hoone sisearhitektuuri mõjutab enim Itaalia renessanss. Vestibüül on näiteks sellest, kuidas kunstiliselt kõrgtasemel on uusrenessanssi majja toodud ning see hoiab üleval ka vaimsust.

Peasaalis on samuti rohkelt ümarkaari ning pilastrid kullatud kapiteelidega. Laekarniis on hammasfriisi ja muude antiiksete ornamentidega.

Heerold osutas, et saali otstes on ka mustast marmorist kaminad ning nende kohal asetsevad peeglid. See annab tunnistust toredast ja väärikast saalist.

Teaduste akadeemia presidendi saalis asub värvilisest marmorist kamin, mis on samuti ehituseaegne. Kamina peal asuvad muuseumist laenatud rokokoolikud portselanvaasid. Laes on näha kroonlühter ja stukkrosett.

Peasaali teise otsa taga asub presiidiumi vanemate ruum. Siin on näha teistest tubadest erinev lai ja tume laekarniis. Ukse taga aga asub arhitekt Gropiuse enda portree. Heerold tänaski isand Gropiust selle suure töö eest Tallinnas

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Fitspresso
4. märts 2024 22:30
Usually I do not read article on blogs however I would like to say that this writeup very compelled me to take a look at and do so Your writing taste has been amazed me Thanks quite nice post