"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Riigikohtu määrus pööras parkimise korraldamise kortermajade hoovides pea peale. Kas seal saabki nüüd trahvi kartmata parkida? (14)
05. märts 2024
Kuidas parkimisala operaator eraldab õiged parkijad valedest, peaks teoreetiliselt seisma teenuse osutamise tingimustes. Foto: Ilja Matusihis

Millist autot on õigus kortermaja alale parkida ja millist mitte – uue kohtulahendi valguses on kontrolöril seda justkui võimatu otsustada. See võib viia sisuliselt parkimisanarhiani, kus kaotajaks on majaelanikud.

Riigikohtu hiljutine määrus pööras parkimise korraldamise sadade kortermajade hoovides pea peale. Ühistud võtavad parkimise korraldamiseks majade juures sageli appi operaatorid nagu EuroPark või Ühisteenused. Kohtulahendist selgub aga, et paljusid, kes esmapilgul näisid rikkujad, on trahvitud õigusvastaselt.

Kuldnoka tänaval asuva täiesti tavalise üheksakordse paneelmaja elanik Anton Pavlenko sai ühel mitte just meeldival päeval teate, et EuroPark nõuab temalt kohtu kaudu sisse parkimistrahvi. Oli veel hea aeg, aasta 2019, mil pandeemia, sõda, majanduskriis, kiire inflatsioon ja kõik muu nüüdseks igapäevane näis uskumatu.

Võib-olla oleksid paljud 30-eurose leppetrahvi ja 10-eurose menetluskulu ära maksnud, sest elati veel jõukamalt kui praegu, kuid Pavlenkos kihvatas.

Trahv näitamata parkimisloa pärast

Tema ainus – nüüd võib öelda, et vaid pealtnäha – süü seisnes asjaolus, et ühel 2019. aasta veebruaripäeval polnud mees pannud auto tuuleklaasi juurde armatuurlauale parkimisluba. Majaelanikuna oli see tal muidugi olemas. Kuid lastes EuroPargil end maksmata trahvi pärast läbi kõige kolme kohtuastme tassida, lähtus Pavlenko lihtsast loogikast – kuna majaelaniku ja korteriomanikuna on tal õigus maja juures parkida, siis järelikult ei tohi talle trahvi teha kõigest selle pärast, et ta parkimisluba armatuurlauale ei pane. Juristi ta, muide, endale ei võtnud.

Ja see loogika pidas seaduse silmis vett. Ainuke probleem, et just nendest armatuurlaudadele asetatud parkimislubadest parkimisoperaatorid lähtuvadki, kui majade hoovides n-ö sikke lammastest eristavad. Kuidas nüüd siis edasi töötada?

Ilmselt ei saa öelda, et inimesi, kes parkimiskaarti põlgaksid, oleks palju. Kuid ilmselt mõtlevad mõnedki, et milleks see tülikas jupstükk, kui igapäevaelus on igasuguseid kaarte ja kaardikesi niigi palju.

Sel taustal on mõistetav, miks EuroPark võitles kohtus parkimiskaardi kohustuslikkuse asjus viis aastat piltlikult öeldes viimase hingetõmbeni. Nagu ütldeb ettevõtte tegevjuht Karol Kovanen, taheti luua õigusselgus. Ehkki summa ise oli ju tühine, kõigest 40 eurot.

Kohtud on varemgi selliseid kaasusi menetlenud, ometi on need seni jäänud madalamate astmete tasemele. Riigikohus polnud oma kaalukat sõna öelnud.

Kuigi esimese ja teise astme kohus jättis nüüdki õiguse kostjale ehk Anton Pavlenkole, rippus EuroPargi jaoks õhus seega õrnuke lootus, et ehk riigikohus leiab mingisugusegi juriidilise nüansi parkimiskorraldaja kasuks. Kuid see lootus läks luhta.

Kui üritada riigikohtu määrust lahti seletada, pidanuks Anton Pavlenko parkimisloa auto armatuurlauale asetamisega väljendama oma tahet astuda EuroPargiga lepingulisse suhtesse. Kuna ta seda ei teinud, polnud järelikult ka lepingulist suhet ega võimalust trahvi määrata.

