"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Haakristid ja killer 666. Grafiti on seintele tekkinud vähemalt eelmise sajandi keskpaigast (1)
02. aprill 2024
Grafiti on omapärane kultuurinähtus ja teema, mis pidevalt elavat keskustelu tekitab. Foto: Pixabay

Võimalik, et Tallinna elanikud kraapisid juba keskajal kiriku pinkidesse või interjööridesse oma initsiaale, kuid seda teemat pole kahjuks veel täpsemalt uuritud.

Aastal 1863 maalitud Lühikese jala värava vaatega akvarelli autor jäädvustas selle loomise ja maalimise kuupäeva ka kirjena väravatorni seinale. See annab alust oletada, et toona oli koht “grafitikunstnike” seas populaarne.

20. sajandi alguse perioodika kirus aeg-ajalt neid, kellele meeldis jätta oma autogramme Pirita kloostri varemetele. Suurem osa sellest grafitist eemaldati 1980. aasta olümpiaregati eel restaureerimistööde käigus.

Ilmselt on vanim grafiti näide tänapäeva Tallinnas kellegi poolt Pääskülas asuva jaamahoone plankvoodrile kriibitud üleskutse “politseinik, meenuta 1905. aastat”. Seda on näha ka tänapäeval. 1980ndate lõpus oli tavaline, et nt tossava kummivooliku tahmaga oli seintele joonistatud haakristid või viisnurgad.

Alates 1980. aastate keskpaigast on Tallinna kesklinnas seinu kaetud ka pikkade tekstidega – alates külmetushaiguste ravimise nõuannetest kuni “apellatsioonideni riikidele ja rahvastele”. Nende autor oli “Eesti grafiti patriarh”, vaimuhaiguse käes vaevelnud Ülo Kiple.

Kahekümnenda sajandi lõpu Tallinna enimlevinud grafitid olid arvukad sildid Mafia 666 ja Killer 666. Politsei kahtlustas seost nende tekstide ja ühe ärimehe numbrimärgi vahel.
Mis puutub meie aegadesse, siis kõige kõlavamat grafitit võib nimetada “Alasti keisriks”. 2015. aastal püsis sellenimeline teos Lühikese jala tänava maja seinal veidi üle kahe nädala, siis pesti see maha ja asendati natüürmordiga “Noh, see on nüüd kunst?! “.

Esimesed ajaleheväljaanded, mis püüdsid grafitis näha mitte huligaansust, vaid subkultuuri, ilmusid Tallinna ajakirjanduses 1990. aastate keskel. Kümnendi lõpus kaitsti kunstiakadeemias esimesed tänavakunsti tööd.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Amatöörajaloolane
2. apr. 2024 20:06
Juhtusin mõni aeg tagasi vaatama dokumentaalfilmi kus tutvustati, mis te arvate? Rooma aegset grafitit! Ja kui aus olla, mis need veelgi varasemad koopajoonistusedki muud on kui omaaegne grafiti!