"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Linn loob Astangu konnadele paremad tingimused paljunemiseks (1)
19. märts 2024
Astangu piirkond on Tallinna suurim ja mitmekesiseim kahepaiksete elupaik, kus elab neli Tallinna viiest kahepaikseliigist. Foto: Pixabay

Märtsi lõpus algavad Haaberstis Astangu tänava ääres asuvate tiikide hooldustööd, et parandada tiikide valgustingimusi ja vee kvaliteeti ning tagada kahepaiksetele paremad tingimused paljunemiseks.

Astangu piirkond on Tallinna suurim ja mitmekesiseim kahepaiksete elupaik, kus elab neli Tallinna viiest kahepaikseliigist. Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all, kuid metsade ja märgalade kuivendamise, kudemistiikide hävimise ja kliimamuutuste tõttu on nende arvukus vähenemas.

Linna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustali sõnul toimub Astangu tiikidesse igal kevadel konnade massränne ja sinna läheb lõunapoolsetest talvituspaikadest üle Astangu tee kudema igal aastal 2000–3000 konna.

Konnade kodu – Astangu tiik.
Pilt: Janek Jõgisaar

„Uuringud on näidanud, et Astangu tiigid on halvas seisundis, mistõttu kahepaiksete sigimine neis ebaõnnestub. Tiikide ümbrus on täis kasvanud võsa ja puid, mis varjavad valgust ning mille tõttu langeb tiikidesse lehti ja oksi, mis soodustavad vee kvaliteedi halvenemist. Aja jooksul on tiigid seetõttu mudastunud,“ lisas Uustal.

„Kahepaiksed suunduvad kudema tiikidesse, kus nad kunagi ilmale tulid, isegi siis, kui halva seisundi ja valgustingimuste tõttu pole see edukaks paljunemiseks enam hea paik. See mõjutab halvasti piirkonna kahepaiksete olukorda tervikuna ja viib populatsiooni hääbumise ja hävimiseni. Seetõttu on vajalik parandada piirkonnas kahepaiksete kudemisveekogude kvaliteeti, aga ka vähendada üle tänava rändel hukkumise riski,“ sõnas Tartu ülikooli teadur, herpetoloog Riinu Rannap.

Kahepaiksete ränne talvituskohtadest sigimistiikidesse algab ilmade soojenemisel üldjuhul märtsis-aprillis. Alates 2015. aastast kehtestatakse Astangu tänaval konnade rändeperioodiks ajutisi liikluspiiranguid ja toimuvad traditsioonilised vabatahtlike talgud konnade üle tee aitamisel, eesmärgiga ära hoida konnade massiline hukkumine.

Vabatahtlikud konni kokku korjamas.
Pilt: Janek Jõgisaar

Eestimaa Looduse Fondi projekti “Konnad Teel(t)” talgujuht Kristel Saarm ütles, et vabatahtlikud on konnade uueks rändeperioodiks valmis. „Juba praegu jälgime olukorda veendumaks, et konnad pole veel liikuma hakanud ja tiikide ümbruse korrastamise tööd saavad alata. Kindlasti toimub aktiivne järelevalve ka tööde ajal. Kui avastame, et konnaränne on alanud, siis pannakse tiikide hooldustööd koheselt pausile – laseme konnadel rahulikult sigimistiikidesse ja sealt tagasi saada,“ rõhutas Saarm.

Konnade sigimistingimuste parandamine koosneb kahest etapist. Märtsi viimasel ja aprilli esimesel nädalal harvendatakse tiikide lõunakaldal puid ja põõsaid, et avada tiigid päikesele. Päikese käes kiiremini soojenevas vees arenevad konnakullesed kiiremini ja nende võimalused ellu jääda oluliselt paranevad.

Mais-juunis hinnatakse kahepaiksete sigimise edukust, et võtta kokku esimest etappi. Seejärel algab kahe idapoolseima tiigi puhastamise ettevalmistamine. Praeguste plaanide järgi toimub tiikide puhastamine augustis.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
16. apr. 2024 21:29
Arvestades selle paiga omapära, tuleks seal autotee ümber teha nii, et konnadel oleks liikumisvabadus nö. alumisel korrusel aasta läbi. Et tiike-kraave üle tee teisele poole mitte tühjaks lasta, tuleb võib-olla autotee osa kõrgemaks tõsta. See on lihtsam variant viadukti asemel, sest konnakene on ju madal, ei vaja kõrget ruumi liikumiseks. Päästke konnad!