"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
President Alar Karis meenutas Lennart Meri sünniaastapäeval tema panust stabiilsusse (1)
31. märts 2024
29. märtsil möödus 95 aastat president Lennart Meri sünnist. Foto: ERR / Scanpix/Baltics

President Alar Karis kõneles reedel Lennart Meri 95. sünniaastapäeval Eesti teise presidendi panusest julgeolekusse ja stabiilsusse.

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

“Viimsi püha Jaakobi kirikust kümne autominuti kaugusel Aegna saare suunas, Sääre tee otsas, heiskas üks mees täpselt 20 aastat tagasi oma koduõuel NATO lipu. Eesti pole enam kunagi üksi, ütles ta,” meenutas president Alar Karis ja lisas, et see mees oli president Lennart Meri. “Saatuse tahtel pidas ta oma 75. sünnipäeva samal päeval, kui Eesti liitus NATO-ga. Väärikas kingitus õigele mehele.”

“Aga me pisendame olnut, kui ütleme “saatuse tahtel”. Tahtsid ikka inimesed, kes iseseisvuse taastamise järgsel aastakümnel Eestit tüürisid ja riigi saatust kujundasid. Liialdamata võib öelda, et president Meri kandis siis Eesti kaptenimütsi. Ka Balti riikide sõbra Ronald Asmuse kujundliku kirjelduse järgi juhtis Lennart Meri meie riigilaeva Euroopa Liidu ja NATO turvalistesse rannavetesse,” rääkis Karis ja tsiteeris Meri esinemist 1995. aasta septembris Rootsi Rahvusvaheliste Suhete Instituudis: “Euroopa tulevik on Eesti jaoks tähistatud kahe märksõnaga – Euroopa Liit ja NATO. Need kaks organisatsiooni kätkevad meie jaoks seda, mille poole me püüdleme ja mida ei saa kunagi olla liiga palju – õitseng ja julgeolek.”

“Aga Lennart Meri loomulikult jätkas. Ja jätkas mõttega, et õitsengul on üks meeldiv kõrvalprodukt, nimelt stabiilsus,” lisas Karis. “Kasutan seda tsitaati esiteks selleks, et näidata tema mõtteviisi, mille paljud käigud on jätkuvalt ajakohased. Ja teiseks, on intrigeeriv, et neli aastat varem iseseisvuse taastanud riigi president selgitas NATO tähendust just Rootsis, toona meie arvates igavesti neutraalsel maal. Eriti, kui me teame, mis juhtus nüüd ja oleme hiljuti tervitanud Rootsit NATO-s.”

Karis tõdes, et ka 1990-ndate aastate alguspoolel, kui president Meri hakkas oma kõnedes rääkima lõimumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga, kehitati Eestiski päris palju õlgu.

“Ajalugu pidi ju lõppenud olema, Venemaa rahumeelseks muutuma ja Eesti tulevik kulgema turvaliselt neutraalse riigina,” mõtiskles Karis. “On hea, et peale ei jäänud see naiivsus või idealism, nagu me praegu teame. Peale jäi Lennart Meri hoiatuslik ettevaade, et Eesti ei saa kunagi elama ideaalses maailmas või paradiisis ning me jääme vajama NATO-t ja Euroopa Liitu. Sest need organisatsioonid tagavad meie turvalisuse.”

Eesti, aga veel mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid tegid Karise sõnul kõvasti tööd, kus ametnikud ei võtnud puhkepäevi, poliitikud kiirustasid neid tagant ja aeg pressis peale. Iga selle töö tegija teadis Lennart Meri kombel, et tahtest oleneb palju ja tugevast tahtest peaaegu kõik. Võimaluste uks oli irvakile vajunud, me suutsime selle avada ja sealt läbi astuda.

“Kahe aastakümne või isegi veerand sajandi taha kiiret pilku heites tundub tulemus – meie liitumine NATO ja Euroopa Liiduga – olevat loomulik asjade käik, mis läks nii, nagu pidigi minema,” meenutas Karis ning lisas, et tegelikult ei olnud see siiski paratamatus. “Me oskasime sõpru leida ja neid hoida, kõhklejaid veenda. Ja õnneks ei saa me kunagi teada, et kui oleksime jäänud kohmitsema, siis kas viis või kümme aastat hiljem olnuks see muutunud geopoliitilistes oludes enam võimalik.”

“Lennart Meri nime kannab rahvusvaheline julgeolekukonverents, mis koguneb juba teist aastakümmet kevaditi Tallinnas. Mullu meenutasin seal meie NATO-teed ja kutsusin olema sama julged, et määrata kindlaks kurss kogu Euroopa julgeoleku tagamisel. See peab peegeldama tõika, et kuniks Euroopas on geopoliitiline eikellegimaa, ei saa me elada rahus. Olen täiesti kindel, et kõige tõhusam, sealhulgas taskukohaseim viis Euroopa kindlustamiseks, on teha seda NATO laienemise abiga,” rääkis Karis. “Meie pääsesime geopoliitiliselt eikellegimaalt minema. Ukraina, Moldova, Gruusia, ka mõned Balkani riigid jäid sinna. Tänaseks oleme mitu korda näinud, kuidas halli tsooni jäänud või sinna jäetud maad on agressorile nagu mesitaru kõrvale unustatud meekärg. Võõrastele nokkida.”

Karis nimetas enesekindla Eesti pilguks kõnet, mille Lennart Meri pidas 1999. aasta märtsis Washingtoni rahvuslikus pressiklubis.

Karis nimetas enesekindla Eesti pilguks kõnet, mille Lennart Meri pidas 1999. aasta märtsis Washingtoni rahvuslikus pressiklubis.

“Ebastabiilsuse tsoonist väljajõudmise ning stabiilsuse, demokraatia ja õitsengu ajastusse jõudmise tunnetus annab garantii, et NATO-ga liituvad riigid keskenduvad pigem tulevikule kui mineviku haavadele,” kõneles Meri toona Washingtonis, ent siis meenus talle, et USA välispoliitika omaaegne mõjutaja Zbigniew Brzezinski nimetas seda lepituseks turvalisuse kaudu.

“Turvalisuse oleme me saanud, enda ränga tööga ja liitlaste abiga. Aga lepituse? Agressoriga ei lepita,” meenutas Karis Meri mõttekäiku. “Lähivälismaa doktriin, millega Venemaa võtab õiguse sekkuda oma naabruskonnas – ja nüüd minna ka sõjaliselt naabrite kallale – ajas Lennart Meri vihale. Ta mõistis, kui saatanlike tagajärgedega võivad siin olla ka kõige väiksemad järeleandmised. Mispeale võtkem elegantse ettekuulutusena tema sõnu, et kolonialistlike impeeriumide hääbumise põhjuseks on olnud pidev vajadus ekspansiooni järele ning nivelleeritud vaimsus ja tardunud majandus. Lennart Meri aitas meil pilgu selge hoida. Aitab ka täna.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
3. apr. 2024 06:54
Tuleb täheldada, et enneolematult stabiilsesse ajastusse on see panus meid ennaktempos aidanud jõuda. Aitäh Lennart, et tänu nii Sinu kui Su sõprade ja mantlipärijate hindamatule panusele sedavõrd lühikese ajaga Euroopa ajaloo pikimast rahuperioodist vahetult kindlal sammul kolmanda ilma- ja esimese tuumasõja lävepakku oleme ületamas!