"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
NAISTEPÄEVA KÜSITLUS. Olümpiavõitja Erki Nool: Väikeste lastega peres on naisel tohutu koormus (0)
08. märts 2024
Olümpiavõitja ja treener Erki Nool. Foto: Mats Õun (arhiiv)

Läheneva naistepäeva puhul uuris Pealinn, mis teeb tänapäeva Eestis naiste elu kergeks või raskeks ning kas mehed märkavad ja toetavad naisi piisavalt.

Olümpiavõitja ja treener Erki Nool: Kui on normaalne pere, siis on naisel ka elu normaalne

Arvan, et kui on normaalne pere, siis on naisel ka elu normaalne. Mul on tuttavaid peresid, kus mehed teevad hästi süüa ja koristavad sama palju kui naised. Aga samas on loogiline, et kui peres on rinnalaps, on naisel mingil etapil kordades suurem koormus. Ega mees ei saa lapsele öösel rinda anda. Põhiline on see, et inimesed saaksid omavahel hästi läbi. Tänapäeval on nõudepesumasinad ja robottolmuimejad, mähkmed visatakse lihtsalt prügikasti, aga veel neljakümne aasta eest pesid naised neid päev otsa käsitsi. Ühiskond on muutunud, inimesed mugavamaks muutunud. Kui koolis õpetatakse söögitegemist nii tüdrukutele kui ka poistele, siis see on ju hästi. Ma arvan, et tänapäeval on soorollid ületähtsustatud. Mõned asjad jäävad ikka püsima, kahekümne aasta internetiga ei saa muuta tuhandeid aastaid, kuigi mingil määral kõik muutub.

Laulja Gerli Padar-Parmas: Meesartistide käitumisele vaadatakse läbi sõrmede, naistele kleebitakse silt külge

Mul on tunne, et asjad liiguvad paremuse poole, kuid kindlasti on eri aladel veel kitsaskohti. Näiteks meesartistidel on naisartistide ees alati eelised. Neile antakse andeks, vaadatakse mõne eksimuse puhul lihtsalt läbi sõrmede. Kui meesartist käib näiteks õhtul kodust väljas rokkimas, siis ühiskond arvab, et see on ju kihvt. Kui aga naisartist teeb sama, siis teadagi mis sildi ühiskond talle külge paneb. Tuli veidi robustne näide, aga nii on. Igasuguse lavategevuse puhul on naisartist veidi karmima kriitikatule all, sest saalis on ju ka enamjaolt naised ja nad hindavad teisi naisi karmimalt. Minu meelest toimub praegu siiski loomulik areng, naiste võrdsuse teemasid märgatakse rohkem ja nendega tegeletakse. Sotsiaal- ja mujal meedias on näha naiste ühist võimestamist. Mulle tundub, et see kasvabki praegu nii orgaaniliselt, et võib-olla oleks vägivaldne hakata seda kuidagi rohkem survestama. Mida loomulikum ja orgaanilisem muutus, seda parem.

Zooloog Mati Kaal: Kui naiste elu on parem, siis on see hea ka meestel

Soorollid on looduses igal liigil erinevad ja mingit sellist emantsipatsiooni muudel liikidel ei ole kui inimeseloomal.

Põhimõtteliselt saab ju elu alati paremaks teha ja kui naiste elu on parem, eks ta ole siis ka meestel ja vastupidi. Ma ei arva, et oleks ühist mõõdupuud, millega kõikide naiste elu võiks paremaks teha. Igal konkreetsel juhul on see erinev. Ma ikka katsun vaadata, et kui mu naisel on mingeid probleeme, panen õla alla, ja kui minul juhtub midagi, siis paneb tema õla alla. Oleme pikalt abielus olnud, juba viiskümmend kuus aastat, nii et oskame aimata neid asju ette. Elus esineb ikka olu- ja piirkondi, kus tekivad probleemid, aga ma ei arva, et see peaks sooti määratud olema. On üldinimlikud probleemid.

Kunstnik Epp Maria Kokamägi: Naine peab lisaks põhitööle majas korda hoidma ja veel kena välja nägema

Esimesena hüppab pähe palgalõhe. Millegipärast ikka tehakse vahet, kas töötaja on naine või mees, aga minu meelest on naisjuhid mingitel aladel meestest paremadki. Minu erialal soopõhist vahetegemist väga ei ole, arvestatakse ikka, kes on parem tegija. Kindlasti peaks tasustamine olema võrdne või isegi naiste kasuks, sest neil on väga suur töökoormus ka kodus. Pead majapidamise korras hoidma ja ise kena välja nägema. Naine ei saa töölt tulles hakata diivanil ajalehte lugema. Tuleb lastele süüa teha või nad lasteaiast või koolist ära tuua. Aga eks see kõik ikka paremuse poole liigub. Paljudes noortes peredes on majapidamistööd ilusti ära jaotatud, ma arvan, et parem haridustase ka suurendab teadlikkust ja võrdsust. Aga teisalt, kust see haridus ja kasvatus tuleb, kui ei ole perekonnas sellist võrdsust, et mõlemad panustavad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.