"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Linnapolitseinikud: Osal autojuhtidel on parkimisel suhtumine, et olulised on teised autod, mitte jalakäijad või ratturid (1)
01. aprill 2024
Linnas leidub mitmeid kohti, kus autojuhid regulaarselt parkimiseeskirju rikuvad, üks neist on Tööstuse tänav Kalamajas. Mupo ametnikud kontrollivad valesti parkijaid pidevalt ning kirjutavad trahve välja, 20-eurose karistusega aga kedagi naljalt enam ei hirmuta. Foto: Aleksandr Guzhov

Samal ajal kui valitsuskoridorides vaieldakse trahvimäärade suurendamise üle, on munitsipaalpolitsei peamiseks relvaks valesti parkijate suhtes üha enam moraali lugemine ja südametunnistusele koputamine. 20-eurone trahv, mida tavaliselt välja saab kirjutada, on juba ammu liiga väike, et seda eriti tõsiselt võetaks, ja nii seatakse valesti parkimisega sageli ohtu rattureid ja jalakäijaid.

Istun mupo inspektorite Andruse ja Madise autosse Balti jaama juures ja põgus veerandtunnine ringsõit Kalamaja piirkonnas annab tulemuseks kolm valesti parkijat. Hiljem ütlevad mehed, et paar-kolmkümmend valesti parkijat ühe, 12-tunnise vahetuse juures on tavaline. Kuid leidub neidki päevi, mil tabatakse 80-100 patustajat.

“Suurürituste puhul esineb neid eriti palju, siis ei hoolita sageli mingitest märkidest,” sõnab Andrus, kelle kinnitusel on üha enam tööd ka kõnniteedele trügivate kullerite ja kaubalaadijatega. Patrullidel on üldiselt palju muudki tööd, kuid valesti parkijatega tegelemine moodustab igapäevast siiski olulise osa.

Levinud rikkumine: liiga lähedal ülekäigurajale

Esimese valesti parkija leiame Balti jaama lähedalt Saue tänavalt.

Kollasel kilepaberil 20-eurone trahv prinditakse välja, sest Volkswageni juht on oma sõiduki sättinud ülekäigurajale liiga ligidale, ehkki nõutav on vähemalt viis meetrit. “Rikkumised ülekäiguradade juures on ühed kõige tavalisemad,” ütleb Madis. Jalakäijatele, eriti lastele on taoline parkimine ohtlik, sest varjab vaatevälja: ülekäigurajale lähenev autojuht ei pruugi märgata teeületajat ja vastupidi.

Taolised rikkumised fikseeritakse tavaliselt viie-kuue fotoga. Sealhulgas tehakse pilt juhi kohast tõestamaks, et see on tühi ning pole peatutud, vaid pargitakse.

Järgmised patustanud avastame Tööstuse tänavalt, Kalamaja pargi lähedalt: seal seisab tänava ääres, liiklusmärgiga tähistatud keelualas koguni kolm autot. Koht on inspektoritele tuttav: rikkujaid leitakse sealt pidevalt, et mitte öelda iga päev. Üks kolmest vahelejäänust siiski päästab napilt oma naha: uhke BMW maasturi juht, olles märganud inspektoreid, jookseb üle tee, kargab midagi nina alla pobisedes väledalt nagu gasell autosse ja kihutab minema.

Trahvisummast olulisem vahele jäämine

Saak on seega muljetavaldav. Kõigest umbes veerand tunniga kolm rikkujat. Arvestades veel viimase hetke pagejat, siis neli. Kusjuures inspektorid kulutavad veel aega, leidmaks endi teenistusautole rikkumise fikseerimise ajaks korrektne parkimiskoht. Ühe rikkumise eest saab teha vaid ühe, tavaliselt 20-eurose trahvi. Ka siis, kui auto pikemalt seisab.

Nõnda võib trahv tulla odavam kui pikema parkimise eest maksmine. Eriti vanalinna või Kesklinna piirkonnas. Seaduseelnõust, mis taoliste hoiatustrahvide määrasid tõstaks, räägitakse juba aastaid, ent tulemust ei ole. Praegused määrad kehtivad 2014. aastast ning raha on vahepeal määratult odavnenud, nii et 20-eurost trahvi võetakse juba ammu nagu parkimistasu.

Mupo patrulli- ja valveosakonna juhataja Valdo Põder ütleb, et kui rääkida suurüritustest ja kulleritest, siis valesti pargitakse täiesti teadlikult lootuses, et nendeni ei jõuta. Kontserdi puhul käsitleb mõnigi parkimistrahvi muidugi ka kui piletihinna osa. “Kui autos on neli inimest, siis viis eurot nägu, seega pole eriti suur kahju. Vaid raskematel juhtudel, kui pargitakse ohtlikult või liiklust takistavalt, saab määrata trahviks 40 eurot, kuid seda esineb siiski vähem.”

