"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Suurenev linnamüra põhjustab diabeeti ja rasvumist. Vaata, kui palju inimesi Tallinnas müra käes kannatab (4)
28. märts 2024
Katariina kannab tänaval tihti kõrvaklappe, sest liiklusmüra tekitab temas stressi. Tihe liiklus on Tallinnas suurim müra põhjustaja. Foto: Tuuli Kalev

“Ma käin tänaval väga tihti kõrvaklappidega, sest liiklusmüra tekitab stressi,” ütleb Katariina. ”Autojuhid kihutavad ka piiratud kiirusega alas ja see häirib väga.” Tallinnas asuvad mürarikkamad kohad suurte tänavate ääres, sest autode arv üha suureneb. Linn koostab müraga võitlemiseks suveks uue tegevuskava.

Parasjagu trammist väljunud Timo nentis, et müra häirib teda pidevalt ja kõikjal. Veidi eemal seinud Katariina pidi küsimuse kuulmiseks lisaliigutuse tegema: “Ma käin tänaval väga tihti kõrvaklappidega, nii ka praegu, sest see müra tekitab stressi,” ütles ta. 

Katariina ütles, et elab Liivalaia tänavast pisut eemal ja selle liiklusmüra ta ei kuule, kuid Lembitu ja Kaupmehe tänavalt kostavad hääled õhtul küll. “Kuigi see on 30 kilomeetriga piiratud ala, siis õhtuti autojuhid ikkagi kiirendavad, nii et müra on väga häiriv,” rääkis ta. “Kiiruspiirangute vähendamine on küll hea lahendus, kuid selle mõju avaldub liiga aeglaselt. Neil tänavatel võiksid olla kõrgendid, põõsad või lillekastid, sel juhul peaksid autod kiirust maha võtma.”

Seevastu Kalamaja elanik Peeter suhtub tänavamürasse rahulikult. “Ma võtan seda osana linnast ja ei näe, kuidas saaks sinna midagi parata,” ütles ta. “Kuulen seda küll, aga see ei häiri mind.”

Inimesi häirivad ka madalalt lendavad lennukid

Ilmselt sõltubki palju sellest, kus kandis inimesed elavad. Tallinnas on üks suurim müratekitaja liiklus ja seepärast kannatavad selle all kõige rohkem need, kes elavad suurte tänavate ääres. Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber nentis, et kuna autode arv Tallinnas suureneb, kasvab ka müratase. Statistikaameti andmetel on autoga tööl käivate inimeste osakaal võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga suurenenud, jala või ühistranspordiga liiklejate arv aga vähenenud. ”Räägiti, et kui tulevad elektriautod, siis mootorimüra väheneb, kuid rataste alt tulev müra ju ei vähene,” nentis terviseameti peaspetsialist Rasmus Pruus. Terviseamet jälgib riiklikult mürataset ja hindab vajadusel selle ohtu tervisele. 

Kõige enam häirivad ekspertide sõnul just muust mürast eristuvad hääled nagu lennuki ülesõit, trammikolin või autode kiirendamised.

Mürarikkad on aga ka lennujaam ja selle ümbrus, sadamad kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Kõige enam häirivad ekspertide sõnul just muust mürast eristuvad hääled nagu lennuki ülesõit, trammikolin või autode kiirendamised. Tallinna maastikuarhitekti Kristiina Kupperi sõnul kaebavadki müra üle enim lennutee all asuva Kristiine elanikud. Samuti segavad paljusid Rannamõisa tee öised liiklushääled. “Selgus, et tegemist on kiiruse ületamisega sirgematel lõikudel, tõenäoliselt põhjustajaks mootorrattad,” ütles Kupper. 

Pruusi sõnul sai amet Tallinnas mullu müra tõttu 36 kaebust. Kaks kolmandikku neist olid seotud tehnoseadmete ja tööstusmüraga ning kolmandik liiklusmüraga. Tehnoseadmete müra on tihti võimalik mõõta ja vajadusel ka ettekirjutus teha, kuid liiklusmüraga peab tegelema just linn. 

Võib ka vähki tekitada

Maailma terviseorganisatsiooni soovitusel ei tohiks aasta keskmine automüra elumaja ees olla valjem kui 53 detsibelli, öösel 45 detsibelli. Tallinna 2022. aastal koostatud mürakaardi kohaselt ületas keskmine liiklusmüra selle piiri umbes 90 000 linlase elukohas. 

Pidev müra mõjub kahjulikult nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Veberi sõnul tekitab keskkonnamüra inimestes kõige enam stressi ja unehäireid. Kui see kestab aastaid, sagenevad südame- ja veresoonkonna haigused nagu südame isheemiatõbi, ja ka metaboolsed haigused, näiteks teist tüüpi diabeet ja rasvumine. “Seoseid on leitud paljude haiguste, ka osa vähkidega, kuid need on üksikud uuringud. Tõenäoliselt leitakse müra põhjustatud haiguseid veel,” lisas Veber. 

Pruusi sõnul on müra praegu üks olulisemaid ja üha kasvavaid keskkonnaprobleeme. “Oma viimases raportis tõi Euroopa Komisjon välja, et mürast põhjustatud terviseriske on alahinnatud. Praeguseks on Euroopa Liidu tasandil jõutud järeldusele, et müra ohjamiseks on vaja rangemaid meetmeid,” rääkis ta.

Tallinna 2022. aastal koostatud mürakaardi kohaselt ületas keskmine liiklusmüra selle piiri umbes 90 000 linlase elukohas.

