"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kardetud automaks võib euronõuete tõttu kerkida oluliselt kõrgemaks (0)
26. märts 2024
Fotol vana Audi, mille meeleavaldajad tõid kingituseks rahandusminister Mart Võrklaevale ja mille registreerimismaks oleks enam kui kahekordne auto enda hind. Foto: Ilja Matusihis

Automaks kujuneb seni arvatust tõenäoliselt rängemaks – tunnustatud juristide sõnul ei vasta selle praegune versioon, mis riigikogus pooleli, Euroopa Liidu õigusele, see aga tähendab, et kui praeguse eelnõu järgi ähvardavad rängad registreerimistasud väiksemat osa autoomanikest, siis nüüd võidakse kõik letti võtta.

“Kuulge, müüge see Sharan parem maha ja ostke väiksem auto!” soovitan Rimi poe parklas puudega inimese parkimiskohal seisvale pensionär Georgile. 70-aastane intelligentne härra, keda poest väljudes juhuslikult kohtan, on näinud elus vett ja vilet. Mu mõtet Volkswageni mahtuniversaal maha müüa eakas mees heaks ei kiida. Mis sellest, et selle sadades eurodes aastamaks kujuneks pensionärile üsna koormavaks. Mõne 20 aasta vanuse väikeauto puhul piirduks väljaminek vaid 50 euroga aastas. “Millega ma siis oma tööriistu vean?” küsib Georg.

Registreerimismaks ka auto ostmisel Eestis

Pensionäri ustava ratsu näol on tegemist tavalise, 2015. a pärineva mahuka pereautoga, mis maksab 10 000 euro ringis. Sellist “luksust” saab Georg enda sõnul lubada, sest puudele vaatamata laseb tervis elupõlisel ehitajal käia omasugustel pensionäridel abiks väiksemaid remondi- ja majapidamistöid tegemas. Kui ta nüüd 2025. aastal ehk pärast automaksu kehtima hakkamist ikkagi otsustab vahetada oma auto odavama kuluga väikeauto vastu, tuleb tal suure tõenäosusega tasuda veel pärast ostja leidmist registreerimistasu. Kui suurt, ei tea praegu veel keegi.

See on nüüd punkt, mida praegu riigikogus loetavas automaksu eelnõus veel ei ole. Aga ilmselt tuleb. Praeguse versiooni järgi koosneks automaks nimelt kahest komponendist: aastamaksust ja registreerimistasust. Viimast peaks eelnõu järgi tasuma siiski ainult auto esmakandel Eesti registrisse – tuuakse see siis kasutatuna välismaalt või ostetakse uuena Eestis.

Paraku näevad juristid siin nüüd ootamatult vastuolu Euroopa Liidu õigusega ehk ebavõrdset kohtlemist. Ei tohiks nii olla, et registreerimismaks rakendub ainult ühele osale autoomanikest: nendele, kes oma sõiduvahendi siin uuena ostetuna või välismaalt tooduna esimest korda arvele võtavad. Maksma peavad maksu kõik või siis mitte keegi. Muidu on nii, et kõik, kellel enne registrimaksu kehtestumist järgmisel aastal juba on oma sõidukid Eesti registris, saavad otsese rahalise eelise. Eeldatavasti oleks see registreerimistasu siiski ühekordne. Teisisõnu – tuleks maksta juhul, kui Eesti registris juba asuv auto esimest korda omanikku vahetab.

Kui suur tuleks registreerimismaks?

Kuni veel Euroopa Komisjoni seisukohta oodatakse, võib vaid oletada, kui suureks Eesti registris juba asuva auto registreerimismaks kujuneb. Välismaalt siia toodud autode esmaregistreerimise tasu saaks praeguse eelnõu järgi igal juhul kõrge olema. See moodustaks olulise osa auto turuhinnast ja vanade sõidukite puhul ületaks seda kordades. Vaevalt et Eestis juba registreeritud auto registrimaksu väiksemana näha tahetakse.

Esmaregistreerimise tasu saaks kõrge olema, eriti vanade autode puhul

Kuulsaks on saanud näide üle 30 aasta vana Audi 80-ga, mis hiljutisel automaksu vastasel meeleavaldusel rahandusminister Mart Võrklaevale kingiti. Selle aastamaks oleks üsna pisike ehk 50 eurot, sest sõiduk on juba raugaealine. Aga registreerimistasu, kui keegi sooviks sellist välismaalt Eestisse tuua, ulatuks üle 1500 euro. Tegemist on muidugi utreeritud näitega. Kes nii vanu autosid ikka enam välismaalt siia tassib. Kuid registreerimistasusid kavandatakse nii või teisiti juba praeguses maksueelnõus suureks.

