"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Raha on või raha pole? Ahjutoetustest jäid miljonid üle, aga osa abivajajaid võib uuest koldest vaid unistada (3)
19. märts 2024
Korstnapühkija Kristina Viitak ütleb, et tuleohutus on tema südameasi. Naiste hulgas haruldase elukutse pidaja Kristina õppis alguses hoopis päästjaks, 2016. aastast aitab aga korstnapühkijana kodudes koldeid korras hoida. Foto: Aleksandr Guzhov

Küttepuude mõne aasta tagune röögatu hinnatõus tõi kaasa olukorra, et osa rahahädas inimesi on kütnud, millega juhtub. Korstnapühkijad leiavad ohtlikke ja kehvas seisus ahje-pliite sagedasti. Riigil on uuteks ahjudeks toetusmiljonid olemas – aga osa abivajajaid võib sellest rahast vaid und näha.

“Ohtlikke koldeid tuleb ette kõvasti alla poole klientide juures, aga ikkagi tihedamini kui varem,” ütles korstnapühkija Kristina Viitak. Sel aastal on ta selliseid näinud ehk alla kümne, kogu praeguse küttehooaja vältel aga kümneid.

Kaks korda on Kristina jõudnud objektile, kui korsten oli liigse pigitumise tõttu juba seest põlenud. Inimestel on vedanud, et leegid pole korstnast välja löönud, sest siis langenuks tuleroaks juba terve maja.

Kui ahi või pliit on sinna tule tegemiseks liiga kehvas seisus, paneb korstnapühkija selle kohta märke päästeameti andmebaasi ehk ohutusportaali. Kuni asi pole korda tehtud ja korstnapühkija selle üle vaadanud ning keelumärke maha võtnud, ei tohiks kütta.

Alates 2021. aasta kevadest kannavad pottsepad ja korstnapühkijad ohutusportaali üldse kõik andmed kõikide tööde kohta, mis nad on klientide juures teinud. Varem anti klientidele lihtsalt korstnapühkimiste kohta akt paberi peal.

Poolasjatundjaid vähem, meistreid rohkem

Kui paljudele tundub, et korstnapühkijad on viimase aasta-paari jooksul norivamaks muutunud, siis see on nii ja ei ole ka.

Kristina Viitak selgitas, et kuna nüüd on elektrooniline register, kuhu korstnapühkija tehtud tööd sisse kannab, ei saa enam askeldada pool-asjamehi. Neid, kes ilma kutsetunnistuseta või muidu poole vinnaga tegijad. Järele on jäänud vaid pärisasjatundjad. Seetõttu paistab mõnelegi kliendile, et nõutakse rohkem.

Kui palju üldse on Eestis koldeid, mis hoolt vajavad, ei tea keegi. Räägitud on, et mõnesajast tuhandest kuni poole miljonini.

Kui palju üldse on Eestis kokku koldeid, mis hoolt vajavad, ei tea tegelikult keegi. Räägitud on, et mõnesajast tuhandest kuni poole miljonini.

Tallinnas peaks ehitusregistri andmetel asuma pisut alla tuhande hoone, mis kasutavad küttena puitu või briketti. Kuid sellest ei nähtu kollete arv, sest ahikütet kasutatakse tänaseni paljudes kortermajades. Peale selle on igasuguseid ahje ja kaminaid jäänud vanematesse majadesse, mis põhiküttena ammu kasutavad kas gaasi või kaugkütet ja kus elavat tuld tehakse üsna harva.
Tõenäoliselt saame umbes kolme aasta pärast tänu portaalile küttekollete arvust lõpliku pildi. Praegu on vaid teada, et üle 70% elamutest ja ahjudest on ehitatud enne aastat 1991. Seega on ajahammas kollete kallal oma töö teinud. Uuendamine pole aga odav lõbu, nõudes vahel suisa viiekohalist summat.

Paljude puitasumite majades sõltutakse ahjuküttest tänase päevani. Kui keskmise väärtusega küttepuude hind kasvas mõni aasta tagasi, 2021/22 a talvel 40-45 eurolt ruumimeetri eest umbes 190 euroni, pidid paljud hakkama kokku hoidma. Seda enam, et samamoodi lakke hüpanud elektrihind ei pakkunud taskukohast alternatiivi. Energiakriisi haripunktil toetas riik rahaliselt paljusid kütteliike, et rahvas külma kätte ei jääks – ahiküte jäeti aga vaeslapseks.

