"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KOERARÜNNAK. Minutitega ligi 40 hammustust, peanahast rebiti tükk. Mida teha ohtliku koera omanikuga? (5)
03. aprill 2024
Koerad ründavad inimesi mitmetel põhjustel, näiteks minevikutraumad, mis on teinud looma arg-agressiivseks, sealhulgas ka omaniku ebaõiglane käitumine. Foto: Scanpix

“Üks koer ründas noormeest lausa üle aia,” räägib mupo töötaja Krislin Pärtel trahviga lõppenud koerarünnetest Tallinnas. Praegu aga otsitakse naist, kelle suur hundikoer pures veebruaris Pirital kümneaastast poissi. Häiriva käitumisega koera omanikel on võimalik leebema karistuse nimel minna oma koeraga ka koolitusele.

Selle aasta alguses lõppes Eestis oluline kohtuprotsess koeraomaniku üle, kes vaatamata naabrite varasematele hoiatustele lasi oma ohtlikel koertel vabalt ringi uidata. Monika Antoni kaks suurt koera ründasid Põltsamaal noort naist Sandrat, kes sai minutite jooksul ligi 40 hammustust, kaotas tüki peanahast ja paraneb vigastustest siiani.

Kohtuprotsess lõppes omaniku jaoks kahekuulise reaalse vanglakaristuse ja hiiglasliku, 100 000-eurose kahjuhüvitise määramisega.  ”Juhtumi teeb eriti kahetsusväärseks, et oht tegelikult hüüdis tulles,” ütles kannatanut kohtus esindanud vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. Kannatanud perekond oli politseid korduvalt teavitanud, kuid enne rünnaku toimumist polnud Eesti seaduse kohaselt võimalik midagi ette võtta. “Kohus andis oma otsusega selge signaali, et Antoni teguviis väärib hukkamõistu ja hoolimatus peab saama karistatud,” mainis Luik.

Eelmise aasta detsembris murdis suurem koer Tallinnas maha väiksema koera ja pures ta omaniku kätt. “Meie mamma, 80-aastane proua nägi, kuidas suur must koer tõmbas ennast omaniku käest lahti ja jooksis meie Polly suunas nii kiirelt, et mamma ei jõudnud isegi koera sülle haarata,” kirjeldas traagilist sündmust koera omanik Heddi.

Tänavu veebruaris ründas aga hundikoer Tallinnas kümneaastast poissi. “Rünnaku järel oli poisil hambajäljed põlvel ja auk pükstes,” ütles mupo pressiesindaja Meeli Hunt. “Ka praegu ootab mupo vihjeid kõigilt, kes nägid 19. veebruaril Pirita majandusgümnaasiumi staadioni juures seda rünnet pealt. Loodame, et elanikud aitaksid leida 40-ndates eluaastates naist, kelle rihma otsas koer oli.”

Ka nn nunnutõu võib vale kasvatusega kurjaks muuta.

Trahv kuni 800 eurot

“Loomaomanik vastutab selle eest, et tema loom ei oleks kellelegi ohtlik,” lausub mupo osakonnajuhataja Krislin Pärtel. Koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi vastutab omanik lisaks ka selle eest, et loom ei häiriks ümbritsevaid ega poleks ohtlik kellegi tervisele ega ka varale.

Mullu võttis mupo Tallinnas väärteokorras vastutusele üksteist koeraomanikku.  ”Neist üheksal juhul ründas koer inimest ja tekitas kergemaid vigastusi,” lausus Pärtel. “Teistel juhtudel ründas üks koer teist koera ja teine tappis kassi. Juhtumeid, kus viga saab lemmikloom, käsitletakse kui varalist kahju, mida arvestatakse näiteks haiglaarvete või matmise kulude põhjal.”

Pärtel meenutas ka juhtumit, kus koer ründas üle aia noormeest, kes kogemata talle liiga lähedale sattus.

“Noormeest rapiti kapuutsist, vigastused olid üsna kerged. Omanikule aga määrati haruldaselt peaaegu et suurim võimalik trahv – 740 eurot – ja vaidlustamine otsust ei muutnud,” selgitas Pärtel.

Mupo võib koeraomanikule määrata kuni 800 euro suuruse trahvi, kuid tavaliselt jäävad need summad pigem 12-400 euro piiresse.

Politsei- ja piirvivalveametisse jõuab koerarünnaku juhtum siis, kui koer on inimesele põhjustanud raske tervisekahjustuse või kui varaline kahju ületab 4000 eurot.
Kokku laekub aastas politseisse teade koerarünnakutest lausa 300 korral, kuid enamasti on koerad läinud purelema siiski omavahel – inimesi ründavad koerad Eesti peale kokku umbes poolsada korda.

