"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Kümme töösurma möödunud aastal. Tööõnnetuses kaotab elu peamiselt noor pereisa (1)
11. aprill 2024
Tööõnnetustest rääkides on problemaatilisem sektor ehitus, kus möödunud aastal juhtus 281 õnnetust, millest kolm lõppes surmaga. Kuvatõmmis

Eelmisel aastal kaotas tööl oma elu kümme inimest. Kõik nad on kellegi lapsed, abikaasad, elukaaslased, emad, isad. Nende õnnetuste tagajärjel kaotas oma vanema ka 20 last. Nii selgub tööinspektsiooni 2023. aasta tööohutuse statistikast. Tööinspektsioon rõhutab, et üks võimalus tööõnnetuste ennetamiseks on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine ja selle järjepidev uuendamine.

2023. aastal toimus keskmiselt kaheksa tööõnnetust päevas. Endiselt on problemaatilisem sektor ehitus, kus möödunud aastal juhtus 281 õnnetust, millest kolm lõppes surmaga.

“Surmade korral me ei saa lõplikke põhjusi, kes on süüdi, sest neid uurib prokuratuur, aga tihtipeale töötaja ei kanna rakmeid, kiivrit, turvavarustust, samal ajal tööandja ka ei nõua, on tegemata juhendamine, riskianalüüs,” ütles tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. Kõik need kümme tööealist inimest, kes möödunud aastal tööd tehes elu kaotasid, on kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad. Suure tõenäosusega kaotas nende õnnetuste tagajärjel vanema 20 last. Ka ühe toitja kaotamine perele on suur löök.

“Eestis ei ole tööõnnetuse ega kutsehaiguse kindlustussüsteemi, see tähendab, et need juhtumid peaksid käima kohtu kaudu. Eelmisest aastast ei ole ühtegi näidet tuua, et surmajuhtumi lähedased oleks kohtus käinud, küll on kolm kutsehaiguse juhtumit, kus töötaja ise käis kaks kohtuastet läbi. Ühel juhul mõisteti välja sada eurot moraalse kahju hüvitamist, teisel juhul oli tegemist ülekoormushaigusega ja kolmandal juhul mõisteti välja töövõime kaotuse tõttu 40% iga kuu miinimumtöötasust, räägime alla 300-eurosest hüvitisest,” ütles Saarep.

Keeruline on olukord ka transpordisektoris, kus õnnetusse sattumise risk ja kahjud on suured. See võib olla üks põhjustest, miks transpordisektoris valitseb suur tööjõupuudus.

“Kujutage ette, hommikul lähete tööle, kõik korras, õhtul tulete koju, ootab teid sajatuhandene nõue. Neid nõudeid on esitatud, välja nõutud ei ole, on jäänud mitmekümne tuhande piiridesse, aga see eeldab, et on kohtuvaidlused ja -kulud, närvikulu. On olnud, et töötajad on süüdi, aga tööandjad on esitanud ehku peale nõudeid, seda näitab kohtu- ja töövaidluskomisjoni praktika, kus on paljud nõuded tühistatud või vähendatud,” ütles Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Üllar Kallas.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

aga
11. apr. 2024 13:43
Miks õnnetuste kirjeldusi ei ole, et inimesed õpiksid ohte nägema.