Kõige olulisem riigikohtu määruses seisab aga ühes lihtsas lauses: “Selleks, et seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, on vaja korteriomanike kokkulepet.”

Teisisõnu, kui ühistu hoovis parkimiskorraldaja leidmiseks piisab ühistu üldkoosoleku otsusest – nõnda nagu kõiki majaga seotud küsimusi otsustatakse –, siis siin jääb üldkoosolekust väheks. Tahate sisse viia parkimiskaardid? Aga palun! Kuid seaduse silmis on selleks vaja kõigi korteriomanike ühist otsust. Üldkoosoleku mandaadist ei piisa.

Sellele EuroPark Pavlenko juhtumit viis aastat kõigist kohtuastmetest läbi kaevates lootiski: et äkki riigikohus mõistab, et tegelikus elus on see seaduse nõue teostamatu.

Miks ma pean oma maal seismise eest maksma?

Kujutlege nüüd ette sadade elanikega kortermaja, kus osas korterites pealegi pesitsevad rohkem või vähem ajutised üürnikud. Kuidas koguda kõik sajad omanikud kindla päeva kindlal kellaajal kokku, et notaris kokkulepe sõlmida? Nõnda, et keegi poleks vastu? Nõus aga peavad olema kõik, sada protsenti.

“Mina seisin lihtsalt oma õiguse eest,” ütleb Anton Pavlenko ja lisab, et on kohtulahendiga rahul. Otsest võidurõõmu ta siiski ei väljenda. Märgib vaid, et teistsugust kohtulahendit poleks saanudki sündida.

Päris elus teame, et 100% elanike nõusolekut mingis küsimuses saavutada on tihtilugu võimatu.

“Parkimise korraldajad lihtsalt peaksid parkimiskaartide asemel lähtuma majaelanike ja nende autode nimekirjast,” räägib ta. “Teine võimalus, et ühistu võiks hoovi sissesõidu juurde paigaldada tõkkepuu. Miks me üldse peaksime toitma mingit erafirmat, kes meie pealt raha teenib? Seaduse järgi kuulub mulle ju samamoodi nagu teistele korteriomanikele hoovis ehk kinnistul tükk maad. Miks ma peaksin veel kellelegi seal seismise eest raha maksma?”

Parkimiskorraldamise teenust pakkuva EuroPargi tegevjuhi Karol Kovaneni jutust seevastu kumab nõutust.

“Kui ühistu otsustab oma hoovis kehtestada parkimiskorra, siis seda saab iga majaelanik soovi korral eirata,” resümeerib ta riigikohtu lahendi olemuse.

Kõikide elanike nõusoleku saavutamist, et parkimise aluseks olgu parkimiskaart, peab ta võrdlemisi lahendamatuks ülesandeks: “Päris elus teame, et 100% elanike nõusolekut mingis küsimuses saavutada on tihtilugu võimatu. Koosolekute kvoorumitki on tihti raske kokku saada.”

Kovanen lisab, et ainuüksi EuroPark, kolleegidest-konkurentidest rääkimata, korraldab parkimist enam kui 300 korteriühistu puhul. “Samas on paljudel korteriühistutel probleem, et elanike parkimiskohti hõivavad võõrad sõidukid,” nendib ta. “Selleks et kontrollida ja korda tagada, peavad ju oma inimeste sõidukid olema kuidagi märgistatud või registreeritud. Vastasel korral on võimatu eristada, kas tegu on võõra või oma inimese autoga. EuroParki tegevust see otseselt ei mõjuta, peame nüüd lihtsalt arvestama, et võõras auto võib olla oma. Kuidas vahet teha, ei teagi hetkel.”

RAND Õigusbüroo jurist Mari-Liis Mererand, kes taolisi parkimiskaasusi uurinud, peab enda puhul auto omamist mõttetuks. Ta elab kesklinnas Liivalaia tänava ääres ning kuigi maja juures on kõikvõimalike parkimiskorraldajate areaalid, on ta kogu parkimisega kaasnevast jamast pääsenud.

Mererand nendib, et korteriomanikul on juba seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada. Nüüd, kui korteriomanikud tahavad seda seadusest tulenevat õigust kuidagi kitsendada või piirata või lisatingimusi seada, ongi tarvis kõigi korteriomanike kokkulepet. Ja nõnda ei saagi parkimiskaartide kehtestamisel ilma kõigi ühise nõusolekuta kuidagi hakkama.

