"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Suvi toob Tallinna 100 kruiisilaeva ja võimaluse külastada Visbyt (0)
04. aprill 2024
Kõige enam on Tallinna saabumas Saksa kruiisifirmade laevade külastusi. Foto: Mats Õun (arhiiv)

„Loodame, et soomlaste huvi Eestisse reisida püsib ning sel turismihooajal tuleb Eestisse rohkem reisijaid Soomest. Tore on see, et vähemalt suveks on Tallink lisanud Tallinn-Stockholmi liinile ka teise laeva ning sel aastal on inimestel jällegi võimalus külastada ka Visbyt ehk ootame aktiivset reisimist ka Eesti ja Rootsi vahel,“ rääkis kevad-suvise turismihooaja eel Tallinna Sadama turundusjuht Sirle Arro.

Algava kevadise ja suvise turismihooaja eel andis statistikaamet teada, et möödunud aastal peatus majutusettevõtetes 3,43 miljonit turisti, mis on 5 protsenti rohke kui 2022. aastal. Suurenemine toimus just välisturistide arvel.

Arro sõnul on ka laevafirmadel siiski vähem laevasid liinil kui varasemalt. Näiteks Tallinn-Stockholmi liinil sõidab praegu vaid üks laev. „Siiski teeb heameelt, et meie ülemerenaabrid ehk soomlased reisivad Eestisse jälle ning nende arv on tasapisi tõusmas,“ sõnas ta.

Kruiisilaevakülastusi on sellel aastal Tallinna oodata 100 ringis. Läänemere kruiiside üldine trend on sel hooajal suurema täituvusega väiksemad laevad. Kõige enam on Tallinna saabumas Saksa kruiisifirmade laevade külastusi. „Sakslaste huvi Läänemere piirkonna sihtkohtade vastu on märgatavalt taastunud ja kasvutrendis,“ märkis Arro.

Vähem kruiisilaevu

Samas mõjutab meie piirkonna turismi kahtlemata nii majanduslik olukord kui ka geopoliitika. Venemaa agressioon Ukrainas ning Eesti asukoht agressorriigi piiri taga on eelkõige mõjutanud kaugemate turgude reisijaid, kes ettevaatlikkusest pole soovinud meie piirkoda reisida. Tallinna Sadamal on seetõttu vähem kruiisilaevakülastusi ja kruiisireisijaid.

Lähimate riikide turiste mõjutab jällegi majanduse olukord. „Kui hinnad on tõusnud, siis sissetulekud niipalju tõusnud ei ole. Inimesed jälgivad oma kulutusi ning teevad mõne reisi vähem kui varem,“ tõdes Arro. 

Tema hinnangul aitaks rohkem turiste siia piirkonda tuua avaliku ja erasektori koostöö Eesti kui turismisihtkoha aktiivsel tutvustamisel. „Hea varasem külastuselamus ja kõrge teenindustase, erinevad põnevad ja aastaringselt toimuvad sündmused, uued atraktsioonid ja põnev linnaruum, rohkem lennuühendusi, äriturismi arendamine jm,“ loetles ta.

Kindlasti tasuks  turismisihtkoha tutvustamisel rohkem keskenduda madalhooajale ning püüda meelitada turiste Eestisse enam ka sügisel ja talvel. Üha rohkem otsitakse ka keskkonda säästvaid turismielamusi. „Eestil on siinjuures väga head võimalused tänu oma puutumata loodusele, puhtale õhule ning ettevõtete pingutusele keskkonnaalast jalajälge vähendada,“ lisas Arro.

Rohkem broneeringuid

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla märkis, et kuna pea kogu ülejäänud Euroopa raporteerib turismis häid tulemusi ning isegi rekordeid, siis ilmselt on meie piirkonna (Baltimaad ja Soome) aeglasem taastumine seotud geopoliitilise olukorraga. Samuti tuleb hoolikalt jälgida oma hinnataset.

„Eesti hinnad lähevad kiirelt üles, kuid paraku ei peegeldu hinnatõus ettevõtete kasumites, sest kulud ja kasvav maksukoormus sööb selle ära. Üleüldine majanduslangus on ilmselt mõjutamas inimeste ostuotsuseid. Esiteks, kui palju üldse kulutatakse meelelahutusele ja reisimisele ja teiseks, ostuotsuseid tehakse rohkem hinnataseme järgi. Eesti ei ole enam odav sihtkoht, kus on odav tööjõud,“ nentis ta.

Ka Maidla loodab, et alates aprillist olukord siiski paraneb. Tallinna hotellide broneeringute andmed eelolevaks hooajaks on mõnevõrra positiivsemad kui eelmisel aastal samal ajal.

Praeguse olukorra positiivseks küljeks on aga, et tööjõudu on saadaval. „Paraku ei ole just praegu meil tööd niipalju, et juurde oleks vaja värvata. Kuid vastu suve kindlasti ettevõtted võtavad ka lisatööjõudu ja sel aastal, saab isegi valida. See omakorda peaks kaasa tooma teeninduskvaliteedi tõusu.“

Maidla avaldas lootust, et turismisuvi tuleb eelmisest oluliselt parem. „Taastumist on väga vaja, sest järgmise aasta majutuse käibemaksutõus toob uue koorma sektorile, mis ei ole veel eelmistest löökidest välja tulnud,“ tõdes ta.

Sisereisijad kasutavad sugulasi

Statistikaamet avaldas, et 2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv ning neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam.

Statistikaameti analüütiku Sigrid Saagpaku sõnul eelistavad Eesti elanikud eelkõige puhkusereise. „Mullu tehti puhkuse eesmärgil ligi 1,7 miljonit siseriiklikku reisi ja 980 000 välisreisi. 3,2 miljonist ööbimisega sisereisist olid ligi 30% (980 000) tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil,“ selgitas analüütik ja lisas, et ööbimisega tööreise tehti Eestis möödunud aastal kokku 360 000.

Kui sisereisidest on lausa 90% lühikesed ehk 1–3 ööd kestvad reisid, siis välisreiside puhul on lühikesed 40% reisidest. 34% kestavad 4–7 ööd ning 20% on üle 7 öö pikad.

 „Populaarseimad siseriiklikud sihtkohad on juba aastaid Harju-, Pärnu- ja Tartumaa, neile järgnevad Ida-Virumaa ja Saaremaa. Eesti-sisestel reisidel kasutatakse lisaks populaarsetele tasulistele majutusvõimalustele (3,1 miljonit ööd) ka tasuta võimalusi. Näiteks ööbiti tuttavate või sugulaste juures 2023. aastal kokku 2,8 miljonit ööd,“ ütles ta.

Keskmiselt kulutab eestimaalasest reisija ühel siseriiklikul reisil 179 eurot. „Võrreldes 2021. ja 2022. aastaga on summa jäänud üsna sarnaseks. Suurim tõus siseriiklikel reisidel tehtud kulutustes tekkis pärast 2019. aastat, mil keskmised kulutused jäid 130 euro ringi,“ selgitas Saagpakk ja lisas, et siseriiklike puhkusereiside jaoks käidi 2023. aastal ühe inimese kohta välja 220 eurot, tööreiside kulud jäid sel ajal 185 euro kanti.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.