"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Euroopa vanim raepteek tähistas 602. sünnipäeva (0)
09. aprill 2024
Tänapäeval asub Raeapteegi ruumides muuseum. Foto: Linnameedia

8. aprillil tähistas oma 602. sünnipäeva Tallinna Raeapteek. Ajaloolistesse ruumidesse Raekoja platsil tasub julgelt sisse astuda neil, kes seal varem käinud, aga ka esmakordsetel külastajatel. Uudistamist jagub ja kui veab, saab maitsta ka kuulsat klaretti.

Raekoja vastas tegutseb enam kui kuus sajandit apteek, kust on saadud abi kõiksugu haiguste ja tõvede korral. Ladina köögi saladused on hinnas tänagi.

Raeapteek on vanim Euroopas samades ruumides tegutsev apteek. Ehkki täpne asutamisaeg ei ole veel teada, arvatakse aastaks 1422.

„Meid külastavad inimesed maailma erinevatest paikadest, enamus neist on väga vaimustunud. Oleme tõesti ainulaadne ja meie sisustus samuti unikaalne,“ sõnas Raeapteegi juhataja-proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Aeg on teinud oma töö ja ruumide asetus on nüüdseks võrreldes toonasega teine. Endise ja praeguse raeapteekri Kersti Mõistuse sõnul oli tema ajal siin veel üks huvitav ja salapärane ruum, mis asus praeguse leti taga. Omal ajal müüdi apteegis ka kaane ja neid toodi Leningradist Tallinna vineerkastides.

„Arstid said kirjutada retsepte, kus oli palutud patsiendile väljastada kolm kaani. Võeti väike purgike, pandi destilleeritud vesi sisse, püüti kaanikesed purki, kaas peale ja väljastati siis patsiendile,“ meenutas endine ja praegune raeapteeker Kersti Mõistus.  

Praegu askeldab ajaloolistes ruumides Triinu Entsik-Grünberg, kes on pärit apteekrite suguvõsast.

„Mind kasvatati juba lapsest saati, et apteekri töö on puhas, tal on lühike tööpäev ning see amet on alati vajalik. Mul on hea meel, et saan aidata inimesi, kes pöörduvad apteeki oma tervise- või hingemuredega,“ sõnas Raeapteegi juhataja-proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Räägitakse, et Raeapteegi keldris käisid vanasti koos raehärrad ning siin mõjutati keskaja lõpul ja uusaja algul oluliselt linna käekäiku. Vanas Tallinnas armastasid raehärrad juua klaretti ehk vürtsidega punast veini. Omakeskis kutsuti seda ka apteeginapsuks.

„Ta on vürtsvein, kus punase veini sisse on lisatud kuus erinevat vürtsi. Praegune retsept pärineb 16. sajandist. Esimest korda osteti klaretti siit Raeapteegist aga juba aastal 1467,“ kirjeldas Raekoja apteegi muuseumi juhataja Birgitta Laanmets.

Tänapäeval asub Raeapteegi ruumides muuseum. Siin on väljas hulgaliselt ravimtaimi ning keskajal kasutati ravimiseks samu taimi, mida meie tänapäeval.

Vanasti kasvatasid apteekrid ka ise ravimtaimi. Siinsamas apteegi lähedal olid suured apteegiaiad, kus taimi kasvatati ja toodi siis apteeki kuivama.

Keskajal kasutati ka ekstreemseid ravivõtteid. Parim ravi olevat olnud aga ikkagi seesmine uskumine.

„Olid sellised imeravimid nagu ükssarviku sarvepulber, muumiaessents, aga ka vihmaussiõli ja kuivatatud kärnkonnad. Need ravimid põhinesid ikkagi suures osas usul ja uskumusel. Keskajal oli kõige tugevam rohi ja ravim usk,“ ütles Laanmets.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.