Ka Mererand möönab samamoodi nagu EuroPargi tegevjuht Karol Kovanen: korteriomanike kokkuleppe saavutamine on igal juhul väga keeruline. Kuidas parkimisala operaator eraldab õiged parkijad valedest, peaks teoreetiliselt seisma teenuse osutamise tingimustes.

Samas, ega peale parkimiskaardi pole muid toimivaid lahendusi eriti välja mõeldud. Tõkkepuu variant aga paljudele suurematele kortermajadele ei sobi. Mõnel on kaks autot, mõnel kolm. Kaardiga on lihtne: korteri kohta üks, ühele autole, ning jagagu ise, kuidas tahavad.

Poolsada trahvi ühele elanikule

“Samas peab korteriühistu seisma ka korteriomanike ja kortereid kasutavate isikute huvide eest,” nendib Mari-Liis Mererand, et ka ühistute juhatused asuvad nüüd keerulises olukorras. “Korteriomanikud ja korterit kasutavad isikud ei peaks igal juhul tegelema alusetute parkimistrahvidega ja sellise teenuse eest veel korteriühistu majandamiskulude kaudu raha maksma.”

Õigupoolest polnud Anton Pavlenko kaasus, mis nüüd riigikohtu lahendiga lõppes, kaugeltki esimene taoline. Ainult et varasemad vaidlused lõppesid madalamates kohtuastmetes.

Näiteks Tallinnas on teada Vilde tee ja Tööstuse tänava juhtumid, kus ringkonnakohus jättis samamoodi õiguse trahvitule. Esimese astme kohtutest on neid veelgi läbi käinud, ainult et jäänud edasikaebuseta. Üldiselt ollakse kõigis kolmes kohtuastmes sama meelt – majaelanikku ei saa trahvida selle eest, et ta parkimiskaarti auto armatuurlauale ei jäta.

Jurist Mari-Liis Mererand.
Pilt: Aleksandr Guzhov

“Seega on samalaadsed vaidlused saanud kohtus samasuguse lahenduse juba mitme aasta jooksul,” ütleb jurist Mari-Liis Mererand. “Kuid ometi on parkimisala operaatorid kohtus sarnaseid nõudeid endiselt esitamas. Jääb üle vaid oletada, kui paljud samasugused vaidlused on saanud lahenduse näiteks tagaselja otsusega. Või kui paljud korteriomanikud on trahvi vabatahtlikult ja kohtuväliselt ära maksnud.”

Märkimisväärne on seejuures Tallinnas ühe Vilde tee kortermaja juhtum. Ajaahemikus märtsist 2018 kuni oktoobrini 2019 kirjutasid Ühisteenuste kontrolörid kellegi naisterahvast majaelaniku auto kohta trahve välja 2040 euro väärtuses. Kokku tuli neid ümmarguselt poolsada.

Kusjuures alguses oli auto armatuurlauale välja pandud isegi parkimisluba. Ainult et kuna loa kasutaja arvas, et korteri number sellel kuulub isikuandmete hulka, oli ta loa pööranud tagurpidi.

Hiljem loobus ta isegi selle ümberpööratud loa demonstreerimisest, sest trahve muudkui aga sadas. Kõnealune naisterahvas polnud isegi mitte korteri omanik, vaid kasutaja, aga see ei muutnud asja.

Kuigi maakohus mõistis isegi trahvisummad temalt välja, langetas ringkonnakohus hoopis vastupidise otsuse. Nimelt on korteri kasutajal samamoodi õigused nagu korteri omanikulgi. Kuigi selle loo peategelane polnud üürnik, vaid tal olid korteriomanikuga omad kokkulepped, näitab see, et parkimise osas seaduses vahet ei tehta. Ole sa korteriomanik või üürnik või lihtsalt kasutaja. Parkimisluba ei pea kontrolöri jaoks armatuurlauale välja panema, oli kohtu seisukoht.

Vestlusest selle Vilde tee kortermaja ühistu juhatuse liikmega paistab, et ta on taolisest kohtupraktikast ilmselgelt endast väljas. Oma nime ta meedias kohata ei taha, seega nimetagem teda Tiinaks.