Unenõustaja ja psühholoog Marii Haak tõdes, et inimeste tundlikkus müra suhtes on erinev. Samas võib mürast tulenev stress soodustada depressiooni ja ärevushäirete tekkimist. Müra, mis häirib pikema aja vältel und, võib suurendada unehäirete tekkimise võimalust.

Segab ööund ka märkamatult

Öine tänavamüra võib und häirida ka märkamatult. Haagi sõnul on öisel müral ühelt poolt mõju uinumisele ja öistele ärkamistele, kuid ka varjatud mõju unefaasidele. “Inimene ise ei saagi ehk aru, et müra on tema und häirinud, kuid sügavat ja REM und kipub olema vähem ja pindmise une faas pikeneb,” selgitas Haak, lisades, et uuringute kohaselt hindavad mürarikkas keskkonnas magavad inimesed ise samuti oma und kehvemaks.

Kui tuppa kostub öösel liigset tänavamüra, soovitab Haak seda summutada paksude kardinatega või kasutada sobivaid kõrvatroppe. Müra võib summutada ka muusika või “valge müra” masina või rakendusega, mis rahustab ja aitab ümbruse hääli hajutada. “Meil on tavaliselt raskem toime tulla teguritega, mis ei allu meie kontrollile. Teadlik helide kasutamine võib uinumist toetada,” selgitas Haak.

Müraga võitlemisel pole elanikud siiski üksi. Euroopa Liidus on üle 100 000 elanikega linnadel kohustus tegeleda müra vähendamisega. Suveks valmib Tallinnal selleks uus tegevuskava, sest senine kehtis eelmise aasta lõpuni.

Aitaksid müraseinad

Mis siis võiks aastateks 2024-2028 valmivas müra vähendamise tegevuskavas kirjas olla? Kuidas võitleb linn müraga? Kupperi sõnul on selleks palju meetodeid. “Kui me liikluse ära võtaksime, olekski kõik hästi,” lausus ta muiates. Võimalik on aga hoopis arvestada müraga uute hoonete ehitamisel, kasutada heli vaigistavaid fassaadimaterjale ja aknaid. Samuti vähendada autodele lubatud kiirust – sellega on linn kesklinnas juba alustanud. Aeglasem sõidukiirus muudab tänavad nii ohutumaks kui ka vaiksemaks, Zürichis näiteks langes keskmine müratase 2-6 detsibelli piirkondades, kus piirkiirus alandati 50 kilomeetrilt tunnis 30-le. Paraku ei järgi autojuhid sageli kiiruspiiranguid.

Arendada tuleks rattateid ja ühistransporti, parandada teekatteid jm. “Kindlasti tulevad tegevuskavasse veel mitmed konkreetsemad tegevused, näiteks müratõkkeseinte või gabioonide paigaldamine,” mainis Kupper.

Palju on juba ka ära tehtud. Näiteks piiratud raskeveokite sõitmist ja lennukid ei tohi öösiti lennata üle linna kulgevatel trassidel. Uued trammid on vaiksemad ja trammiteed paremad, nii ei kolise trammid enam nii palju. Vanasadamasse ei sõida sisse kaubalaevad. “Ilmselt läheb siiski kõvasti aega, kuni linn vaikseks jääb,” tunnistas Pruus. “Aga ma tahan uskuda, et mingid meetmed on aidanud kasvõi mõne detsibelli võrra.”

Linnal on vaja müra vähendamiseks teha koostööd terviseameti, Elroni, lennujaama ja Tallinna Sadamaga.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

hmm
29. märts 2024 05:43
Palju aitaks, kui keelataks uute korterelamute ehitamine magistraalide äärde. Magistraaltänavad olgu ikka ümbritsetud ärihoonete ja tööstushoonetega.
ja
29. märts 2024 05:39
21. sajandil võiks nagu osata ehitada mürakindlaid kortereid. Uusarenduste kavandamisel tegeletakse mingi tiluliluga, aga mitte sellega, mis elanikele tõeliselt oluline oleks.
hmm
29. märts 2024 05:36
Kõrvatroppe saab soovitada vaid võhik, kes pole iial kannatanud igapäevase müra all. Kõrvatroppide igapäevane kasutamine muudab kuulmekanali õige pea väga valulikuks.
Vaidleks vastu
29. märts 2024 08:07
Kasutan kõrvatroppe juhtumisi kodus igapäevaselt, kuna häirib naabri pidev kolistamine, mis samas ei ole kvalifitseeritav aga veel ka otsese seaduse mõttes rahurikkumisena ja et kolistamise taga on suuresti veel naabri liikumispuue mitte lihtsalt hoolimatus, võtan seda pigem kui paratamatust, mistõttu oman kõrvatroppide kasutuse osas juba päris head kogemust ja just sellele tuginedes võin öelda, et kuulmekanal troppide kasutamisest väga valulikuks ei muutuks tuleb katse-eksituse meetodil leida endale päris laia troppide valiku seast just need õiged ja ainult sulle sobivad ja leida neile veel ka kuulmekanalis sobiv asend. Muidu võib valu lõpuks tõesti nagu ütled, kõrvatroppide kasututamisest lihtsalt loobuma sundida. Kuid lisaks troppidele või kõrvuti nendega annavad hea tulemuse ka korralikud mürasummutavad kõrvaklapid, näiteks Bose või Sony kallimad mudelid. Näiteks sellistega kolisevas trammis sõites on tunne nagu istuks hoopis ihuüksi mõnes maaaluses koopas kusjuures klapid ise on peas sedavõrd mugavad, et neid üldse ei tunnegi.