Mitte ainult korstnapühkija Kristina Viitak, ka mitmed tema kolleegid räägivad, et kütte hinna tõus sundis vaesemaid üsna valimatult põletama kõike, mis võimalik. Sealhulgas värvitud või immutatud puidust lammutus- või ehitusjääke, mida kütta ei tohiks. Paljud viskavad oma vana, saepuruplaadist mööbli välja, prügikonteinerite juurde. Sedagi on laial rindel küttena kasutatud.
Peale selle, et korstnast tuleb mürgisemat suitsu, pigitab taoline materjal korstnaid. Kuigi rahvakeeles räägitakse tahmapõlengutest korstnas, põleb siiski hoopis pigi. Milline peaks olema temperatuur kütmise ajal koldes ja korstnas, et ei pigitaks, on omaette teadus. Kolle peab saama piisavalt õhku ja puud olema kuivad. Lisaks lõhub pigitumine koldeid ja korstnaid ka üldisemal viisil: tekivad praod, kivid kukuvad välja või sisse jne.

Lagunenud ahjud või pliidid on Eestis üldiselt sotsiaalprobleem. Nendega on peamiselt hädas vaesemad ja vanemad inimesed, kellel pole remondiks vajalikke tuhandeid eurosid kusagilt võtta. Seega pole imestada, et KredExi ahjutoetuse taotlemise esimesel päeval, mullu 18. septembril jooksid serverid kinni. Taotlejaid oli lihtsalt nii palju.

Ohtlikud punased piirkonnad Tallinnas

Korraldati uus voor ja tänavu 29. veebruaril, kui taotluste vastuvõtmine lõpetati, tuli neid veidi üle tuhande. Tallinnast ja Harjumaalt kokku 252. Kuigi mingi osa neist ilmselt ei kvalifitseeru, sest mõni nõue või tingimus on täitmata, on selge, et mõnisada õnnelikku saavad Tallinnas endale riigi toel uued ahjud. Seda ei nähta aga toetuse ellu kutsunud kliimaministeeriumis mitte sotsiaalabina, vaid panusena õhu puhtuse parandamisse.

Meil toimuv on muidugi Euroopa peegeldus. Puiduga on aasta aastalt paljudes maades köetud üha rohkem. Ikka sellepärast, et muutuda keskkonnasäästlikumaks ja vähendada fossiikütuste tarvitamist.

Paraku on siingi mitu otsa. Perioodil 2007-2017 tekitas puidu jmt taastuvate kütuste põletamine Euroopas keskmiselt üle 40% õhus lendlevatest peenosakestest. Varem oli see number märksa väiksem. Puiduküte on väidetavalt kõikjal Euroopa linnades üks suurimaid õhus lenduvate tahkete, paraku kopsudesse sattudes ohtlike osakeste allikaid.

Nõnda disainitigi ka Eestis ahjutoetus mitte sotsiaalprojektina, vaid nõnda, et kõige mustema talvise õhuga piirkodades rahvas rohkem uusi ahje ehitaks. Igati loogiline. Seda enam, et kui vanema ahju puhul tuleb selle soojaks saamiseks kulutada 20 kilo puid, siis uute puhul on kulu vähemal neljandik väiksem.

Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul sai juba 2020. aastal valmis kogu Eestit hõlmav modelleerimine, milles arvutati välja ahiküttest põhjustatud peenosakeste tasemed välisõhus.

Kui vaadata selles töös Tallinna puudutavat osa, on kaardil mitmed piirkonnad tumedama punasega kui teised. Ja üks, kesklinna piirkond, lausa tumepunane.

Teinemaa selgitas, et mida punasem piirkond, seda rohkem lendleb seal talvisel kütteperioodil õhus ahjude suitsust pärinevaid peenosakesi.

“Viimase 20 aasta jooksul on tendents siiski selgelt paremuse suunas,” möönis Teinemaa, et õhk on muutunud võrreldes varasemaga puhtamaks. “Majades endis on kütmist jäänud vähemaks ja paljud on ühendatud keskkütte- või gaasivõrku, samuti kasutatakse üha rohkem soojuspumpasid. Ka on maju üha paremini soojustatud, mis omakorda on vähendanud kütmist ja küttekulu.”

Kuna paljudes piirkondades lendleb õhus kütteperioodil siiski liiga palju ahjude suitsuga seotud peenosakesi, võeti need arvutustulemused aluseks ahjutoetuste jagamisel.

Tahtjaid palju, püünele pääses vähe

Tallinnas said uue ahju ehitamiseks toetust taotleda seega Pirital, Nõmmel, kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas või Haaberstis asuvad eramute või ridaelamute omanikud. Teisisõnu, just nendes piirkondades, kus välisõhu modelleerimine kõige punasemaid värve ehk kõrgemaid peenosakeste tasemeid näitab.

Teadlased ütlevad, et kui me parasjagu lõhna ei tunne, ei tähenda see, et õhus teatud aineid ei oleks või et need meid ei mõjutaks. Ohtlike ainete piirväär-tused asuvad üldjuhul allpool lõhna tajumise piiri. Kui nina juba tunneb lõhna, on piirväärtus kaugelt ületatud.