“Seadus ei peaks ikkagi nii jäik olema, et nõuab parkimiskaartide sisse viimiseks kõigi omanike 100% kokkulepet,” räägib ta ilmse häirituse noodiga hääles. “Parkimiskaartide süsteemi pidasid kõik loogiliseks. Kontrolörid said kaarte skänneriga kontrollida. See oli antud igale korteri omanikule ja polnud tähtis, millist autot ta kasutab, olgu siis punast Audit või sinist Ladat. Kortereid on majas 80, parkimiskohti aga 30. Ja nii see süsteem töötaski, et kes ees, see mees. Kui keegi jäi hiljaks ja kohad täis, pidi endale tänava ääres koha leidma.”

Kas see aga ebaõiglane ei ole? Mõni pensionär hoiab peamiselt seisvat autot, millega käib aastas mõned korrad suvilas ja seenel, samas kui lastega perel on autot kogu aeg vaja.

“Aga milline oleks siis õiglasem lahendus?” küsib Tiina vastu. Ja ei oskagi midagi kosta, sest kõigil korteriomanikel on ühtemoodi võrdne õigus tükile ühistu maale. Kuidas sa jagad võrdselt 30 auto kohad 80 korteri vahel?

Samamoodi nagu teised peab ühistujuht Tiina utoopiliseks, et kõik korteri omanikud õnnestub kokkuleppe sõlmimiseks notari juurde viia.

“Seekord juhtus nii, et õigust mõisteti, aga selgust juurde ei tulnud,” tõdeb EuroPargi tegevjuht Karol Kovanen omakorda nukralt. “Probleem aga süveneb, sest Harjumaa hoovidesse lisandub umbes 10 000 autot aastas. Elumajade hoovides jääb parkimiskohti üha vähemaks ja elanike mure võõraste parkijatega kasvab. Parkimise reguleerimine ja oma inimeste eristamine füüsiliste või elektrooniliste lubade abil on aktuaalne küsimus enamuse ühistute jaoks.”

Kiirabi peaarst: mida vähem tõkkeid, seda kiiremini saabub abi

Igasuguste hädaabi jm teenistuste silmis oleks muidugi lihtsam, kui parkimist hoovides korraldataks ikkagi kaartidega. nagu sajad ühistud seda ka teevad.

Kuigi tõkkepuud näivad olevat head abimehed hoidmaks eemal võõraid autosid, tuleb ühistujuhtidel läbi mõelda, kuidas kõik elanikud saaksid häda korral need avatud.

“See kõlab võib-olla natuke küüniliselt, aga on esmajoones patsiendi mure, et kiire abi temani jõuaks,” märgib Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas lakooniliselt. Seega peaks tema sõnul kõik majaelanikud, kelle ukse ette sõitmist tõkkepuu takistab, teadma, kuidas seda avada. Osal inimestel siiski pole autosid ja nad ei pruugi tõkkepuu toimimisega kursis olla. “Ühistu juhtidel on vaja korraldada, et kõik inimesed vajadusel puldi juurde pääseksid või avamise koode teaksid,” ütleb Adlas.

Seesama jutt käib loomulikult väravate kohta, sest leidub tänavaid või kinnistuid, mille sissepääse need takistavad. Nõnda ei saa meedikud ka mitte jalgsi oma kohvritega tõtata abi andma.

Eriti kehvad on Adlase sõnul aga taolised väravad, millele on veel seatud põiki latt nii, et kõrge kiirabiauto ei mahu alt läbi. “Kui ükskõik missuguseid liiklustõkkeid projekteeritakse, tuleb hädaabi võimalikult kiire läbipääsemise võimaldamise peale mõelda,”  paneb Adlas südamele. “Ja eriti veel praegusel ärevavõitu ajal.”

