"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eestis on ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta (0)
09. aprill 2024
Uute haiguspuhangute ennetamiseks on väga oluline, et immuniseerimiskavaga tasuta võimaldatud vaktsineerimised oleks tehtud õigeaegselt. Foto: Pixabay

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud, mis tähendab, et ligi 25 000 last on ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta, vahendab BNS.

WHO soovitusliku 95% asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus kukkunud juba 70% piirimail. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks, märkis tervisekassa. 

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

„Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega oli väikses languses juba enne COVID-19 pandeemiat, kuid pandeemia ajal ja selle järel on hõlmatus järsult langenud. Praeguseks on see jõudnud kriitilise piirini, kus oht uute haiguspuhangute tekkeks on väga suur,“ ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber. „Tänu vaktsineerimisele ei ole mitmeid haigusi Eestis juba ammu nähtud – näiteks difteeriat ei ole avastatud alates 2001. aastast ning lastehalvatust alates 1961. aastast,” lisas Sõber. 

„Vaktsiinid on olnud osa meie ühiskonna kaitsest juba ligi sajandi ja aidanud mitmeid raskeid haigusi seljatada. Kahjuks levivad need haigused maailmas endiselt ja seetõttu ka Eestist vaid ühe lennureisi kaugusel,” ütles tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Uute haiguspuhangute ennetamiseks on väga oluline, et immuniseerimiskavaga tasuta võimaldatud vaktsineerimised oleks tehtud õigeaegselt.”

Eesti perearstide seltsi juhi doktor Elle-Mall Sadraku sõnul ei tea ega mäleta enamik lapsevanemaid täna enam, mida difteeria, teetanus, leetrid või lastehalvatus tähendavad ja seetõttu ka alahinnatakse haiguste tõsidust. „Soovitame kõigil vaadata koos oma perearsti või pereõega üle, milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu edasi lükkus või ära jäi ning teha need esimesel võimalusel. Lisaks vaadake üle ka enda vaktsineerimised ja vajadusel ajakohastage kaitset,” soovitas Sadrak. 

Suurpere vanemate Anni ja Tarvo Keskülla sõnul on laste vaktsineerimine oluline oma pere kaitseks, seda eriti seetõttu, et reisitakse tihti. „Kõik meie pere seitse last on saanud korralised riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid. Oleme oma otsustes usaldanud sisetunnet ja toetunud arstide teaduspõhisele arvamusele ning ei pelga küsida nõu või täiendavat informatsiooni oma perearstilt. Arvan, et kõhkluste korral on just piisav informatsioon see, mis aitab lapsevanematel otsuseid langetada,” ütles pereema Anni Keskülla. 

2023. aasta seisuga on kõigist kaheaastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel vaid 84%, sealhulgas Läänemaal ja Valgamaal alla 70%. Kõigist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73%, sealhulgas Lääne- Hiiu- ja Põlvamaal alla 60%. 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud Eestis keskmiselt 78, Hiiumaal aga vaid 49 ja Valgamaal 52%. 

Vaktsineerimise maakondliku statistika järgi on hõlmatus erinevate immuniseerimiskava vaktsiinidega kõige madalam Valga-, Põlva- ja Läänemaal. Kõige kõrgem on vaktsineerimisega hõlmatus Tartu ja Jõgeva maakonnas.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, nende hulgas kuni seitsmeaastastele lastele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid