"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Kala – kas varsti ainult jõukate inimeste toit? (2)
11. aprill 2024
Kuigi kala on endiselt meie inimeste toidulaual tähtsal kohal, siis viimase kahe aasta jooksul on koguste mõttes hakatud kala vähem tarbima. Kuvatõmmis

Mineraalide ja rasvhapete saamiseks soovitatakse süüa kala kolm korda nädalas. Euroopa Liidu riikides nii palju kala süüaksegi, aga Eestis mitte. Meil on kala hind viimase kahe aastaga teinud läbi suure tõusu ja värske uuringu põhjal on kala saamas Eestis jõukate inimeste toiduks.

Eesti elanike lemmikkalad on lõhe, forell ja heeringas, selgub värskest Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust. Mis olulisemgi, uuringust nähtub, kuigi kala on endiselt meie inimeste toidulaual tähtsal kohal, siis viimase kahe aasta jooksul on koguste mõttes hakatud kala vähem tarbima. Sama aja jooksul on kalatoodete hinnad Eestis tõusnud keskmiselt 145%.

“Uuringu tulemused näitavad, mida suurema sissetulekuga tarbijagruppi inimene kuulub, seda rohkem on ta kala tarbinud ja teiseks, mida vanemasse gruppi kuulub, seda suurem kalasööja ta on,” ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.

Euroopa Liidu riikides keskmiselt tarbitakse kala ühe elaniku kohta 27,3 kilogrammi aastas. See teeb nädalas kolm toidukorda, mis sisaldavad 150 grammi kala. Eestis süüakse kala ühe elaniku kohta 17,5 kilo aastas ehk nädala kohta teeb see vaid kaks toekamat kalatoitu.

Tervise Arengu Instituudi soovituse järgi peaks iga inimene sööma kala kolm korda nädalas ja oluline on, et toidulaual varieeruksid nii rasvane kui ka vähese rasvasisaldusega kala.

“Et riske hajutada, rasvases kalas võivad kuhjuda kahjulikud ühendid, seetõttu on soovitus, et eelistada ka väherasvast ja mõõduka rasvasisaldusega kala, aga tooks esile, et rasvane kala on hea polüküllastamata rasvhapete ja D-vitamiini allikas, väherasvane kala seda ei ole,” ütles Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Kristin Oja.

Siiski, rasvasema kala söömisel on riskide vähendamiseks soovituslik eemaldada kalanahk ja mitte süüa ka kala rasvast kõhuäärt. Kalatoodete tootjail tasub mõelda, kuidas meelitada värsket ja maitsvat kala sööma ka nooremaid inimesi.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

K. Kambala
11. apr. 2024 19:04
Mees ukerdab sillal, käsipuul. Nöör ümber kaela ja nööri teises otsas toekas kivi. Kohale tormab naine ja hüüab juba aegsasti: "Pidage! Ärge hüpake. Mul on teile jutt.". "Mis on? Mida te tahate?". "Aga võtke mu kassipojad kaasa." See on meie praegune elu. Nii nende elu, kes söövad kala, kui ka nende, kes kala ei söögi.
Varsti?
11. apr. 2024 12:27
Ammu on kala juba vaid jõukate inimeste toit, vähemalt siis igapäevaselt või isegi iganädalaselt. Vabariigi aastapäevaks võib ju väga patriootlikult häälestatud kodanik igale pereliikmele paar kiluvõileiba teha aga muidu on omal ajal vaid pärisorjade toiduvalikusse kuulunud kilu eest juba isegi üle 20 euro küündivat kilohinda maksta ikka liig mis liig ja teised kalad on üldreeglina veelgi kättesaamatumate hindadega, isegi maheveise liha leiab poest ausalt öeldes märksa odavamalt, sea või kanalihast rääkimata. Pealegi ei jõua see kala meie toidulauale sugugi otse kaluripaadist värskena nagu suuremas osas muudes mereriikides tavaks vaid ikka peaasjalikult vaata, et juba aastate eest sügavkülmutatud rontidena, mis siis ülesulatamisel tihti veel lausa hingematvat lehka eritavad, pannes ka kõige veendunuma kalasõbra abitult õhku ahmima.

Seotud artiklid