Kommentaarid (14)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ago
7. märts 2024 19:43
Europark sai siis nüüd lõplikult selgeks et omand on püha. Seda ei saa muuta mingid lepingud ühistute esindajatega. Minul kestis see kemplemine nendega kolm aastat ja lõppes kahjuks sellega et nad Võru kohtumajja ei saabunudki ja asi sumbus. Ülbust on nad kurguni täis ja raha ahnus on väga suur.
Elanik
7. märts 2024 09:29
Nüüd tuleb välja,et parkimiskaart on võrdne põhikirja muutmise või ühistule rahaliste kohustuste võtmisega,kus 100% nõue.Paljudes ühistutes on parkla renoveeritud elanike raha eest ja kuidas kaitsta siis elanike huve,et võõrad ei pargiks.Üldkoosolek hääletas ja kõik korteriomanikud said kaardi.Küll ikka osatakse asju keeruliseks ajada.Kui ei viitsi kaarti kasutada,siis ei ole vaja teisi süüdistada.On muidugi võimalus anda kontrollifirmale autode regmärkide andmed,kes lubatud parkima.
Arvamus
7. märts 2024 10:11
Tegelikult saab kaardi asemel ilusti kasutada ka autode registreerimisnumbreid koos vastava äpiga, mille abil siis kasvõi iga majaelanik lisaks järelvalvet teostavale ettevõttele võib kahtluse korral kohe kontrollida kas konkreetne auto ikka omab antud hetkel õigust parklas seista või mitte, sealhulgas tuvastades näiteks ka juhtumid kus mõni majaelanik on kasvõi kõik oma parkimisõigust omavad autod korraga parklasse reastanud ehkki õigus on tal vaid parkida samaaegselt vaid ühte neist. Ja, et sellist asja pole keegi vaevunud seni veel tegema on küll vaid seletatav üksnes mugavuse ja laiskusega. Kusjuures elanikel pole vaja teha muud, kui vaid oma autonumbrid ühistule kasvõi telefoni teel teada anda ilma, et hiljem millegi pärast enam muretsema peaks. Ja ka äppi ei pea iga maja jaoks eraldi kirjutama. Kui selline on kord juba kusagil loodud ja kasutusele võetud, võib seda ju kõigile soovijaile edasi anda või müüa.
piik
7. märts 2024 09:05
no see on üldse opakas süsteem,kui pole osatud näiteks majade vahelise teede laiust pool meetrit laiemalt teha, et autod oleks mahtunud teistpidi parkima ja oleks ju mahtunud palju rohkem, on alles mõistused, varsti on meile rahvast paljud pannud siit soojamaa piirkondadesse elama sest seal pole igasuguseid probleeme, arvestatakse ikka elanikega ka
Aadu
7. märts 2024 08:40
Tartus on need kontrollid nii õhku täis et mul kaks autot ja seisavad teineteise taga.Opakas tegi pilte ja tahtis trahvida esimese kinniparkimise eest.Idioot.
väga lihtne
7. märts 2024 06:01
Äriühingutele kuuluvad sõidukid ei peaks saama Parkimise õigust , mõni tuleb rekkaga õuele.... Ja täissöönud džiipide kasutajad äriühinguist ja riigiametitest ehk siis neile tuleks väljastada KÜ otsusega luba , milline maksab vähemasti 300.- kuu (see võiks olla lahendus) KÜ tänavaosa koristamiseks ja haljaku ja prügikastide kasutuse eest ja tänava plaasterdamine. See lugu mis kohtus käis , see on tore lugu - EurP sattus vale mehega praalima, ...... Loen ja tunnen mõnu :) .
Toomas Nipernaadi
6. märts 2024 22:15
Enamus parkimistrahvi peaks saatma parkimise korraldajale, ehk linnavalitsusele, kes pole hakkama saanud.
Liis
6. märts 2024 18:43
On ju tõesti ainuvõimalik, et ühise omandi kasutamist saavad otsustada kõik omanikud koos. MIngite kaartide jagamist ühistu asjameeste kaudu saab võrrelda parteikomiteede jagatavate autoostu lubadega- osadele elanikele kaarte jagati, osad jäeti lihtsalt ilma ja midagi teha ei olnudki. Ja mis veelgi kummalisem, kuigi nii seadus, kui ka kohtupraktika annavad õiguse parkimiskorralduse otsustamiseks vaid 100% kõigi omanike nõusolekul, ei nõudnud Transpordiamet parkimise korraldajatelt , kes autoga seotud isikuandmeid neilt nõudsid, vettpidavaid lepinguid, mis näitaksid õigustatud huvi olemasolu, vaid väljastas isikuandmeid õigustühiste ühistute poolt sõlmitud lepingute alusel.