Valesti parkimise ampluaa on lai: kõige levinumad on auto jätmine keelava märgi alla, osaliselt või täielikult kõnniteele, haljasaladele või kellegi värava ette – ja lõpetades teiste liiklejate kinniparkimistega. Üha enam on muret kullerite ja kaubavedajatega, kes jätavad sõiduki kõnniteele nii, et inimene peab ümbert ringi minnes sõiduteele astudes riskima.

Uhke BMW juht hüppab inspektoreid märgates nagu gasell autosse.

Õnnetused võivad taoliste kõnniteedele trügimiste puhul olla vägagi traagilised. Mullu märtsis tagurdas 32-aastane mees kaubikuga Lasnamäel kõnniteel bussi oodanud 76-aastasele naisele otsa. Kahjuks olid naise vigastused rasked ja ta suri sündmuskohal. See oli mõistagi juba riigipolitsei kompetentsi kuuluv kriminaalne juhtum.

Esimene kord antakse andeks

Mupo ametnike sõnul on üldiselt oluline, et rikkumist märgatakse ja sellele tähelepanu juhitakse. Just vahelejäämise fakt ise, mitte niivõrd trahvisumma aitab kaasa, et edaspidi ollakse hoolikamad.

“Osade kollaste lipikutega, mis auto tuuleklaasile jäetakse, tehakse kirjalik hoiatus,” selgitab Põder mupo inspektorite tegevust. “See on menetleja otsus: ta hindab seda rikkumist, ja vaatab, milline on sõidukiga seotud rikkumiste varasem ajalugu. Kui järgmine kord on näiteks auto samas kohas, siis fotode kaudu me teame, et auto on vahepeal liikunud ja sel juhul kirjutatakse juhile välja juba rahatrahv.”

Kust jookseb siis piir, et trahvi ei saa, küll aga hoiatuse? Pool autoratast on pargitud murule?
Põderi sõnul umbes nii see ongi. “Kui on lumi ja auto pargib haljasalal, siis mingitel juhtudel ei pruugi autojuht aru saada, et tegemist on haljasalaga,” toob ta näite. “Esimesel korral teeme seega kirjaliku hoiatuse. Või kui linn kehtestab mõne nädalapäeva mõneks kellaajaks koristamise jaoks tänaval parkimiskeelu. Inimestele võib see tulla üllatusena, seega me ei lähe neid kohe karistama, vaid kirjutame inimestele meeldetuletusi.”

Põderi sõnul ei tööta mupo seega trahvimasinana. Kuigi pildi põhjal, mis linnas kohati avaneb, tähendaks valesti parkimine justnagu lõputut rahajuga, on eesmärk ikkagi inimeste käitumise parandamine.

Munitsipaalpolitsei juhataja Aivar Toompere sõnul näitab statistika, et kõige probleemsemad on meil parkimisrikkumiste osas Kesklinn ja Lasnamägi, mis on muidugi ka suurimad linnaosad. Üldiselt on numbreid aastati võrreldes näha trahvide märkimisväärset kasvu. Seda isegi mitte põhjusel, et inimesed rohkem rikuvad, vaid et neid jääb varasemast rohkem korrakaitsjatele vahele.

Ühest küljest on patrullide arv kasvanud. Aga väga oluline roll on ka uutel töövahenditel, IT programmide  kasutusele võtmisel ja töötajate koolitusel. Aivar Toompere sõnul on menetluste arvu kasvu taga lisaks veel, et inimesed on hakanud rikkumistest mupot rohkem teavitama.

Vahele jääb üha rohkem rikkujaid

Statistikast nähtub üldiselt, et kui 2022. a tehti ligi 30 000 hoiatustrahvi, siis 2023. a ümmarguselt 3500 enam. Võrdluseks: 2018. aastal määras mupo ebaseadusliku parkimise eest ligi 14 000, 2020. aastal aga 20 000 hoiatustrahvi. Kasv on vaid mõne aastaga seega enam kui kolmandik.

Suhteliselt võttes on aga 2022-2023 veelgi enam kasvanud kirjalike teavituste ehk hoiatuste arv: 3400-lt 4700-ni. Jutt käib siin juba eelpool mainitud kirjalikest hoiatustest, kuid andmebaasi ei jõua suur hulk n-ö profülaktilisi vestlusi. Rääkimata kõnedest autojuhtidele, kes on kellelgi pääsu hoovi kinni parkinud. Taolisi suhtlemisi võib aastas olla vähemalt tuhandeid.

Ülbik saab trahvi, invakaardi unustanud puudega inimene mitte.

Mis veel patrulle puudutab, siis kui eeskirja rikkuva auto juht on seega kusagil lähedal, püüab mupo inspektor kõigepealt suulisel viisil talle vea olemuse ära seletada. Kui asjast aru saadakse ja end parandada lubatakse, võib trahvita pääseda. Ent nõnda nagu igapäevast patrullitööd tegevad inspektorid seletavad, leidub igasugust suhtumist. Kui tegemist on ülbikuga, kes lausa norib, vormistatakse trahv ära.

Omaette nähtus on siinjuures veel autojuhtide äraspidine solidaarsus. Seaduskuuleka parkimisega peljatakse häirida teisi juhte, samas ei sega üldse, et näiteks kergliiklus- või kõnniteele enda sättimisega segatakse kergliiklejaid, jalgrattureid, jalakäijaid.