Traumad teevad koera kurjaks

Põhjuseid, miks koerad inimesi ründavad, on mitmeid. “Üks näide on traumaatilised minevikusündmused, mis on looma teinud arg-agressiivseks, sealhulgas ka omaniku ebaõiglane käitumine,” ütles koertekoolitaja Kati Ernits. Teiseks ei uuri tulevased koeraomanikud koolitaja sõnul tihti piisavalt, millise koera nad võtavad. Ta toonitab, et lõpuks on igal koeral hambad ja võime muutuda ohtlikuks.

“Lõpuks vastutab inimene, koer ega tõug pole otseselt süüdi. Samas tuleb aru saada, et kui võtad koera, kelle agressioon käivitub kergemini ja oht ühiskonnale on oluliselt suurem, tuleb seda ka tõsiselt võtta. Mitte rääkida, et tõug pole kunagi süüdi. Ega polegi – vahe on inimese suhtumises,” mainis koolitaja. Samas peaksid ka inimesed ise olema ettevaatlikumad võõrale koerale lähenemisel.

“Mulle jääb tihti tänaval silma, et lapsed lähevad võõrast koera paitama ilma omanikult luba küsimata,” lausus Ernits. Ja isegi teised koeraomanikud lasevad oma lemmikuid võõra koera juurde ilma, et oleks enne uurinud, kas nii võib. Kunagi ei tea ette, kuidas loom reageerib.

“Kuidagi on selline tunne, et koer on nunnutamiseks, nagu mingi mänguasi, ja pole vahetki, kelle oma,” tõdes Ernits. Tavaliselt tekivad konfliktid aga ikka koerte vahel ja inimesed saavad viga hoopis nii, et lähevad oma koera võõra koera eest kaitsma.

Koera eest ära ei jookse

Mida siis teha juhul, kui satud silmitsi agressiivse koeraga? “Kahjuks imenippi selleks pole,” tõdes Ernits. Suure koeraga on mõistlikum jääda seisma ja vaadata maha. “Käed tuleb  kõrvale panna, karjuda pole vaja. Silmi ära jumala eest kinni ei pane, siis hakkab hirm, ja koerale silma ei tohi ka vaadata. Rahustuseks võib näiteks mõttes numbreid lugeda.

“Mõned koeraomanikud kannavad kaasas pipragaasi, sest oma koeraga koos käies on rünnaku tõenäosus palju suurem. “Ma pole ise pidanud kasutama, aga hea, kui midagigi oleks,” mainis Ernits. Ka Pärteli sõnul on gaas üks võimalik viis end kaitsta, see ei nõua ka eriluba.

Ära vaata ründavale koerale silma ega karju ta peale.

Ründe korral on oluline kaitsta ennekõike pead ja nägu. Omaenda koera peaks jalgade taha lükkama, et ta ründavat koera ärritama ei hakkaks, lapsed saab sülle haarata.
Mupo sai alates tänavu veebruarist esimest korda saata häiriva käitumisega koera omanikud ka siseakadeemiasse kuuetunnisele koolitusele. Kutse saanute hulgas oli nii neid, kelle koer oli rünnanud teist koera või inimest, kui ka neid, kelle koer oli korduvalt varjupaika sattunud või näiteks häirinud haukumisega naabreid. Kokku sai kutse koolitusele 22 pealinna koeraomanikku.

Ebaõiglus muudab koera allumatuks

“Koolitus oli vabatahtlik, kuid kasulik neile, kelle suhtes on avatud väärteomenetlus,” lausus Pärtel. “Selles osalenute menetlus lõpetatakse ja karistust ei määrata põhimõttel, et omanik on teinud endast oleneva olukorra parandamiseks.”

Sisekaitseakadeemia direktori Kristian Jaani sõnul on koolitus suunatud siiski enamasti kergemate käitumisraskustega koertele. Nende omanikud saavad koolituselt nippe, mis võiks juba koolituselt koju jõudes aidata looma käitumist piisaval määral muuta. Praegu on tegu alles pilootprojektiga siseakadeemia oma ressurssidest.

Ernitsa sõnul õpetatakse ka koertekoolitusel pigem omanikku kui koera. “Koeraga on aga lihtsam, kui inimesega,” nentis ta. “Igas vanuses koera käitumist saab parandada.” Erandiks on juhused, kui koeral on mõni agressiivset käitumist soodustav geneetiline kõrvalekalle. Sellisel juhul peab omanik tegema veel enam tööd, valides, kuhu koeraga minna saab ja kuidas teda nii hoida, selgitas koolitaja.

