"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Stromka kirju minevik - hobuste ujumispaigast nüüdisaegseks supelrannaks (2)
01. aprill 2024
1936. aastal rajati Stroomi randa kiiged. Kuvatõmmis

Veel enne kui mereäärsest alast Kopli lahe ääres Stroomi rand kujunes, käisid seal voorimehed oma hobuseid ujutamas ja metsas karjatati kariloomi. Täna on aga Stroomi rand muutuste teel.

Sada aastat tagasi oli Stroomi rand tundmatu koht, kus käidi väga vähe. Mis seal siis aga õigupoolest oli?

„Eesti vabariigi algusaastatel siin sellist avalikku ja korrastatud rannaala polnud. 1934. aastal asutati Pelgulinna kogukonna poolt Pelgulinna ranna heakorra ja kaunistamise selts, kes alustas ranna rajamist,“ meenutas ajaloolane Jaak Juske.

Puidust rannaehitised, kabiinid ja supersild

Kui täpsem olla, sai Pelgulinna selts linnalt 25 aastaks rendile 37,7 hektarit maad. Ühiselt istutati randa ka terve rida puid, mis on tänaseni alles. Planeerima asuti ka rannahoonestust ning arhitektuurikonkursi võitjaks tunnistati arhitekti Anton Soansi suurejooneline projekt “P.R.P.”.

„Kohaliku seltsi initsiatiivil projekteeris arhitekt Soans kaunid puidust rannaehitised, rannapaviljoni, einelaua ja riietuskabiinid, mis ehitatati välja 1930. aastate teises pooles. Kohalike elanike seas oli see armastatud uus avalik supelrand,“ kirjeldas Juske.

Lisaks olid nüüd Stroomi rannas ka müügikioskid, purskkaev, lamamistoolid ja kiiged. Võib öelda, et elu käis täiel rinnal.

1937. ajaleht Vaba Maa kirjutab, et Pelgurand oli Pirita rannast ühe mugavuse poolest rikkam – Pelgurannas oli 100 meetri pikkune supersild, mille lõpus ujumissügav vesi.

Stroomi rannahoonete kompleks elas üle ka teise maailmasõja, kui rannahoones asus saksa sõdurite söökla. Küll aga hävis rannas asunud paviljon 1949. aasta tulekahjus. Suur rannahoone põles maha 1950. aastatel. Riietuskabiinide hoone pidas vastu 60-ndateni.

Kahjuks käis nõukogude perioodil Stroomi rand alla. Kui populaarsemaks said Klooga ja Pirita rand, jäi Stroomi päris tühjaks.

„Möödunud sajandi lõpus kerkis Stroomi randa uus tellistest rannahoone, mis polnud aga funktsionaalselt kõige paremini õnnestunud ja mis paari aasta eest maha lõhuti, et hakata siia kavandama uut ja kaasaegset rannahoonet, mida Pelgurand kindlasti ka väärib,“ arvas Juske.

Nüüd aga ootavad Stroomi randa ees muutused. Rannahoone on ära lammutatud ning Kolde puiesteelt avaneb kaunis merevaade. Mis on aga takistanud seda, et sinna uut maja veel kerkinud pole?

Ajutine rannahoone, mida saab kasutada ka mujal

„Neli aastat tagasi toimus arhitektuurikonkurss, kus valiti välja ka võidutöö. See oli üles ehitatud nii, et eraettevõtja saab hoonestusõiguse 50 aastaks ning tal on kohustus see hoone valmis ehitada. Konkursse viis Tallinna Linnavaraamet läbi mitu, kuid need kõik luhtusid ehk sellist ettevõtet ei leitud, kes oleks selle hoone ehitanud. Aga vana rannahoone, mis seal edasi seisis, muutus ohtlikuks ning otsustati seetõttu lammutada. Selle tulemusel avanes ilus vaade Kolde puiesteelt merele ning inimestelt tuli tagasiside, et kui teete uue hoone, ärge seda vaadet kinni ehitage,” sõnas Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap.

Pihlapi sõnul tekkis linnaosal idee koguda kokku inimeste mõtted ning teha küsitlus, mida põhjatallinlased Stroomi pargist ootavad. Kui teha suur rannahoone ja sellega täna startida, siis kõige kiiremini valmiks see viie aasta pärast.

„Tekkis idee teha ajutine hoone, mis oleks aastaringselt kasutuses ja kus oleksid kõik need funktsioonid, mida inimesed soovivad näha. Nüüd on see hoone eskiis valmis, mille pakkus välja meie enda linnaosa arhitekt Jõnn Sooniste,“ märkis Pihlap.

Arhitekt Sooniste sõnul on tegemist linnaosa poolse kavandiga ning hetkel toimub hankedokumentatsiooni koostamine.

„Liigume projekteerimise ehitushankesse edasi, kus loodame, et arhitektid ja tehasemajad teevad koostööd, et meile tuleks üks ilus rannahoone, ajutine, aga siiski. Lisaks sellele on kindlasti vaja ka arhitektuurivõistlust, kui räägime pikaaegsest hoonest,“ märkis Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt Jõnn Sooniste.

Ohtu, et ajutine lahendus jääbki pikaajaliskes, linnaosavanema sõnul pole.

„Kui tulevikus tuleb püsiv lahendus, siis saab seda ajutist lahendust saab kasutada Tallinna erinevates paikades. See on kokkupandud erinevatest moodulitest, mida saab võtta lahti ja kasutada siis näiteks mõnes teises rannas, kus seda vaja on,“ rääkis Manuela Pihlap.

Ajutine hoone koosneb 11 moodulist, kus on olemas kohvik, avalik saun, ürituste ruum, rannavalve torn ning astmestik ürituste ja võistluste jaoks. Lisaks on kogu katusemaastik üks suur vaateplatvorm.

Tänase kava järgi valmib hoone 2025. aasta kevadel. Hetkel valmistutakse linnaosavanema sõnul aga rannahooajaks.

„Stroomi rand on avatud ning tegeleme seal naftareostuse likvideerimise teise etapiga. Rannahooaega see kindlasti ei sega ning eeldame, et selleks ajaks on reostus likvideeritud,“ sõnas Pihlap.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kohalik
5. apr. 2024 08:02
Manuela, aga rand on ikka venelastele ja vene keelsete siltidega? :)
tore lugu
3. apr. 2024 23:52
ajaloolane elas sel ajal ja meenutab :) Ilmselt ikka - räägib ürikutest lähtuvalt

Seotud artiklid