Rahvaautoks peetaval linnamaasturil, 2019. a Honda CRV-l oleks see näiteks üle 6000 euro. Sama vana sõiduauto Škoda Octavia Eestis registreerimine, kui see välismaalt Eestisse osta, kujuneks märksa taskukohasemaks ehk veidi üle 800 euro. Samas 2010. a Citroën Berlingo kaubiku puhul tuleks maks 1800 euro ringis jne. Kas sel juhul peab inimene, kes tahab enda juba ammu Eesti registris asuva sõiduki kellelegi maha müüa, hakkama auto ümberregistreerimisel ostjale maksma sama ulmelisi summasid? Või siis ostja – vahet pole? Ja  kõike seda ikka autoomanikele Euroopast nõutava võrdse kohtlemise nimel?

Kuigi summade suurusest pole juttu, sest praegu riigikogus alles oodatakse Euroopa Komisjoni seisukohta, siis sinna ehk veel suurema maksustamise poole kõik kisub. Keegi ei kujuta ette, et praeguse riigieelarvesse raha otsimise taustal valitsus nüüd ütleks, et automaksust võiks laekuda ka vähem kui praegu loodetavad 235 miljonit aastas. Aga praegust eelnõu samaks jätta siiski ei saa.

Rumeenia kohtulahend maksueelnõuga vastuolus

Advokaadibüroo NOVE Euroopa õiguse valdkonna juht Mart Parind ütleb, et autode registreerimismaks nõnda, nagu seda praegusel kujul kavandatakse, muudab kasutatud autode soetamise teistest EL liikmesriikidest vähematraktiivseks. Seega takistatakse EL sisest kaubandust. Veelgi enam – Parindi sõnul sisaldavad lausa EL aluslepingud erisätteid diskrimineerivate maksude puhuks. Nii sätestatakse, et ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest.

Lihtsalt öeldes: näiteks Saksamaalt ostetud Audi ei tohi maksustamise kaudu muutuda inimesele kallimaks kui samasugune Eestist ostetu. Aga seegi pole veel kõik.

Advokaat Parind lisab, et Euroopa Kohus on ühes Rumeeniat puudutanud väga sarnaste asjaoludega kaasuses juba oma seisukoha öelnud. Sõidukile seatav maks, sh registreerimistasu ei tohi nimelt soodustada liikmesriigis juba asuvate ja ringi sõitvate kasutatud sõidukite müüki. Ja sealtkaudu muuta sarnaste kasutatud sõidukite importimist ebasoodsamaks. Muidu on rikutud riigimaksu neutraalsuse nõuet.

“Seda, et automaksu eelnõu on EL õigusega vastuolus, on riigikogu rahanduskomisjonile viidanud nii autode müügi ja teenindusettevõtete Eesti liit kui riigikogu enda õigus- ja analüüsiosakond,” märgib advokaat Mart Parind. “Küllap seepärast ongi eelnõu juhtivkomisjon otsustanud pöörduda Euroopa Komisjoni, et saada nende hinnang. Minul on keeruline näha, et sealt saaks tulla mõni muu sõnum kui et auto registreerimismaks selle praegu kavandatud kujul rikuks EL aluslepinguid.”

Samal meelel on ka Lextali büroo advokaadid. Ilma eelnõud oluliselt muutmata ei pääse. Vajadus kõik autoomanikud registreerimismaksuga koormata või see üldse eelnõust välja võtta, on selgunud seega alles nüüd, kui eelnõu on riigikogus juba läbinud esimese lugemise. Tekib muidugi rohkesti retoorilisi küsimusi – alates meie ministeeriumite juristide kvaliteedist, kes taolise praakeelnõu valitsusse saatsid. Ja kuni vandenõuteooriani, et äkki oligi nii planeeritud “aeglane keetmine”, et rahvale räägitakse puru silma ajamiseks 235 mln euro kokkukogumisest maksu näol. Alles hiljem kasvab see summa justnagu kogemata märksa kopsakamaks: lisaks aastamaksule ja välismaalt toodud sõidukite registreerimistasule kehtestatakse ka riigisisene registreerimistasu. Sisuliselt tähendab see kõik automaksu eelnõukapitaalset ümbertegemist.

Kas igalt inimeselt, kes Eestis auto ostab, hakkab riik küsima ulmelist maksusummat?

