"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
MINU TALLINN. Prügisukeldujaga toidu päästmise retkel: mida söödavat leidsime prügikastist? (0)
09. aprill 2024
Hunnik pügikastist leitud porgandeid. Kuvatõmmis

Eelmisel nädalal peeti sarikapidu Tallinna esimeses ringmajanduskeskuses Lillekülas, kus saab tulevikus meistri käe all oma vanu asju remontida ja ümber teha. Kui kaugele aga saab taaskasutuse ja keskkonnahoiuga minna? Reporter Kristiina Kröönström käis koos keskkonnateadlike prügissesukeldujatega äravisatud toitu prügikastidest päästmas.

Tallinnas tegutseb umbes kümnest inimesest koosnev aktiivne prügisukeldujate kogukond. Nende eesmärk on päästa toitu, mida supermarketid “parim enne” möödudes ära viskavad. Et saada täpsemalt aimu, millist söögikõlbulikku kraami prügikastidest leiab, palun end ühel prügisukeldujal toidupäästmise retkele kaasa võtta.

Kohe minutiga on esimene magus saak käes – kilesse pakitud pirnid. Prügisukelduja sõnul tuleb need esmalt üle loputada, alles siis selgub, kui halb asi tegelikult on. Teises asukohas leiame prügikastist veel tomatid, mango ja hunniku porgandeid.

Viimastel aastatel on nii saagi kui ka tegutsejate arvu poolest jäänud prügisukeldumine Tallinnas pigem kesiseks. Peamiselt seetõttu, et toidu päästmise on suures osas siin ülevõtnud FudLoop. See on algatus, mis kogub ettevõtetelt üleliigse, ent värske söögikraami kokku ning jagab toidukappide asemel selle kõigile soovijatele. Praegu on Tallinnas kolm sellist toidukappi.

Hanemaksa serveerivast restoranist vegan restoraniks

Janek, kes ise nimetab end radikaalseks keskkonnaaktivistiks, ehitab vabatahtlikuna vanadest mööblijääkidest neljandat FudLoopi toidukappi. Tema missiooniks on kõige tarbitava puhul eelistada taaskasutamist.

„Ma ei osta kunagi pastakaid, sest neid saab alati üritustelt. Samuti ei osta ma kile- ega paberkotte ega ausalt öeldes ka riideid. Käin vabatahtlikult paljudel üritustel ja hetkel pole mul ühtegi ostetud asja seljas,“ kirjeldab keskkonnaaktivist Janek Jõgisaar.

Janek on tõepoolest keskkonnaaktivist suure algustähega ning ta ei kõhkle andmast panust, et ka teised meie planeedist hooliksid. Näiteks meenutab Janek juhtumit, kui ta Riia linnareisi käigus avastas ühe kohaliku restorani menüüst hanemaksapasteedi, mille tootmisviis on ääretult julm ja selle müük on näiteks Soomes ja Rootsis juba keelustatud.

„Läksin sinna restorani ja ütlesin omanikule vene keeles välja, mida ma arvan sellest teemast. Järgmisel kevadel, kui sattusin samasse kohta, oli see vegan restoran. Töötajad olid samad näod, ma ei oska öelda, mis siis juhtus,” rääkis Jõgisaar.

Igaüks meist saab kujundada oma harjumusi, et meie keskkond oleks puhtam ja parem koht, kus elada. Selleks ei pea kohe küll prügisse sukelduma. Kui näiteks vana hea mööbliese läheb katki, siis kes ei teadnud, Tallinnas saab mitmesuguseid tarbeesemeid nii Kopli kui ka Pääsküla parandustöökodades ise meistri käe all korda teha ning anda neile uus elu.

Sel nädalal peeti sarikapidu Tallinna esimeses ringmajanduskeskuses, mis avatakse sügisel Lillekülas. Lisaks luuakse sinna ka õmblus-parandustöökoda ning pehme mööbli töökoda. On juba ka teada, et kavandatakse ka teist ringmajanduskeskust Lasnamäele ning sellest pidavat saama juba neli korda võimsam keskus.

Uus ringmajanduskeskus koos poe ja kohvikuga

Mis asi on ringmaja?

„Lihtsustatult öeldes on meil täna jäätmejaamad, mida kujundame ümber ringmajanduskeskusteks, mis koosnevad omakorda jäätmejaamast ja ringmajast. Ringmaja omakorda erinevatest parandustöökodadest, õppeklassidest ja korduskasutusruumidest,” selgitas Tallinna jäätmekeskuse ringmajade osakonna juhataja Kädi Eelmaa.

Kuhu suunas võiks ringmajandus liikuda 10 aasta pärast?

„10 aasta jooksul juhtub ka palju sellist, mida me ei sooviks, et juhtuks ehk kliima näitab hambaid. Positiivse kohapealt vaadates, sunnib see meid ka kiiremini tegutsema. Lineaarne majandusmudel on ilmselgelt otsa saamas ning seda asendab meil juba ringmajandus, mis saab olema kiire ja põnev teekond,“ märkis Tallinna jäätmekeskuse juht Rein Kalle.

Miks peaks minema parandustöökotta ja katki läinud asja ise korda tegema?

„Tänapäeval vaadatakse rohkem kiirmoe ja kiirtarbimise poole. Meie parandustöökojad kannavadki seda rolli, et natuke aidata seda mõttemaailma muuta,“ sõnas Kädi Eelmaa.

Kalle sõnul on hetkel põnev projekt käimas ka Lasnamäel, mis tuleb Eesti üks kõige moodsamaid ringmajanduskeskuseid. Põhimõtteline erinevus on, et seal toimub kõik hoones sees.

“Põhjuseks see, et liigiti kogumisel on ülimalt tähtis, et konteinerid ja jäätmejaamad asuvad inimeste läheduses, siis on neil mugav. Aga teistpidi inimesed kardavad jäätmekäitlust, et ärge tehke jäätmejaama meie juurde,” kirjeldas Kalle.

Kalle sõnul ei ole uus hoone niiöelda klassikaline prügila, vaid pigem on tegemist poelaadse asutusega, mis on kaasaegse arhitektuuriga ning näeb hea välja.

„Sõna „prügi“ sinna isegi ei passi. Lisaks jäätmejaamale on seal ka väike ringpood, ringkohvik ehk ta täidab ka kogukonnakeskuse funktsiooni,“ lisas Kalle.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.