Palju sõltub seejuures mui-dugi ilmast, sealhulgas tuulest: kuna Tallinn asub mere ääres, siis on siin õhu saastusega mured väiksemad kui paljudes sisemaa asulates. Eriti just külmadel, vaiksetel talveilmadel on ahjuküte mõnedes asumites siiski Tallinnaski tõsiseim õhurikkuja. Oletatakse, et õhusaaste otsesemate või kaudsemate mõjude tõttu sureb Eestis enneaegu tuhatkond inimest aastas.

Mis aga paljude ahiküttel puumajades elavate inimeste meelest enam loogiline ei ole: ahiküttel kortermajadele ahju uuendamise toetust ei jagatud. Kliimaministeeriumis põhjendatakse seda asjaoluga, et just väikeelamute varustamine uute ahjudega puhastavat välisõhu kõige efektiivsemalt.

Mis aga paljude ahiküttel puumajades elavate inimeste meelest enam loogiline ei ole: ahiküttel kortermajadele ahju uuendamise toetust ei jagatud.

Kliimaministeeriumi välisõhuosakonna peaspetsialisti Romario Siimeri sõnul on just eramud, paarismajad või ridaelamud kõige suuremad energiakulutajad ja seega kõige suuremad õhusaastajad.

Kadrioru Seltsi üks eestvedajatest Priit Muuga ei saa sellest põhimõttest aga üldse aru, ja ta ei ole kaugeltki ainus. Kui keskkonnauuringute keskuse andmeid uskuda, jäävad just Kadriorg ja kesklinn kõige saastunuma talvise õhuga piirkondadesse. “Kui palju on seal aga väikeelamuid?” küsis Muuga.

Teine aspekt on tema sõnul, et just ahiküttega kortermajades peituvad suuremad riskid. Maja ise võib ju olla renoveeritud, aga kui keegi kütab ohtlikult lagunenud ahju või pliiti, pannakse sellega ohtu mitte ainult ühe, vaid paljude korterite elanike elu ja vara.

Palju taolisi ahiküttel korterelamuid asub näiteks Pelgulinnas Ristiku tänava piirkonnas. Valdavalt on need ehitatud pärast sõda, 1940ndatel. Just seal paikneb üks piirkondadest, kus õhuseire kaart näitab punast.

“Üks ahi meie majas vajaks hädasti uuendamist, aga omanik seda vist hästi ei adu,” sõnas Luste tänaval kaheksa korteriga ühistut juhtiv Elo. Tegemist on seega tavalise looga, kus pensionäril pole uueks ahjuks raha, ja nii ta ajab elektriga läbi. Teised, kes ahju kasutavad, on neid omal jõul uuendanud.

Kaks maailma: ühes raha üle, teises puudu

Samalaadseid juhtumeid võib sellest piirkonnast leida palju. Sealhulgas majades, mis ise kenasti soojapidavaks on renoveeritud. Paljudes taolistes puumajades elab mõni vanem inimene, kes ahju uuendustoetust vajaks. Üsna palju on seal ahje, mis n-ö poolpidustena töös: enam-vähem lapitud ja ohtlikud nad pole, aga tänapäeva mõistes muidugi aja ära elanud.

Mõnelgi selle piirkonna asukal on seejuures küte omast käest ehk ilma rahata. Üks sealse piirkonna korteriühistu juhtidest rääkis näiteks, et temale toob isa talvise kütte maalt sõiduauto järelkäruga. Kui ahju korstnapühkija kulu välja arvata, saab toa tasuta soojaks.

Märkimisväärne on seejuures, et kui tänavu veebruari lõpus sulgus esimese ahju uuendamise taotlusvoor eelarvega 10 miljonit eurot, siis 1026 taotlust katab sellest vaid 4,5 miljonit. Uue ahju rajamist toetatakse kuni 70% ulatuses, maksimaalselt summaga 10 000 eurot eramu kohta.
Kuhu siis rahvas kadus, kui alguses toetuste tulv hoopis serveri kinni jooksutas? Ilmselt jõudis paljudeni kohale teadmine, et kui ei ela eramus või paarismajas, pole mõtet taotleda. Lisaks öeldi, et väiksema sissetulekuga inimesed saavad esmajärjekorras. Aga palju neid eramutes pensionäre ja vähekindlustatuid ikka on.

Praegusest voorust ülejäänud summa, 5,5 miljonit lisatakse teisele, 8,5 miljoni eurosele taotlusvoorule, mis avatakse sügise poole. Siis saab toetust küsida laiemal skaalal kui ainult uus ahi. Toetatakse ka õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, halupuidu- või pelletikatla paigaldamist. Samuti radiaatorisüsteemide ehitamist nende jaoks.

