"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
LÕIMUMISUURING. Marju Lauristin: Eesti või Vene pass ei tähenda ilmtingimata seda, mismoodi inimene tegelikult mõtleb (1)
05. märts 2024
Emeriitprofessor Marju Lauristin. Foto: Ilja Matusihis

Meie lõimumine ei toimu enam nagu 1990. aastatel kohaliku Jaani ja Vanja vahel, vaid pigem venekeelse kogukonna sees, kus aktiivsemad veavad passiivseid järele ning juhivad ja õpetavad ise teisi,“ rääkis Tartu Ülikooli emeriitprofessor ning 2023. aastal läbi viidud lõimumisuuringu aruande juht Marju Lauristin.

Tema sõnul pole asjakohane ka ettekujutus, et meie lõimime neid (venekeelseid). Pigem lõimume nüüd omavahel. Lauristin pani ka ette mitte rääkida enam ühtsest venekeelsest kogukonnast, kes on alati ühel meelel. „Niisugust asja pole olemas. Venekeelsed muulased jagunevad mitmeks erinevaks rühmaks, kus tugevalt lõimunud seltskond ja rohkem tõrjutud inimesed on võrdses positsioonis.“

Vaata galeriid (17)

Lõimunud inimesed on ressursirohkemad ning nad mõjutavad ühiskonda tugevamalt. Nad mõjutavad tugevalt ka neid, kes on näiteks seoses Ukrainas toimuva sõjaga neutraalsel seisukohal, kuid pragmaatilistelt seisukohtadest lähtuvalt kalduvad pigem paremini lõimuma, järeldas Lauristin.

Ukraina sõja taustal ei sõltu lõimumine ka sellest, milline on inimeste kodakondsus. „Lõimumine on usalduse ehitamise protsess eestlaste ja Eestis elavate muudest rahvustest inimeste vahel. Tulemuseks on stabiilne sidus ühiskond, mis on kriisi olukorras ühtne.“

Ta tõi esile, et kodakondsus ja keeleoskus on olnud varem väga tähtsad lõimumise aspektist, kuid praegu ei ole need määrava tähtsusega. „Eestikeelsus ei tähenda automaatselt eestimeelsust, Eesti või Vene pass ei tähenda ilmtingimata seda, mismoodi inimene tegelikult mõtleb.“

Tugev keeleoskus

Lauristin tõi positiivse poole pealt välja, et esimest korda on eesti keele oskus venekeelsete hulgas kõrgem kui nende eestlaste arv, kes valdavad vene keelt. „Nende muukeelsete arv, kes ei ütle “tere” eesti keeles, on alla nelja protsendi. See on kardinaalselt teine olukord kui 30 aastat tagasi. Kui minnakse üle eestikeelsele haridusele ja kui need lapsed saavad 12 aasta pärast kätte keskhariduse, siis meil on absoluutselt vabalt eesti keelt valdav põlvkond ja see protsess kiireneb veelgi,” ennustas Lauristin.

Tema hinnangul on Eesti lõimumisvaldkonnaga jõudnud uude perioodi, kus enam ei räägita venekeelsete inimeste integreerimisest ühiskonda, vaid need inimesed osalevad juba ise Eesti uussisserändajate integreerimises.

Samas võib just muulastest noorte inimeste puhul väita, et integreerimine on lõppemas. „Kui nendest ei oska praegu eesti keelt ainult mõni protsent, siis võib lõimumist lugeda õnnestunuks,“ järeldas uuringujuht.

Käsitledes aga tööturgu pidi Lauristin nentima, et selle vallas Eestis lõimumine nii hästi ei lähe. „Venelased on samas olukorras kui naised, kelle palgalõhe ei lähe vähemaks. Üheks põhjuseks on siin erialane tööturu stagneerumine millest ei saa nii kergesti üle.“

Üheks põhjuseks on ka keeleteema, mida peaks muutma haridusreform, millelt eestlased ootavad lausa imesid. „Kindlasti ei lahene haridusreformiga kõik lõimumisprobleemid, aga väga paljud saavad leevendust või ka päriselt lahenevad ning erialaline segregatsioon nende hulgas,” tõdes Lauristin.

Noored kontaktis

Uuringust selgus ka, et noored on väga sarnased sõltumata keele või rahvuse taustast. Hoiakute, väärtuste, ühiskonnas hakkamasaamise põhjal polegi sageli võimalik neil vahet teha, märkis kultuuriministeeriumi asekantsler Eda Silberg, tuues selle selgituseks, et noorte vahel on kontakte ja suhtlemist rohkem.

„Venekeelsete noorte puhul teeb pisut muret, et üle poole neist ise ei pea oma eesti keele oskust piisavaks. Hilisemas vanuses võetakse küll teistele järele, aga see nõuab pingutust ja praegu eesti keele mittevaldamine sulgeb venekeelsete noorte jaoks veel uksi,” mainis ta.

Silberg kinnitas, et tugevalt lõimunud inimesed osalevad samuti nagu eestlased uussisserändajate lõimimises. Praegu on Eestis üle 200 erineva rahvuse esindaja ning on teada 240 erineva emakeelt. „Kultuuriline paljusus on osa meie ühiskonnast ja venekeelne osa Eesti elanikkonnast ei ole ainult objekt, vaid tegelikult ka võrdväärne partner uussisserändajate lõimimisel,” tõdes Silberg.

Emeriitprofessor Mati Heidmets: otsime ühisosa

Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets järeldas uuringust, et lõimumise tähendus on ajas muutunud. „Lõimumine kestab terve põlvkonna ja see pole enam nagu 30 aastat tagasi, et eestlased peavad venelasi eestistama. Lõimumine on nüüd rohkem ühiskonna lõimumine nii eestlaste kui ka näiteks ukrainlaste hulgas. See on ühisosa otsimine.“

Ligikaudu 60% siinsetest Ukraina sõjapõgenikest arvavad, et nad jäävadki Eestisse.

Murekohana tõi ta esile, et ligikaudu 60% siinsetest Ukraina sõjapõgenikest arvavad, et nad jäävadki Eestisse. „Kui võtta aluseks, et meie piirkonnas asub 10 miljonit põgenikku, siis see on väga halb uudis Ukrainale, sest paljud sõjapõgenikud ei kavatse koju naasta. Kes siis vaba Ukrainat hakkavad üles ehitama?“ küsis ta. Teise probleemina märkis ta ära, et 60% küsitletud eestlastest pidas võimalikuks peatset sõja puhkemist siin piirkonnas. „See on halb mõtlemisviis, mis on meil siin üle kultiveeritud. Sellest järeldub muuhulgas ka inimeste hirm,“ lausus psühholoogiateadlane Heidmets.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Hooja Skansen Hanken
5. märts 2024 19:59
Etniline päritolu, kodukeel, menüü ja paaritustantsude erisused ei ole enam oluline eristaja. Vähemasti aarialike antropomeetriliste tunnustega isikute hulgas. Võrgustikud, võrgustikud, võrgustikud! Skeened, klastrid, süsteemid. Avalik teenistus, äriühingud, MTÜ-d pajuki ning privileegide allikana. Sotsiaalne infosiire süsteemide, klassikuuluvuse ja pahelisuse kuuluvuse erisused. Sotsiaalmeedia on kolmes erinevas keeles (inglise, vene, eesti), see eristab. Kuid domineerima hakkab kolmeraudsus (-keelsus ja meelsus) samas isikus.