Aastatetaguse ajaga võrreldes on uue koeraga koertekoolitusel käimine ühiskonnas juba kinnistunud. Paljud tulevad tagasi ka iga järgmise koeraga ja mõned omanikud võtavad koolitustest osa juba enne koera soetamist. “Nende inimeste vastu on mul eriline austus,” ütles Ernits. Koeraomanikke tundub aga olevat rohkem kui kunagi varem, nii et tõenäosus, et neist mõni oma koera eest hoolitseda ei oska, on ka suurem, nentis ta. Rusikareegel on, et uue kutsikaga peab tegema kaks aastat järjepidavat tööd, kuid töömaht oleneb ka koerast.

“Inimene ja koer võiksid omavahel sobida, sest kui omanik end kehtestada ei oska, ei aita ka harjutused,” lausus Ernits. “Samamoodi võib omanik aga distsipliiniga üle võlli minna. Kahjuks on minu juurde sattunud koeri isegi nii-öelda nunnutõugudest, keda omanik on korduvalt ebaõiglaselt distsiplineerinud ja kes lõpuks ei usalda inimest enam üldse.”

Kust saada abi, kui koer on sageli tige?

  • Kati koertekool: koertekool.eu, tel 520 8989
  • koertekool Kratt: info@koertekoolkratt.ee
  • koertekool Sõprus: info@koertekoolsoprus.ee, tel 5560 2575
  • mupo abitelefon 14410 või 661 9860 (töötab ööpäev läbi)

Koerahammustus võib tekitada veremürgistuse

“Kui vähegi võimalik, tuleb rünnaku eest kaitsta pead, nägu ja kõrvu,” ütles esmaabikoolitaja Andrus Lehtmets. “Tagumiku või käe annab ära remontida, aga mida ei anna tihti korda teha, on pea. Kaitse seda kätega, tõmba kasvõi särk üle pea.”

Väiksed lapsed on samuti selles osas kaitsetumad. “Lapsevanem peaks lapse ikka sülle võtma ja teda varjama, mis sest, et enda taguots lõhki kistakse,” mainis Lehtmets. Tema sõnul peab koerahammustust ravima samamoodi kui iga teist verejooksu. “Mõeldakse, millega veri kinni panna – aga kas sokk on jalas? Särk on seljas? Veri tuleb kinni saada. Mis vahet seal siis on, millega.”

Kui verd juba jookseb, on mõistlik pöörduda esmaabisse, kus tehakse õmblused ja vajalikud süstid. Hea on teada, kas koer on vaktsineeritud või mitte. Verejooks viibki haavatud tavaliselt traumapunkti, kus arstid puhastavad haava ja teevad süstid. Kergemast koerahammustusest jäänud hambajälgedesse nii tõsiselt ei suhtuta, kuid see on viga: kui hammustusjälg hakkab punetama, tursub või ajab vedelikku välja, on aeg arsti juurde minna.  “Inimene mõtleb, et mis ta ikka läheb, ravib seda kodus ja pärast satub näiteks sepsisega üliohtlikus seisus haiglasse,” rääkis Lehtmets.

Esimese asjana tuleks haav aga kindlasti vee ja seebi või desovahendiga puhtaks pesta. Meediku sõnul peaks kindlasti politseile teatama juba näiteks sellest, kui kellegi kuri koer on väravast välja saanud. “See heidutab ära, et politsei tuleb ja uurib, sest järgmine kord võib rünnak kellelegi ikka hästi halvasti lõppeda,” lisas ta.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kaigast!
4. apr. 2024 12:30
Kõigepealt koerale ja siis takkajärgi ka omanikule! Omanikust ei tea aga koera teeb kohe kindlasti taltsaks!
hmm
4. apr. 2024 10:09
karjuda pole vaja... karjuda on vaja, eriti kui koer on äsja üle aia hüpanud, loodetavasti omanik kuuleb ja tuleb oma koerale järele
koera suurus
4. apr. 2024 10:07
Peaks olema lihtne reegel, et koerteomanikele kehtivad karmimad reeglid, kui koera turi on kõrgem keskmise pikkusega naise põlvekõrgusest.
aga
4. apr. 2024 10:03
Vastutavad poliitikud, valitsused, kes pole teinud vastavaid seaduseid. Politsei ja kohus on kasutu, kui pole seadust, mille abil omanikke ohjes hoida ja karistada.
sõnakuulmatud koerteomanikud
3. apr. 2024 23:34
heita karude juurde puuri