"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Linnatõukside piirkiirust soovitakse alandada 15-20 kilomeetrini tunnis (1)
24. märts 2024
Riigi transpordiamet ei oska vastata, kuidas ja kes saaks tõukside liiklemist senisest paremini kontrollida. Foto: Mats Õun (arhiiv)

Selleks, et õnnetusi ära hoida on vaja head keskkonda, korras sõidukit ja teadlikku inimest. Kui üks osapool eksib, siis peavad teised osapoolsed seda tasakaalustama, et õnnetusi ei juhtuks. Kiiruse langetamine 15-20 kilomeetrini tunnis annab juba selle eksimisruumi,“ kommenteeris riigi transpordiameti liiklusohutuse osakonna ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin ettepanekuid piirata elektritõukerataste kiirust kesklinnas.

Algaval tõuksihooajal on pealinnas põhiliselt opereerivad Bolt ning ka Tuul lubanud linnaruumi välja panna tuhandeid elektritõukse. Samas uutest kiirusepiirangutest meeleldi ei räägita.

Lukašenko-Tšistotini sõnul tuleb Tallinna kesklinnas arvestada erinevate aspektidega, vaadata igat tänavat eraldi, milline oleks kõige mõistlikum lahendus. „Kindlasti tuleb arvestada, et lubades suuremat kiirust kitsatel tänavatel, kus on teada, et jalakäijaid rohkelt liigub, suurendab see õnnetuste tekke riski. Sellises keskkonnas liiklejad ei tunne ennast ohutult, kaasa arvatud ka elektritõukeratturid.“

Lisaks jalakäijale otsasõitmisele on ju oht, et tõukerattur põrkab kokku ka autojuhiga. Eriti pööretel, teeületustel. „Jah, autojuht peab enne ülekäigurada hoo maha võtma, aga kui teed ületab sõiduk, mille kiirus on 25km/h siis autojuht lihtsalt ei jõua reageerida,“ märkis ta.

Ettepanekud omavalitsustele

Transpordiameti esindaja tõi välja, et kohalikele omavalitsustele on välja saadetud uued ettepanekud, kuidas tõukside kiiruspiirangutesse suhtuda.

Esiteks, maksimaalset lubatud kiirust ehk 25 km/h on mõistlik kasutada jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel ning jalgrattarajal sõiduteel. Seda juhul, kui on tagatud vastavad tingimused (laius, tasasus, teemärgistus, korrashoid ning jalgratta- ja jalgteel on eraldatud jalakäijast).

Teiseks võib õuealal elektritõukerataste sõidukiirus olla maksimaalselt kuni 20 km/h (see on juba liiklusseaduse järgi õuealal kehtiv piirkiirus).

Transpordiamet soovitab lisaks liiklusmärgi 432 tähistusega jalgteedel, jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee märgistuseta kõnniteedel võimalusel reguleerida elektritõukerataste sõidukiirus madalamaks kui 20 km/h, arvestades vajadusel jalakäijate hulka ning kõnnitee laiust (näiteks kõnniteel laiusega alla 2m), et tagada kõigi üldine liiklusohutus.

Samas ei oska transpordiamet vastata, kuidas ja kes saaks tõukside liiklemist senisest paremini kontrollida. „Elektritõukside kiirust saavad reguleerida rendiettevõtted,“ lausus Lukašenko-Tšistotin ning avaldas lootust, et selle aasta jooksul võetakse vastu kergliikureid puudutav liiklusseaduse muudatus, mis annab omavalitsustele ja ka politseile veidi vabamad käed. Seni saab aga elanikkonda teavitada ja koolitada, kuidas on õige käituda.

Tuulele sobib 25 km/h

Tuule tegevjuht Raivis Ozolins tõi omakorda esile, et Vanalinnas, Telliskivi ja Rotermanni piirkonnas ja parkides, kus on palju jalakäijaid, on Tuul juba pikalt maksimaalset kiirust alandanud.

Mis puudutab ülejäänud kesklinna, siis eelneva hooaja politseiameti jagatud statistika näitab, et liiklusõnnetuste osakaal sõitude arvu kohta on vähenenud mõlemal (Tuul ja Bolt) operaatoril. „Sõites lubatud kiirusega 25 km/h saavutame juba tegelikult positiivse langustrendi,“ kinnitas Ozolins.

Samas soovis ta kiita linna hiljutiste taristu arenduste osas, mis on aidanud luua turvalisemat infrastruktuuri linnas liikumiseks nii kergliikurite kui jalgratastega.

Probleemid parkimisega

Probleeme jagub ka elektritõukside parkimise vallas. Hoolimata Tallinna kesklinna eelmisel aastal tekkinud parkimisaladele jäetakse neid endiselt ka igale poole mujale.

