"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Ratta- ja tõuksiõnnetusi on üha rohkem. Kas süüdi on purjus ratturid? (5)
11. aprill 2024
Üha rohkem juhtub õnnetusi tõukeratastega sõitjatega. Foto: Albert Truuväärt

Kergliikuritega juhtuvate õnnetuste arv sageneb iga aastaga. Viimased nädalad on Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda toonud mitukümmend kannatanut. Kui Põhjamaades tuleb tõuksil sõites kanda kiivrit, siis meil mitte.

Kevad toob tänavatele aina enam kergliikureid ja rattureid. Mullu juhtus nende osalusel 302 õnnetust. Kui eelmise aasta aprillis oli õnnetusi 14, siis kuu hiljem juba 42 ja augustis läks kirja 66 õnnetust. Alates oktoobrist algas langus. Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Vassili Novak kinnitab tänavuse pildi kohta, et midagi rõõmustavat pole. Kahe nädalaga on nende poole pöördunud 36 kannatanut.

“Mõni on vajanud haiglaravi, enamik on jäänud ambulatoorsele ravile. Suurem osa on põrutused, haavad, marrastused, üle pooltel olid ka luuvigastused,” ütles Novak. Murelikult vaatab tulevikule Tallinna kiirabi operatiivjuht Taavet Reimus: “Praeguse seisuga oleme näiteks elektritõukerataste tõttu välja sõitnud juba 18 korda, esimene juhtum on veebruari keskpaigast. Kui vaatame jalgrattureid, siis nende puhul oleme juba 22 korda välja sõitnud.”

Kergliikuri ja neljarattalise kokkupõrkes jääb alati kannatajaks nõrgem pool. Kui kiivrit peas ei ole, ära tõuksi otsa roni.

“Kui kiivrit peas ei ole, siis sellise kukkumismehhanismiga, kus peaga tabad maad, näiteks äärekivi, õnnetused võivad olla üsna traagilised,” sõnas Reimus. Kui autos ja bussis tuleb kinnitada turvavöö, siis liiklusseadus kergliikuriga sõitmisel kiivrit ette ei näe.

“Taani näiteks on pannud kohustuslikuks kiivri kasutamise ja kasutatakse,” sõnas Põhja prefektuuri operatiivjuht Taavi Kirss. Iga liiklusvahend on mõeldud sõiduks kaine peaga. Kahjuks kiputakse seda nõuet eirama.

“Palju õnnetusi tõukeratastega juhtub, kui on juht joobes,” sõnas Kirss. “Reedet-laupäeva ja tõukerattaga seotud õnnetusi kindlasti saab siduda,” sõnas Reimus. Kiivri kandmine tõukerattal on kõige odavam elukindlustusvahend.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Vootele
12. apr. 2024 12:00
Autoliikluse eelisarendamise tagajärg. Kõik “teisejärgulised” liiklusvahendud on reguleerimata ja surutud kõnniteele.
Arvamus
12. apr. 2024 05:57
Olen jälginud huviga seda tõukside ja kõigi teiste uuema aja individuaalsete elektrisõidukite teemat ning kuigi koperdan päris palju erinevatel pargi- ja kõnniteedel säilitamaks mingitki füüsilist vormi ja oma raske liikumispuude tõttu eriti isegi teiste jalutajate eest ära hüpata ei jõuaks või suudakski, ei ole mul seni olnud ühtki ebameeldivat kokkupuudet eelmainitud sõiduvahenditega, kuigi mööda kihutanud on nad minust küll nii vasakult kui paremalt. Seega kas pole põhjus siin mitte selles, et ka mina jalakäijana püüan alati liikuda ühes kindlas juba kaugelt ettearvatavas suunas ja aeglasema liiklejana tavaliselt rohkem teeserva hoidudes, ega tee sealjuures ka ettearvamatuid liigutusi või keksle siia sinna nagu teeksin ehk siis kui jalad terved ja vanustki vähem oleks, mis annab ka tõuksijuhile parema võimaluse minust möödumist juba varakult ette planeerida ilma, et see meid kumbagi kuidagi häiriks. Nii arvangi, et ehk tasuks neil kes end tõuksidest väga häirituna tunnevad, ka oma liikumisviisidele ja -harjumustele rohkem tähelepanu pöörata, sest olgu tegemist liikluse või mistahes muude inimsuhetega, eeldavad need sujuvaks ja probleemideta toimimiseks võrdselt kõigi osapoolte panust, sõltumata sellest, kes siis parasjagu, tugevam, nõrgem, väiksem, suurem või tähtsam on.
jaotus
12. apr. 2024 00:04
Õigem oleks, et kõnniteel võib sõita ainult sellise sõidukiga, mis liigub kondiauruga. Kui sõidetakse elektri või muu kütuse jõul, siis sõiduteele.
...
12. apr. 2024 00:01
Vanasti nõuti liikluses viibivatelt jalgratturitelt algkoolituse läbimist, tõuksiga võib vist sõita iga laps, kel on raha. Jalgratas on kerge ja habras võrreldes kobaka ja massiivse tõuksiga, mis reaalselt võib teisi jalakäijaid tappa.
Koda Nick
11. apr. 2024 11:00
Tõuks on kõnniteel sõitnud otsa mulle, mu abikaasale ja lapsele, mu tädile, sõpradele. Mikromobiilsus on tore asi, aga need sõidukid peavad liikuma eraldi rattateel, mitte seal, kus oluliselt aeglasemalt liiguvad jalakäiad (erinevas vanuses, erinevas tervislikus seisundis). Eraldi teema on ka see, et tõuksijuhid ei oma sageli liiklusvahendi (isegi ratta) opereerimiseks vajalikke lube ega teadmisi. Ning nad on ka õigust täis - olen näinud, kuidas mitukümmend kilti tunnis liikuvad tõuksijuhid lasevad lapsevankriga emadele kella, et kobigu eest ja pärast veel sõimavad, kuid peavad oma trajektoori muutma. Sorri, aga see pole innovatsioon. See on si** linnaruum, mida me ise juhtival tasandil tolereerime. Ehitage rattateid või keelake see sõiduk ära. Nii lihtne ongi. Normaalsed inimesed peavad saama jalutada linnatänavatel, väikesed lapsed käekõrval, kartmata mingi pauguga pihta saada.

Seotud artiklid