Samas võinuks tingimused disainida nõnda, et see 5,5 mln samuti kohe abivajajateni jõuaks. Asumites ju lagunevaid ahje-pliite hulganisti.

Nõnda eksisteeribki puidukütte osas justkui kaks vaadet või maailma. Ühte ehk lagunevaid ahje-pliite ja ohus inimelusid näevad ennetusööd tegevad päästeametnikud ja korstnapühkijad ning pottsepad. Ja muidugi ühistute juhid. Teist ehk vajadust õhku puhastada vaadeldakse olulise eesmärgina valitsusasutustes. Nüüd on küsimus, kuidas need kaks maailma kokku saaksid. Ühes maailmas on raha üle. Teises tugevasti puudu.

Kas ahju-uuenduse teises taotlusvoorus võetakse lõpuks mängu ka kortermajade ahjuomanikud, pole veel teada. Nõnda nagu pole selge, kas järgmistelgi aastatel riigieelarvest ahjude uuendamiseks toetust jagub.

Kogu sellele teemale lisandub aga veel julgeolekupoliitiline mõõde. Kui 2021. a räägiti, et on vaja ahjuomanikele toetust vaid uue kütteliigi valimiseks, siis alates 2022. aastast, kui Ukrainas sõda puhkes, nähakse ahje-pliite väga vajalikena. Nimelt on päästeameti möödunud aastal koostatud juhistes kriisiolukordadeks kirjas, et kodus võiks olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, mida saab siseruumides ohutult kasutada: kamin, puuküttega ahi või pliit.

Ehitusteadlane: uusi hooneid ei tasu enam ahiküttele ehitada

Ehitusteadlase, TalTechi professori Jarek Kurnitski sõnul on ahiküte liiga ebaefektiivne, et seda võiks uute hoonete puhul kasutada. Nii uute kui vanemate väiksemate kortermajade puhul näeb ta ühe võimalusena kasutada ahjude asemel pelletikatelt.

“Halgudega kütmine näitab üldiselt vähenemist,” nentis Kurnitski, et nii-öelda klassikalised ahjud jäävad edaspidi vaid vanemate ja väikeste majade pärisosaks. Juurde tuleb uusi napilt, pigem ühendatakse vanemaidki maju üha enam gaasi- või keskküttega.

Ahiküttel kortermajades, kus on rohkem kui paar korterit, tuleks Kurnitsi arvates mõistliku alternatiivina kõne alla maasoojuspump või pelletikatel. Maasoojus eeldab aga, et maja juures on ühtlasi sobiva suurusega maatükk puuraukude rajamiseks, ja igal pool seda ei pruugi leiduda. Pelletiküte oleks selle võrra lihtsamgi, et on vaja vaid keldrisse katlaruumi. Ja tubadesse muidugi radiaatoreid. Jääb ära küttepuude ladustamine, tassimine ja kõik muu, mis ahiküttega kaasa käib.
Tuhka tekib pelletikateldes kordades vähem kui puiduga kütmisel. Mahuliselt kulub pelleteid ehk graanuleid vähem kui küttepuud, katel töötab automatiseerituna jne.

Sama jutt käib uute eramajade kohta: puiduga võiks seal toita kaminat, kui omanik oma ellu romantikat soovib. Kütmise enda jaoks leidub märksa efektiivsemaid ja mugavamaid lahendusi.
Jarek Kurnitski on enda sõnul pisut skeptiline nn ahju-uuendustoetuse mõistlikkuse suhtes.
“Maja tuleks ikkagi tervikuna korda teha, energiatõhusaks renoveerida, sealhulgas küttesüsteemid,” lausus ta. Teisisõnu, pensionäri ei tohiks maja tervikrenoveerimisel jätta kurvalt üksi oma laguneva ahjuga, vaid läbi mõelda ikkagi kõiki majaelanikke ühtemoodi rahuldav küte. Kui osa majaelanikele ei meeldi üleminek moodsamatele kütteviisidele nagu soojuspumbad või pelletikatel, tuleks ahjud-pliidid ikkagi tervikrenoveerimise käigus kõigil korda teha. Või siis proovida leida väiksemate sissetulekutega inimeste jaoks võimalikult sobiv lahendus.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Eks ta nii olegi
19. märts 2024 16:18
Et palju rikkad ja ilusad oma kasvuhoonegaasidest ja roheagendast ka ei jahuks, on maailmas peale nende veel seitse miljardit vaest ja inetut kes ka rikkamatest rikkaimad lõpuks oma tossuga lämmatavad.
jah
19. märts 2024 16:01
See toetus pole mõeldud vaestele, sest neil pole raha omafinantseeringuks.
Liina
19. märts 2024 12:33
Osa jäi ilma, sest polnud omafinanseeringut...

Seotud artiklid