Autoomanike liidu ühe juhi Simmo Saare sõnul pole mingit põhjust arvata, et nüüd antakse autode registreerimismaksule tagasikäik – ehk siis loobutakse sellest üldse ja jääb ainult üks komponent ehk aastamaks. “Aprillis peaks seega Euroopa Komisjonist tulema vastus riigikogule ja mais on seega küllalt aega, et eelnõuga edasi liikuda ja see enne suve ikkagi vastu võtta,” tunnistab ta, et automaksu kehtestamise sõit ei peatu. “Muidugi on eelnõu täiesti toores ja mõistlik oleks see riigikogust ministeeriumitesse tagasi saata. Ma ei näe selle kõige taga muud soovi kui koormata registreerimistasuga ka kõik juba Eesti registris asuvad sõidukid.”

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) omakorda sõnab, et valitsus üritas praeguse eelnõuga ajada sotsiaalmajanduslikku poliitikat. Säästmaks kehvemal järjel elanikkonna sissetulekuid, ja et autosid võimalikult lõpuni kasutada, otsustati vanemate autode aastamaks teha võimalikult väike ehk 50 eurot. Samas otsustati romustumise vältimiseks taoliste sõidukite Eestisse juurde vedamine omakorda ränga registreerimismaksu alla panna. Aga samas püüti mitte koormata registreerimismaksuga kõiki autoomanikke.

Paraku, nagu korduvalt öeldud, ei pruugi taoline lahendus Euroopa Komisjonile sobida. Eelnõu tagasi saatmist ministeeriumisse ei pea Akkermann aga otstarbekaks. Tema sõnul on pärast Euroopa Komisjonist seisukoha saamist kogu muutmise ja täiendamise töö eelnõu kallal võimalik riigikogus ära teha.

Millistest numbritest me maksu puhul räägime? Kui palju peab inimene hakkama riigile maksma, kui Eesti registris asuva auto kellelegi edasi müüb? Või ostab Eestist kasutatud auto? Akkermanni sõnul  seda veel ei teata. Rahandusministeeriumil tuleb nüüd välja käia uued arvud – sõltuvalt, mis seisukoht Euroopa Komisjonist tuleb.

Autoomanike liit kogus mullu suvel automaksu vastu pea 80 000 allkirja veel ajal, kui oli juttu, et sellest koormisest peaks riigikassasse laekuma aastas 120-130 mln eurot. Vahepeal muudeti eelnõud selliselt, et numbriks kujunes 235 mln. Milline saab see arv olema Euroopa Komisjoni suuniste valguses, võib  praegu seega vaid oletada. Taustaks veel vaid, et Eestis tehakse kuus suurusjärgus 10 000 auto ostu-müügitehingut. Aastate lõikes maksulaekumine väheneks, sest üha suurem hulk autosid vahetab omanikku ja registreerimismaks Eesti registrisse kandmisel saab makstud – aga ikkagi on siit korjatavad märkimisväärsed summad.

Astuti samasse ämbrisse

Autoomanike liidu ühe juhi Simmo Saare sõnul meenutas kogu eelnõu koostamine talle 2008. a alanud majanduskriisi eelse kinnisvarabuumi aega. Kinnisvaraarenduste hinnad kerkisid mühinal ja küprokit seina laduv töömees ilmus ühel päeval objektile teatega, et te peate mulle tänasest päevast rohkem maksma, sest ma ostsin uue auto. Teisisõnu, automaksu eelnõu koostajatele oli teada summa, millele kate leida. Kõik muu nagu keskkonnaaspekt ja inimeste toimetulek jäi tahaplaanile, sest riigieelarvesse oli vaja leida kulude katteks sadu miljoneid.

Omapärane, et taoline arutamine, kuidas EL reeglitega automaksu kehtestamisel mitte vastuollu sattuda, on lähiminevikus juba aset leidnud. Jutt käib 2017. aasta kevadest, mil valitsuses arutati autode registreerimislõivu kava. Toonane rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles ERR-ile selge sõnaga: “Euroliidu reeglid ei võimalda, et maksustatakse mujalt euroliidust sisse toodud autosid, aga neid, mis on Eestis registreeritud ja mille omanik vahetub, ei maksustata. Samas, kui maksustada (kõiki) autosid üks kord, siis see probleem langeb ära.”

Teisisõnu: juba toona arutati ainult välismaalt toodud autode registreerimistasusid, jättes Eesti registri omad kõrvale. Ainult et toona leidus arukaid ametnikke, kes poliitikud maa peale tagasi tõid.

Tõsi, siis vaagiti veel hullemat variant, mis muide pole ka praeguse seisuga täiesti välistatud: et maksu tuleb hakata tasuma mitte ühelt, vaid kõigilt auto omanikuvahetustelt Eestis. Aastamaks siiski 2017. a teemaks ei kerkinud. Toona oli kogu epopöal õnnelik lõpp: valitsus otsustas automaksu ära jätta. Märkimisväärne aga, et tollane kogemus ehk võimalik vastuollu sattumine EL õigusega praeguse eelnõu koostajatele sugugi meelde ei tulnud.

