"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kas lehti tuleks riisuda sügisel või kevadel? Või hoopis muruniidukiga peeneks teha? (1)
29. märts 2024
Kas riisuda puulehti kevadel või sügisel - mõlemal on oma plussid ja miinused. Foto: Pixabay

Möödunud sügisel püsisid puudel lehed küljes kuni esimese pakase ja lumeni, seetõttu ei jõudnud puhastusfirmad pealinna haljasaladelt lehti eemaldada. Langenud lehtede kogumine tuli kevadesse lükata ja see algas kohe, kui lumi sulas.

Kindlasti tuleks juba sügisel kokku riisuda hobukastani ja saare lehed, sest need võivad kergesti levitada puudele ohtlikke haigusi. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti osakonnajuhataja Tarmo Antsoni sõnul pidid linna palgatud firmad lepingute kohaselt sügiskoristuse lõpetama hiljemalt 1. novembril. Nüüd asusid firmad kohe märtsi keskel koristama lehti, mis jäid sügisel kogumata.

Dendroloog Ivari Sibula kinnitusel on nii sügis- kui kevadkoristusel omad plussid ja miinused. “Kevadeni korjamata lehed aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust ja looduslikku toitainete ringlust haljasaladel,” lausus ta. “Langenud ja mädanenud lehed on oluline osa loomulikust toitainete ringkäigust, neis elab ja talvitub palju mikroorganisme, mis hoiavad üleval kogu ökosüsteemi.”

Muruniidukiga peeneks ja murule lebama

Seevastu Tallinna botaanikaaia taimekaitsespetsialist Pille Hermann leiab, et parem oleks lehed juba sügisel kokku riisuda. “Kui tuul paiskab kevadel kuivanud lehti ühest parginurgast teise, pole see just kõige kenam vaatepilt,” ütles ta. “Võimaluse korral on parem eemaldada langenud lehed sügisel, kuna nende all talvituvad putukad ja patogeensete seente eosed. Kevade saabudes kasutavad nad võimalust peremeestaime juurde kolida. Üks viis kahjurite kontrolli all hoidmiseks on lehtede riisumine.”

Lehti saab koos prahiga riisuda tavaliselt ka kevadistel heakorratalgutel.
Pilt: Albert Truuväärt

Sibula sõnul aga ei talvitu langenud lehtedes mitte ainult kahjurid, vaid ka nende levikut piiravad mikroorganismid. Seetõttu võiks lehed muruniidukiga peenestada ja jätta muru peale lebama. “Purustatud lehekõdu suurendab nii mitmekesisust ja hoolitseb loomuliku aineringe eest haljasaladel,” nentis ta.

Võimalikult terved istikud

Mõlemad eksperdid märkisid, et sügisel on vaja kindlasti ära viia saare ja hobukastani lehed. Saare leherootsudel talvituvad ohtliku seenhaiguse – saaresurma – eosed, hobukastani langenud lehtedel aga invasiivse võõrliigi hobukastani-keerukoi nukud. Tuul levitab nakatunud lehti puhudes nakkusi. Hermann selgitas, et ohtlikud eosed võivad kanduda ka vihmaveega nakatunud taimeosast tervele osale.

“Mis puutub ennetusse, siis uute haljasalade istutamisel tuleks kasutada võimalikult terveid istikuid. Haiged puud peaks maha võtma. Neid meetmeid tasub võtta mõistlikult ja pragmaatiliselt, siin maailmas ei kesta miski igavesti,” ütles Hermann.

Sibul märkis, et linna haljasalade puude eluiga ja tervist mõjutavad mitmesugused keskkonnatingimused. “Linna pargipuude haiguste ja kahjurite levikut saab ennetada korraliku hoolduse, puittaimede pideva tervise jälgimise ning oskusliku ja kiire kahjustuste tuvastamisega,” rõhutas ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

üks räägib aiast ja teine aia august
1. apr. 2024 04:23
kõik on erinevad kohad - Botaanikaaed ja selle ümbrus; Pargid - väärtuspargid(nt. Kadriorg) ja lihtsalt rohealad (Tammsaare tee tiigi ümbrus, Magistrali oja ümbrus)jne. ; lihtsalt haljakud (Sõpruse pst. vaheline ala, kus on põõsaste lehed ) jne. Siin kõik seletavad läbisegi ja tegelikkuses on valik - sügisel võimalikult hilja niita aga mitte korraldada raiet:) suvaliselt (nii sealt välismaalt aina tuuakse miljoniistikuid koos kõige muuga)