“See on jah selline imelik mõtlemine,” lausub Põder. “Inimene ütleb, et ma parkisin nii, et teine auto minust turvaliselt mööda mahuks. Üldiselt taolistel juhtudel mahuks nii ehk naa mööda. Mahuksid ka bussid. Üks autojuht ei taha häirida teisi, aga näiteks jalakäija pole üldse mingi küsimus – küll ta ikka kuidagi mööda saab.”

Väga probleemsed kohad seoses valesti parkimisega on näiteks Liivalaia tänaval Stockmanni juures, samuti Pärnu maanteel Kosmosest kuni Vabaduse väljakuni.

Mõni rikkuja on veel illusiooni küüsis, et kui ta trahvilipiku maha viskab, saab sellest justnagu lahti. See kollane lipik on siiski vaid informatiivne: ametlik trahviteade tuleb kümne päeva jooksul rahvastikuregistri järgsele aadressile. Kui trahvi ära ei maksta, läheb see kohtutäiturile ja siis muutub see rikkujale seoses täitetasude lisandumisega juba mitu korda kallimaks. Mupo parkimistrahvi on võimalik vaidlustada linna sisekontrolöri teenistuse kaudu.

Vahel ajavad inimesed pealtnäha ühtemoodi kollased trahvilipikud segi: muposse pöördub ühtelugu inimesi, kes pärivad aru parkimisoperaatorite nagu EuroPargi või kellegi teise jäetud leppetrahvide osas. Nende alus on siiski hoopis teine ehk võlaõigus, mis rakendub parkimisele eramaal.

Esiklaas trahvilipikuid täis

Mupo ametnikud teavad näiteid, kus auto ühe kojamehe vahel on Ühisteenuste lipikud ja teise vahel mupo omad. Näiteks Ülemiste keskuse parklas võib mupo ametnik trahvida kollasel joonel parkimise eest liiklusseaduse rikkumise tõttu ja parkimisoperaator Snabb omakorda võlaõigusseaduse põhjal, kui on ületatud tasuta lubatud aega.

Muidugi esineb juhtumeid, kus parkimistrahv tühistatakse. Näiteks kui keegi pargib invakohale, unustab aga invakaardi välja panna. Kui trahvitu pärast ühendust võtab ja oma õiguse ära tõestab, siis maksma ei pea. Taolisi lugusid esineb kümmekond kuus.

Mullu suvel sõitis Tallinna tänavatel parkimisrikkumiste avastamiseks ringi ka mupo jalgrattapatrull, kes jõudis tiheda autoliiklusega piirkondades kiiremini rikkujateni. Võimalik, et seda tänavu korratakse.

Mupo juhtide arvates peaks trahvimäärasid tõstma: 20 eurot on naeruväärne summa

Ministeeriumites vaagitav eelnõu, mis tõstaks trahvimäärasid, tekitab vastakaid arvamusi ja praegu pole teada, millal ja mis kujul see võiks seaduseks saada.

Võimukoridorides tiirleva eelnõu järgi, ms oli päevakorras juba eelmise riigivalitsuse ajal, peaks praegune 20-eurone hoiatustrahv tõusma 40 ja 40-eurone omakorda 60 euroni. Millal eelnõu võiks seaduseks saada, ei osata praegu ennustada, aga parimal juhul 2025. aastal.

Nii on üldiselt trahvimäärade tõstmisesse, mis puudutab laiemalt liiklusrikkumisi, kriitiliselt suhtutud rahandusministeeriumis. Kuigi justiitsministeeriumis pooldatakse trahvimäärade tõstmist, arvatakse rahandusministeeriumis, et trahve peaks laekuma eelarvesse suuremates summades kui eelnõu seda seaduseks saanuna võiks kindlustada. Kuni riigi võimukoridorides trahvimäärade üle vaieldakse, tuleb aga vanade ehk väikeste määradega edasi töötada.

Mupo määratud trahvid lähevad mõistagi linnakassasse. Aastas tuleb neid kokku suurusjärgus 800 000 euro ringis, neist lõviosa liiklusseaduse parkimisnõuete rikkumise eest.

Asjaolu, et trahvimäärad on muutmata 2014. aastast, siiski mitte ainult Tallinna, vaid paljude kohalike omavalitsuste mure. 

Kuigi parkimistrahvide kasvu statistikast nähtuvad muljet avaldavad numbrid, tuleb arvestada, et sealt näeb vaid vahelejäänute hulka. Mupo inspektoreid korraga igale poole ei jätku ja seega rikutakse eeskirju ikkagi märksa massilisemalt kui statistikast välja paistab. Linnaametnikud ei saa näiteks trahvida ka kõnniteedel peatuvaid ja sõitvaid juhte – see on riigipolitsei ülesanne –, vaid ainult parkijaid.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Majandus.
1. apr. 2024 13:30
Aga ongi. Sest autokasutaja palju tõenäolisemalt sekkub majandusse kui jalakäija või rattur.

Seotud artiklid