"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Eesti arstid aastakonverentsil: Mitu nahka saab arstilt võtta? (0)
13. aprill 2024
Tervishoius suurim probleem on tööjõupuudus. Kuvatõmmis

Eesti arstide liidu aastakonverents tõstis taas küsimuse puuduvate arstide kohta ja lisaks koorus välja veelgi muresid, millega arstid iga päev silmitsi seisavad. Millised on lahendused? Asjatundjad räägivad suud puhtaks.

Eesti arstide päevadele kogunes üle 500 arsti üle kogu Eesti. Kahepäevane koolitus algas avaliku vestlusega “Mitu nahka saab võtta arstilt?” ehk teemaks tööjõupuudus ja tervishoiukorralduse muudatused. Mõttevahetuse käigus ja järel koorus veelgi probleeme, mis peale arstide puuduse tervishoiuvaldkonda valusalt puudutavad.

“Arstide muredest kõige olulisem on rõhuda töökultuurile üleüldiselt. Töö on raske, see ei muutu, küll saab muutuda, kuidas me tööd teeme ja üksteisesse suhtume. See on põhjus, miks mina enam iga päev arstina ei tööta. Oli küll normaalne töökeskkond, aga ma ei näinud sellel sellisel kujul perspektiivi,” ütles Euroopa nooremarstide ühenduse juhatuse liige Patrick Pihelgas.

“Olen ammu pensionil, aga ei saa ära minna. Naljatades vahel ütlen, et meil on välja õpetatud vasaku kõrva arstid, kes vaatavad väga kitsalt oma eriala. Inimlik vaade kaob ära, seal on küll objektiivsed põhjused, aega on vähe ja kõike on vähe,” ütles naistearst Marta Pruks.

Eesti arstide liidu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul oodatakse riigilt suurema kaasarääkimise võimalust ja kõige olulisem on leida lahendused, kuidas tagada personali motiveeritus, et nad sooviksid arstina töötada ja seda just siin Eestis.

“See on läbiv mure, millal ja millises mahus nad kaasa saavad rääkida. Pingutame, et kaasataks võimalikult vara ja tervishoius suurim probleem on tööjõupuudus, meil napib õdesid, perearste, psühhiaatreid,” ütles terviseminister Riina Sikkut.

Terviseministri sõnul üksnes töökultuuri parandamine puudust ei eemalda, küll aga on kavas konkreetsed sammud tööhõivemurede leevendamiseks.

“Kui prognoosimudelit vaadata, siis isegi kui tervishoiust ükski arst ei lahku, puudu on ikkagi. Uuendame ka õendusmäärust, laiendame õdede retseptiõigust, et meil oleks laiem meeskond, kes tervisemure korral aitab ja toetab. See ei pea iga kord olema arst, vaid tal on abis teise ettevalmistusega spetsialistid, et võimaldaks koormuse jagamist,” rääkis Sikkut.

“Näen, et töötajad, kes meil peale kasvavad, on entusiastlikud, näevad paremat tulevikku ja on valmis töötama selle nimel, näen, et pingutatakse ja see on praegu kõige olulisem,” ütles Pihelgas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.