"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KÜSITLUS. Kõik kohad on tõukse täis. Kuidas neid ohjata? Mida arvavad Reet Linna, Jüri Kuuskemaa, Dago Antov ja Diana Ingerainen (4)
15. aprill 2024
Laulja ja saatejuht Reet Linna. Foto: Albert Truuväärt

Ilusad ilmad on nii mõnedki linlased taas elektritõuksi selga meelitanud. Pealinn uuris, kuidas saaks tõuksidega liikuda turvaliselt ja mida teha ohtlikult sõitjatega.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa: Tuleb hakata trahvima, kui sõidetakse mitmekesi!

Vanalinnas peab tõuksiga olema erakordselt ettevaatlik. Kõnniteed on seal ju nii kitsad, et sinna ei mahu jalakäijadki ära. Hoolimatu sõidu korral on otsasõidud ja õnnetused kiired tulema. Tõuksiga võiks ikka sõita väljaspool vanalinna, kus on selleks paremad tingimused – laiemad kõnni- ja jalgrattateed. Või vähemalt tuleb kehtestada kindlad reeglid. Neid, kes sõidavad liiga kiiresti või ka mitmekesi, peab hakkama karistama. Mina pole tõuksi alla jäänud, aga väga lähedalt on mööda sõidetud küll, ja veel niisuguse tuhinaga, et olen ikka korduvalt ehmatanud.

Olen praegu Prahas ja siin vanalinnas ma tõukse näinud ei ole. Karli sild on igatahes täiesti tõuksivaba. Küll aga on palju lapsevankri lükkajaid. Siin on paljud tänavad ka suure kallakuga, tõuksiga siit naljalt üles ei sõidagi, trepist seda enam. Tõuksid on siiski ka Prahasse jõudnud, aga palju vähemal määral kui Tallinnas.

Transpordi vanemteadur Dago Antov: Enamik tõuksiõnnetustest on otsasõidud

Ma ise suur tõuksiga sõitja ei ole ega oska sellepärast ka öelda, mis ohud selle juures olla võivad. Kui proovisin sõita, siis alguses tundsin ennast ikka natuke ebalevalt. Tõuksi väikesed rattad tunnevad iga augu ära, ka madalad äärekivid on üpris tülikad, nii et kõik see vajab harjumist. Jalakäijana ei kuule ma sageli, kui mõni tõuks selja tagant kiiresti tuleb. Olen tähele pannud, et tõuksidega sõidetakse üsna hooletult, kord kõnniteel, kord sõiduteel. Autoroolis oli mul kunagi selline hetk, et pidin parempööret tehes tõuksi läbi laskma, aga ta ilmus nii kiirest, et ma ei osanud seda oodata. Nad sõidavad sageli väga ootamatult ja kiiresti üle ristmike. Tõukside kiirespiirang on ka kõne all olnud, ja mujal maailmas on seda juba omajagu tehtud. Aga mida siis ikkagi teha? Kui me kõik tõuksid kõnniteelt ära ajame, siis lükkame nad autode ette – kas see on parem? Nii et head lahendust vist ei olegi. Kõige parem oleks, kui jalgrattad ja tõuksid jagaksid vennalikult oma sõidurada. Kui kõnnitee on nii lai, et sinna saab märgistada eraldi rattatee, on seal ka tõuksidele õige koht. Aga kitsastel kõnniteedel on tõuksid ohtlikud nii nendega sõitjatele kui ka jalakäijatele.

Saatejuht ja laulja Reet Linna: Kõigil tõuksidel võiks olla mõistlik kiirusepiirang

Ma ei ole mingil juhul elektritõukside vastane, ei arva, et need tuleb linnas ära kaotada. Ka minu lapselapsed sõidavad tõuksiga. Ainuke asi, mis mind häirib, on see, et tõuksidega sõidetakse seal, kus liiguvad jalakäijad. Inimene käib rahulikult mööda kõnniteed, kui äkki kihutab temast vaikselt ja kiiresti mööda tõuks – kõndija ei märkagi seda, enne kui tõuks on läinud. Tõuksid ja ka jalgrattad peaks jalakäijatest kuidagi lahus hoidma. Ja veel peaks tõuksidel olema mõistlik kiirusepiirang ja sellega sõitjal kiiver peas. Paraku armastatakse tõuksiga sõita ka mitmekesi, kellel on pruut, kellel laps kaasas. Ja takkapihta heegeldavad noored autode vahel, aga juht ei pruugi neid alati märgata, see on lausa eluohtlik. Niisugune asi peaks olema küll keelatud. Liikluseeskiri peaks kehtima ka tõuksiga liikujale, nagu see kehtib autojuhile ja jalgratturile. Igatahes on hooaeg linnas alanud, kõik kohad on tõukse ja Bolti elektrilisi jalgrattaid täis. Olgem nendega ettevaatlikud!

Doktor Diana Ingerainen: Kahjuks on nii mõnedki pea lõhki kukkunud

Mina olen seda meelt, et asju ei tule ära keelata, küll aga vaadata, kuidas ohutum oleks. Vahva, et noored ja lapsed saavad tõuksidega sõita, tasakaalu harjutamiseks on see väga hea. Halb on aga see, et tõuksid ja jalakäijad liiguvad segamini. Nii võib kergesti õnnetus juhtuda. Arsti juurde jõuab nii neid, kelle juhitavale tõuksile on ette astutud, kui ka neid, kellele on otsa sõidetud. Aga õnneks pole neid palju. Olen ka ise tõuksiga sõitnud ja mulle meeldis. Saan hakkama küll. Aga iga inimene peab seda sõitu siiski harjutama ja oma võimeid hindama enne, kui suurema kiirusega liikuma hakkab. Kukkudes ei tasu hakata kohe kogu maailma süüdistama, vaid ka endale otsa vaadata. Ja kiiver tuleks tõuksiga sõites ikka pähe panna. Lapsed kannavad neid juba päris kenasti, aga ka täiskasvanud võiksid selle peale mõelda. Nii jääksid mitmed arsti poole pöördumised olemata.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tallinlane
21. apr. 2024 08:11
Tuleks tõsta lubatud alkoholi joobe piirmäära 5 promillini
Ei saa aru
19. apr. 2024 02:29
Miks liikumisvõimelised ja terved inimesed ei saa liikuda oma lihasjõul!? See on ju loomuvastane!
keegi
16. apr. 2024 18:29
K iirusepiirand väikeseks, ei pea sõitma kõnniteel nii et inimestel pole enam kohta käimiseks.
Minu arvamus kah
16. apr. 2024 07:41
Õige oleks vist, kui iga tõuksi ees käiks mees laternaga nagu kunagi autode ees.