"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara (1)
14. märts 2024
Keeleameti juht Ilmar Tomusk: "Emakeelepäeva eesmärk on olnud algusest peale emakeele väärtustamine." Foto: Svetlana Aleksejeva

Täna, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva. Sel puhul küsis Pealinn tuntud inimestelt, kas peaksime tundma uhkust ilusa eesti keele üle või olema mures selle kadumise pärast.

Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Eesti keele püsimiseks tuleb emadel laulda lastele ilusaid eesti laule

Emakeelepäeva eesmärk on olnud algusest peale emakeele väärtustamine. 1996. aastal, kui päeva esimest korda mitteametlikult tähistati, oli meil selgelt meelest eelnev vene keele surve, seda nii hariduses kui ka asjaajamises. Vene keelest pidi saama eestlaste teine, hiljem juba esimene ja ainus emakeel. Õnneks nii ei läinud. Nüüd tungib peale inglise keel ja emakeele väärtustamine ning selle aukohale seadmine on ehk veelgi enam õigustatud kui aastakümnete eest. Toona oli tegemist suurriikliku vene keele survega, nüüd minnakse inglise keelele üle vabatahtlikult. Inglise ja teiste keelte oskus on vajalik, kuid mitte ükski võõrkeel ei asenda emakeelt. Jälgin kasvava murega, kuidas nutisuhtlus asendab tavalist inimestevahelist suhtlust ning digirikkus laste sõnavara ja nende maailmapilti vaesemaks teeb. Ukraina sõjaga on aga taas lisandumas vene keele surve. Eesti keele tervis pole tegelikult praegu sugugi halb, kuid et see ka püsiks, tuleb emadel laulda lastele eestikeelseid laule, isadel lugeda eestikeelseid unejutte, vanaemadel ja vanaisadel rääkida põnevaid lugusid möödunud aegadest.

Sotsioloog Marju Lauristin: Kui tahame, et teised meie keelt hindaksid, peame seda ka ise rääkima

Muukeelseid, kes ei ütle isegi tere eesti keeles, on jäänud alla nelja protsendi, olukord on hoopis teine kui 30 aastat tagasi. Kui minnakse üle eestikeelsele haridusele ja need lapsed saavad 12 aasta pärast kätte keskhariduse, on meil vabalt eesti keelt valdav põlvkond. Kui inimesed valdavad lapsest saadik eesti keelt, saame ka muud kasu, näiteks majanduses kaovad nõnda palgaerinevused. Meie varasemad uuringud  näitavad, et venekeelsetes peredes on rohkem au sees just tehnikahuvi, tänu sellele kaob ehk inseneride puudus. Eesmärk ei ole ainult teisi keeli kõnelevate inimeste lõimumine, vaid kogu Eesti ühiskonna muutmine toimivamaks ja ühtehoidvamaks. Aga kui me tahame, et eesti keelt hinnataks ja teised selle ära õpiksid, peame ise oma keelt hindama ja kasutama seda igas eluvaldkonnas. Eesti keele tulevik sõltub seega meist kõigist, kes me iga päev seda keelt räägime.

Tehnoloogiaettevõtte Riverty Tech juhatuse liige Anni Bessie Kitt: Korraldame oma välistöötajatele teatri moodi keelekursusi

Pooled meie töötajatest on pärit lausa 26 eri riigist. Neile on Eesti atraktiivne just oma digiriigi kuvandi tõttu ning lihtsa ja kiire asjaajamise poolest. Meile on hästi oluline, et teiste riikide inimesed end ka töövälisel ajal hästi tunneksid. Pakume neile tuge asjaajamise ja oleme korraldanud välistöötajatele eesti keele kursuseid. Need on tavalises klassiformaadis, aga ka improteatrina, sinna juurde käib eesti keele sõprade klubi. Veel on meil tervise- ja spordiklubi, kus välismaalased saavad käia koos eestlastega ja eesti keeles suhelda. Väga populaarsed on ka ühised perepäevad. Nii vist kinnistub keel pareminigi kui koolipingis.

Kirjanik Leelo Tungal: Eesti keel elas üle nii saksa kui vene keele mõju, küll elab ka inglise keele

Keel on ühe rahva jaoks väga suur rikkus, mida ei saa rahasse ümber arvestada. Eesti Vabariigi taastamine ilma eesti keeleta oleks olnud ju lihtsalt mingi sümboolne liigutus. Meil on keele heaks tehtud päris palju ja tehakse veelgi. Otsitakse uusi sõnu, tehakse üleriigilist etteütlust. Uusi asju ja mõisteid tuleb kogu aeg juurde, me ei tohi arengust maha jääda oma keelega. Aga väga oluline on säilitada kõike seda, mida esivanemad on meile pärandanud. Emakeelpäeval mõtleme kõige selle peale ja ma loodan, et ka meie teistest rahvustest inimesed peavad seda pidupäevaks. Küllap hakkavad ka noored aru saama, et emakeeles on kõik veel rikkalikum. Tähtis on see, et lastel ei tekiks lugemisega auku sisse. Selle pärast sai omal ajal ju ka ajakiri Hea Laps loodud. Me ei peaks värisema, et inglise keel sööb nüüd eesti keele välja. Ei teinud seda saksa ega vene keel. Tähistagem siis emakeelepäeva rõõmsalt ja olgem õnnelikud, et meil ka niisugune tähtpäev teiste kõrval on. Seda pole ju kaugeltki igal rahval.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Кеелеинквисиитор
21. märts 2024 07:35
Ega muud üle ei jää kui tuleb hakata karistama. Nagu vanasti, kus piiblitõed juba maast ja madalast lastele sõna otseses mõttes pähe taoti ja sõnakuulmatute põletamiseks mõeldud lõkked kunagi ei kustunud mõjudes ka kõige sõnakuulmatutele näitliku jumaliku valguse ja soojuse allikatena. Usun, et meie esiinkvisiitor keelevaldkonnas Tomusk ka selle ülesandega edukalt hakkama saaks, kui ainult tema volitusi veel natuke vajalike mõjutus- ja kasvatusvahendite osas laiendada!