"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
RINGKÄIK TUROVSKIGA. Kevad kakkude moodi: Kui tants ei meeldi, lööb proua su maha (0)
21. märts 2024
VANAD SÕBRAD. Aleksei Turovski on kakkudega juba ammu sina peal. Foto: Ilja Matusihis

„Emased domineerivad.“ See on juhtmõte, mida kostab zooloog Aleksei Turovski suust Tallinna loomaaia kakkude vahel jalutades ikka ja jälle. Kevade saabumise puhul korraldas Turovski loomaaias väikese ringkäigu, et rääkida, kuidas mõjub kevad kohalikele asukatele.

„Kõige raskem aeg loom olla on kahtlemata kevad,“ on Turovski veendunud. Rohelist pole, kuhugi varjuda ei ole, toiduvarud on otsakorral. Samal ajal lasub kaelas üks igavene kohustus … “Paljunemist silmas pidades ei tohi kaotada hetkegi aega.“

Vaata galeriid (21)

Kindlasti sellest instinktist on ajendatud esimene lind, kelle ees zooloog teeb peatuse: vöötkakk. Kakk istub stoiliselt oksa peal, küüniste vahelt välja ripnemas lõunaeineks määratud roti saba. Tuttavat nägu kohates elavneb loom aga kohe ja hakkab tiibadega lehvitama.

Kogu aeg peab pingutama

„Loomulikult on see härra,“ tutvustab Turovski. „Ta tahab prouale näidata, et on külalised.“ Iga viimnegi samm, mida isasloom teeb, on mõeldud just mulje avaldamiseks. Tõestamaks emasele, et isane on tegija. Nagu ütleb Turovski: väga oluline on olla tasemel ja tõestada konstantselt, et sa ei ole loll, kurt, pime ja laisk.

Nagu ütleb Turovski: väga oluline on olla tasemel ja tõestada konstantselt, et sa ei ole loll, kurt, pime ja laisk.

Roti kindlalt oma haardesse võtnud härra on oma ülesannete kõrgusel. Mis puudutab prouat, siis istub ta üsna tuima näoga eemal pukil. Nõuab pingutust, et teda esmapilgul isegi tähele panna.

Järgmine külastatav kuulub liiki nimega habekakk ja Turovski otsustab demonstreerida väikest trikki. Ta võtab taskust kammi ja kriibib sellega mööda aediku metallist aknaraami. Inimese jaoks tekib vaevumärgatav pinin, linnu jaoks ilmselt midagi märksa valjemat. Juba kõige esimese tõmbe peale kerkib kaku näkku tähelepanelik ilme. Kerge peapööre Turovski poole ja ilme muutub rõõmuks. „Me tunneme ju üksteist!“ meelitab elukutseline loomasõber.

Fenomenaalne kuulmine on polaaralasid asustaval habekakul selle jaoks, et kuulata, mis toimub lume all. Kus täpselt jookseb-krõbistab mõni hiir, rott või muu kõhutäis ning ta seejärel veatu rünnaku abil kinni krabada. „Kahekümnest katsest üheksateist on edukad,“ saab loomale osaks kiitus.

Vaatlusalune number kolm on tegelane, kes võib olla Eesti uudiseid jälgivale inimesele viimasest ajast tuttav – ei keegi muu kui händkakk. Mäletatavasti tekitas mõne kuu eest üle riigi kõmu händkaku topis, mis Eesti loodusmuuseumist varastati.

Päris ja elus händkakk on invasiivne liik ehk tulnud meie maale mujalt, millalgi eelmise sajandi keskpaigas. „Tänu inimtegevusele kanda kinnitanud,“ räägib Turovski. Nõukogude liidu aegsed kalakasvatused olid kohad, mille ümber händkakud kogunesid, sest kajakaid võis seal söögiks leida hulgaliselt.

Eesti metsad satuvad juhtumisi olema täpselt paraja tihedusega selleks, et händkakk võiks end nende varjus mugavalt tunda. Mitte liiga tihe padrik, kus oleks keeruline liikuda – aga samas siiski piisavalt tihe, et ohu eest varjuda.

Händkakku iseloomustab veel üks eripära. Nad on rahulikud ja saavad teiste lindudega läbi, vähemalt omaenda liigi piires. Röövlindude seas on see äärmiselt harvaesinev. „Erinevaid kakulisi ei saa muidu mitte mingil juhul ühte puuri panna, tapavad üksteist ära,“ lausub Turovski.

„Erinevaid kakulisi ei saa mitte mingil juhul ühte puuri panna, tapavad üksteist ära,“ lausub Turovski.

Naaberpuuri lumekakk istub ükskõikse näoga mediteerides. Kevad pole zooloogi sõnul tema jaoks veel kohale jõudnud.

Surmav armutants

Lumekaku igakevadine rituaal näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada kusagil hangede peal istuv emane. „Oo, kaunis proua lesib seal,“ lausub Turovski. Järgneb esinemisvoor, kus tuleb ülestõstetud tiibadega tantsu lüüa ja loota kogu südamest, et avaldab muljet. „Kui meeldib, siis emane tuleb kaasa,“ ütleb Turovski. „Kui ei, siis ehk pääsed eluga.“

Inimestele seevastu saabuvad kevaded varasemast aina kiiremini, selles on zooloog veendunud. „Kui me kolmekümne aasta eest pidime märtsis zooloogidega Saaremaale sõitma, oli väljas 28 kraadi külma.“ Ei jäänud muud üle, kui sooja saamiseks sõiduriistaks olnud UAZ-i all väikene lõke teha …

Kuigi endiselt tuleb taevast veel lund ja jahe tuul lõikab luust ja lihast läbi, siis toonastega aegadega võrreldes on praegune märts nagu vahepeatus troopikasse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.