„Parkida tuleks sõiduk vastavalt tähistatud kohtades ja parkimisjaamades. Õnneks teeb Tallinn hoogsalt uusi tõukerataste parkimiskohti ning kohad, kus need on juba olemas, palun neid kasutada,“ lausus Lukašenko-Tšistotin.

Kui vastavad parklad puuduvad, siis võib parkida jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel ning kõnniteel, mille laius on vähemalt 2 m (ligikaudu 2 tõukeratta pikkust). Kõnniteele võib parkida vaid siis, kui jalakäijale jääb möödumiseks vaba ruumi vähemalt 1,5 m.

Hea koht tõukerataste parkimiseks on näiteks kõnniteedel puude vaheline ala, mida üldjuhul ei kasutata. Kindlasti vaadata, et ei oleks võimalusi sõiduki ümber kukkumiseks nii kõnniteedele kui ka sõiduteele, sest tänavatel liiguvad eakad, lapsevankritega vanemad, vaegnägijad, ratastoolis inimesed. Ta soovitas ka mõelda, et kui tegemist oleks isikliku sõidukiga, kuidas siis tõukeratta pargid. „Täpselt nii pargi ka rendisõiduk.“

Transpordiameti esindaja tõi välja ka kuhu mitte kunagi parkida, näiteks ohutussaarele, tee ülekäigu- ja ületuskohale, ühistranspordi peatusesse, paviljoni ja sõidutee äärsele alale, trepile, langusele, tõusule ja mujale, kus see võib takistada teisi liiklejaid.

Tõuksiparklate buum

Rääkides tõukside parkimisest pidas Tuule esindaja Ozolins väga heaks lahenduseks eelmisel aastal alanud pilootprojekti, kus koostöös linnaga rajati mitukümmend uut parkimisala.

Ta tõi positiivsete näitena välja ka selle projekti laienemist Kadrioru ja Telliskivi piirkondadesse ning ühist kokkulepet, kus operaatorid tulevad maksimaalse kiirusega alla öösiti nädalavahetustel. „See initsiatiiv aitab vähendada liiklusõnnetusi purjus peaga sõites.“

Ka Tallinna transpordiameti liiklusohutuse juhtivspetsialist Lembi Sillandi kinnitas, et elektritõukside uusi parkimisalasid tuleb sel aastal juurde vähemalt sama palju kui rajati neid eelmisel aastal ehk enam kui 100. „Kadriorg ning Telliskivi piirkond on juba kaardistatud ning peagi hakkame uusi alasid maha märkima. Kasutajad ja operaatorid on selle hästi vastu võtnud ning linnaruum näeb palju parem välja,“ lausus ta.

Rohkem reide

Tuule juht Ozolins kutsus aga ka politseid, kelle kompetentsis on liiklusjärelevalve, tõuksihooaja kestel tegema tihedaid reide joobes sõitjate kontrollimiseks ja selle tulemustest avalikkust teavitama. „See aitaks harida ühiskonda ja aitaks selgitada, et joobes sõitmine on seadusevastane.“

Tuul toob selle hooaja tehnilise arenduse osas välja ka uuenduse, mis annab neile kui operaatorile teada, kus täpselt tõukerattad on pikali. Nii saab ka linnapilti paremini korras hoida.

Lisaks on neil plaanis laiendada teenindatavaid piirkondi Tallinnas, mis muudaks tõukerataste kasutamise veelgi mugavamaks ja kasulikumaks nii kasutajale kui ka keskkonnale.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

plaksutan rohelistele
24. märts 2024 23:24
viimased uudised - mõni päev tagasi Kalamaja suur rohepöörde koht ratturitele , lugesin mõnuga , kus 20 aastane neiuke öösel(22.00 paiku) pani oma tõuksiga isegi Ülekäigu kohal mättasse Vabriku tn. Nende tõukside kasutajaile tuleks määrata Haigekassa täiendav maks nii teenuse osutajale kui kasutajale. Miks peab olema EMO ülekoormatud mingisuguse roheetapi tatikatega - olenemata vanusest , kes ei oska kasutada(juhtida) või on joobes või narkos. Koguaeg käib s/juhtide mustamine aga Jalakäijate, ratturite(ka elektri), tõukside- see hääbub ..... ja kuidas neil on joobe ja narkotsiga ? Mis imeloomad need- eriõigused- liiklejad rohepabulatena on ? Keegi neid ei sega aga nõuavad rohelised omale õigusi - mida teie tubakad rohelusega pealehakkavad - kalmistu kääbas ?

Seotud artiklid