Tige elanik
6. märts 2024 23:34
Ehk pole teemas, aga ütleme, et kõik 100% elanikud on koos. Toimub hääletamine, aga neist ainult 15- 20 % on eesti rahvusest. Ükskõik mis küsimus, meie ei saagi kas vastu või poolt hääletada. Olime akna alla 3-4m aknast haljasalal porimülgas, talvel 30- 40 minutit soojendatakse autosid. Meie eestlased olime vastu, tõsta kasvõi mõlemad käed ja jalad ja ikka tehakse nii nagu muukeelsed tahavad ja saad veel sõimata ka. See on nii jube, et ühistutel lubatakse teha mida tahavad. Siin peaks ikka juba mingi seaduse vastu võtma, et 10m majast eemal võib parkida, säilitada rohealad. Veel suuremad trahvid teha.
Lugeja
6. märts 2024 15:52
Saaks aru, et kasu saaks korteriühistu. Paraku kasu saavad parkimise firmad. Parkimisfirmad, kus on määratudblisatasud parkimistrahvide seas on ka bonussüsteemid. Mida rohkem trahve seda suurem boonus. Minu jaoks on see ahnus. Parkimisfirmad peavad aru saama et alusetud rikastumine pole lahendus. Teiseks, miks peaksin andma enda andmeid mõnele parkimisfirmale ??? Nad vastavalt lepingu lõppemisel ei kustuta registrist andmeid jabkes veel teab kuhu ja kuidas neid kasutatakse. Samuti ei peaks ka erafirma korraldama parkimis linna maa peal. Seda saab teha ainult liiklusseadust tundev ja pädev isik. Nb !!! Parkimiskeelualas - kinnitusel- haljasalala eiboke tasuline parkimisala ja selle eest saavad ainult trahvida õiguskaitse organid. PARAKU mõnel operaatorile meeldib trahvida selle eest, et parkimistasu maksmatta kuigi antud aladel ei olegi tasuline Parkimine.
Juuli
6. märts 2024 12:33
Ega päris nii pole.On Kü kelle.majaesine maa kuulub linnale ja seda ei saa Kü omaks pidada.Kunagi linn andis selliseid majaesiseid Kü kasutada .Meie Kü juhatus ei teinud seda lepingut linnaga .Aga juhatuse liige lasi maja ette teiste maja autosi ja kasseeris raha oma tasku.Kohtu lahend igati teretulnud.
vaatleja
5. märts 2024 18:22
Palju siis korteriühistul maad ümber elamu ongi. Seda on 6 m ja tegemist on üldjuhul haljasalaga. Võib olla vähemgi, mis lõpeb kõnniteega ja kõnnitee on juba omavalitsuse omand, aga koristab seal ühistu. Seega pargitakse omavalitsuse maale ja seda võib teha igaüks.
Lisaks veel,
5. märts 2024 20:02
et ega seda maad erastamise ajal väga ei soovitudki. Tähendas see ju teatavasti täiendavat hooldust, maamaksu jne. Palju mugavam oli see, kus aga vähegi võimalik lihtsalt linnale jätta või isegi naabermaja krundi külge sokutada, et siis tänini sellele parkimisega seoses omavahel sõdida. Aga teisalt palju seda maad omal ajal poleks ka erastatud, kõigi autode vahetult maja kõrvale parkimiseks poleks seda üldjuhul ikkagi jätkunud. Kusjuures isegi mitte koos omavalitsuse maaga, sest ega kinnipargitud tänavad ja kõnniteed ka mingi lahendus ei ole, eriti näiteks lumerohkel talvel, kus sellised tänavad nii tihti täiesti läbimatuks muudetakse kaasa arvatud sinna pargitud autode omanikele endilegi.
vaatleja
5. märts 2024 21:46
Kui toimus erastamine, siis veel eriti palju autosid polnudki. Nüüd on mõnel perel mitu autot, lisaks veel ametiauto. Hiljuti oli Mustamäe ühes korteris kell 3:00 tulekahju ja päästemasinad ei saanud ligi. Kunagi olid sealsed elanikud parkimismaja ehitusele vastu. Ehitusplatsi ümber olnud plangud lükati ümber ja käidi valves. Nüüd on olukord teine.