Rahandusministeeriumist viidatakse igal juhul, et lõpuks on nüüdki kõik poliitilise otsuse küsimus.

Kui Euroopa Komisjoni otsus peaks praegust eelnõud taunima, valmistatakse ette ka analüüs, mida siiski tähendaks auto registreerimismaksu täielik ära jätmine. Teisisõnu, kui loobuda autode registreerimistasust üleüldse ja jätta ainult aastamaks, siis mida see tähendaks eelarve laekumisele. Õhus ripub seega õhkõrn lootus ning hiljemalt mais on selge, kui suureks automaks kokkuvõtteks ikkagi kujuneb. Autoomanike liidu üks juhtidest Priit Tammeraid märgib samas musta huumoriga, et kahju, et vastuolu EL õigusega nüüd enne maksuseaduse eelnõu vastuvõtmist päevakorda kerkis ja ei jõutud eelnõud riigikogust läbi “turbotada”. Muidu olnuks automaks omadega kraavis.

Puuetega inimestel tõstetakse seoses automaksuga toetusi

Puuetega inimeste jaoks, kellele kujuneb automaks väga koormavaks, tahetakse selle mõju vähendada mõningase toetuste kasvatamise kaudu. Valitsus otsustas, et nii aastamaksust kui ka registreerimistasust vabastatakse need sõidukid, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puudega inimeste sõidutamiseks või puudega inimesele kasutamiseks. Paljud puudega inimesed kasutavad siiski n-ö tavaautosid.

Tallinna puuetega inimeste koja juhataja Külli Urbi sõnul tõuseks mootorsõidukimaksu eelnõu järgi sügava puudega lapse toetus 242 eurolt 270 eurole, raske puudega lapse puhul 161 eurolt 180 eurole kuus. Sügava puudega tööealise toetus kasvaks aga 43-53 eurolt sajale eurole kuus. Muu hulgas ühtlustatakse raske puudega tööealiste toetuse suurust, et see ei sõltuks edaspidi puude liigist. Seni on toetus jäänud 34 ja 49 euro vahele kuus, kuid muudatusega oleks see kõigile 49 eurot. Nende numbrite taustal peaksid puudega inimesed seega eelistama vanu väikeautosid, mille aastamaks kujuneks 50-euroseks. Toetuse tõus ei kataks küll sedagi väikest summat. Iseasi veel, et taoliste vanade autode remondikulu oleks üsna suur.

Eesti automaks kujuneks Saksamaa omast märksa karmimaks

  • Meist märksa kõrgema elatustasemega Saksamaal seisvaid autosid ei maksustata. Kindlustamata auto ei tohi aga seista avalikus ruumis. Automaksu praeguse eelnõu järgi oleks meil maksustamise aluseks vaid registrikanne, sõltumata sellest, kas auto seisab või sõidab. Seisva auto, olgu siis tegemist hobisõiduki vms, päästab maksustamisest ainult lammutusele või vanametalliks müümine.
  • Saksamaal on samas 136-137 autot ruutkilomeetri kohta, Eestis aga seoses hajaasustusega alla 20. Autoomanikke on meil suurusjärgus 480 000. See teeb keskmiseks aastaseks maksukoormuseks ühe omaniku kohta umbes 500 eurot.
  • 2022a Fordi mahtuniversaali puhul, kuhu suurpere saab paigutada nii reisijaid kui pagasit, tuleks registreerimisel maksta ligi 9400 eurot, mis on pisut vähem kui kolmandik auto enda hinnast.  Aastamaksu näol tuleks välja käia 788 eurot. Võrdluseks – Saksamaal registreerimistasu puudub, aastamaks on seal taolisele autole samuti 254 euro võrra odavam.
  • Mahtuniversaalid, mida kasutavad sageli mitme lapsega pered, satuvad praeguse eelnõu järgi suure maksu alla. Näiteks tagasihoidliku ja kuus aastat vana Peugeot 5008 aastamaks tuleks 300 euro kanti. Samuti populaarse pereauto, kaheksa aastat vana Chrysler Voyageri aastamaksuks tuleb 600-700 eurot. Esmaregistreerimise tasuks välismaalt ostmisel koguni aga 7000-8000, mis on auto enda hinnaga samas suurusjärgus.
  • Keerulisemaks muutub elu eriti just maainimestel: näiteks populaarsel kastiga maastikuautole Toyota Hilux ei rakendu vanusekomponent ehk aastamaks jääb kogu aeg ühtemoodi kõrgeks ehk umbes 300-euroseks.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid