"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
See, et kedagi rõdu all ei olnud, kui betoonplaat vastu maad prantsatas, on suur õnn. Kuidas muuta eluohtlikud rõdud ohutuks? (2)
17. aprill 2024
Allakukkunud rõdupaneel Lasnamäel. Foto: Ilja Matusihis

12 aastat tagasi aprillis kukkus Kalevipoja 17 maja rõdult alla betoonplaat ja paari nädala eest Kalevipoja põik 1 maja juures betoonplaat. TalTechi spetsialist Janek Kurnitski sõnul tuleks enne renoveerimist teha vanale fassaadile audit.

TalTechi ülikooli ehitus- ja arhitektuuriinstituudi direktor Kurnitski on kindel, et ENSV aegsed kortermajad võivad kesta veel sada aastat – aga ainult korraliku hoolduse korral. “Selliste hoonete probleem nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka Õismäel on see, et nende fassaadide metallosad on üle neljakümne aasta roostetanud,” nendib ta.

Vaata galeriid (9)

Pole üllatav, et just pärast talve koos pluss- ja miinustemperatuuride erinevustega hävivad kõige sagedamini just rõdude betoonpaneelide kinnitused, mis omal ajal polnud valmistatud parimast metallist. Seda, et just metallkinnituste kulumine tõi nii tänavu kui ka 2012. aastal kaasa betoonpiirdeplaadi kukkumise, kinnitavad ka tarbijaõiguste kaitse ja tehnilise järelevalve osakonna (TTJA) spetsialistid.

Tegemata töö

Kuid nagu märgib TTJA ehitusohutuse ekspert Urmo Karu, pole enam kui neljakümne aasta taguste ehitustööde madal kvaliteet juhtunu ainus põhjus. Tema vaatenurgast ei seisne probleem mitte ainult selles, et betoonpaneel oli raske ja selle metallkinnitused ei olnud korralikult keskkonnamõjude eest kaitstud, vaid ka konstruktsiooni üle kontrolli puudumises.

“Kalevipoja põik 1 maja fassaad sai korda tehtud mitu aastat tagasi, kuid rõdupiirete kinnitamise süsteem jäi vaatamata hoone välimusele paraku samasugusena alles,” nendib Kurnitski. “See, et plaadi kokkuvarisemise hetkel kedagi rõdu all ei olnud, oli suur õnn. Arvestades betoonkonstruktsiooni raskust ja kukkumise kõrgust – kolmas korrus – poleks saanud kellegi hukkumist vältida.”

Ka 12 aasta taguses sarnases varingus õnneks inimohvreid ei olnud. Kuid see on just see “võib-olla” või õnnelik juhus, millele ei tohiks mingil juhul loota.

Metallkonstruktsioonide kulumine pole ainult Lasnamäele probleem, samal moel ehitati maju üle terve Tallinna ja füüsikaseadused on vääramatud igas linnaosas. Samas tunnistab Kurnitski, et teiste linnaosade elanikud on märksa valvsamad – enamik fassaadide täieliku renoveerimise tellimusi tuleb peamiselt Mustamäelt.

Renoveerimistöödega pole aga mõtet viivitada: seitsmekümnendate keskpaigas ja teises pooles ehitatud paneelmajad ei noorene iseenesest. Juba kümme aastat tagasi tehtud uuring näitas, et paljude nõukogude ajal ehitatud kortermajade fassaadidetailide seisukord on murettekitav.

Enam kui pooltel tõsised probleemid

Rohkem kui kuuekümnel protsendil toona kontrollitud kodudest oli kinnitustega vähemalt üks või mitu tõsist probleemi. Vaid 13% juhtudest oli nende konstruktsioonielementide seisukord korras.

Tallinn annab praegu toetust nii korteriühistute rõdude kui ka varikatuste või katuste auditi tegemiseks, eraldi saab taotleda ka rõdude kandevõime hindamist. Auditite toetus jääb 1000 ja 3000 euro vahele.
Pärast auditi toetuse saamist ja probleemide tuvastamist võib ühistu taotleda linnalt ka toetust auditis nimetatud tööde teostamiseks. Ühe kortermaja kohta saab ehitustöödeks toetust kuni 10 000 eurot.
Vastavalt kehtivale seadusandlusele on elamu ohutu ekspluatatsiooni tagamine, sealhulgas rõdupiirete ja varikatuste turvalisuse tagamine korterühistute otsene kohustus.

Taotlusi toetuste saamiseks võetakse Tallinnas vastu aasta ringi. Tänavu on toetusfondi kogueelarve 29 000 eurot. Üksikasjalikku infot toetuse taotlemise kohta leiab linna veebisaidilt https://www.tallinn.ee/et/korteriuhistu.

Elanikke aitab rõdude ja varikatuste toetus

  • Audititoetuse eesmärk on parandada korterelamute ohutust ja energiatõhusust. Toetusetaotluse saab esitada kolmes kategoorias:
  • rõdude ja varikatuste audit – maksimaalselt 1000 eurot
  • energiaaudit – maksimaalselt 3000 eurot
  • katuse ja/või rõdude kandevõime hindamise audit – maksimaalselt 3000 eurot.
  • Lisaks saab taotleda rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevuse toetust auditis nimetatud ehitustööde tegemiseks. Toetust makstakse maksimaalselt 20% ehitustööde lepingute maksumustest, kuid maksimaalselt 10 000 eurot korterelamu kohta. Toetust saab taotleda pärast ehitustööde teostamist ja arvete maksmist.
  • Toetus “Fassadid korda” aitab muuta elamu energiatõhusamaks ja parandada välisilmet. Toetusega on võimalik katta kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot korterelamu kohta. Lisaks on võimalik taotleda 3000 eurot renoveerimise käigus seinamaalingu (supergraafika) loomise eest, kui selle kavandi on kooskõlastanud linnavalitsuse linnakujunduskomisjon.
  • Korteruühistutele on ka palju muid toetusi, näiteks tuleohutuse toetus, “Hoovid korda” toetus jpm.
Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
17. apr. 2024 21:57
Üldiselt vahetult rõdude alla koperdama inimestel tavaliselt õnneks asja ei ole aga kui mõni alumise korruse asukas parasjagu üle rõduserva välja vaatama kummardub, lõikab pea otsast küll nagu giljotiiniga ja seda eelkõige neil kes rõdudel suitsetada armastavad!
rõdud on ohtlikud
17. apr. 2024 15:41
Ka Soomes on viimasel ajal rõdudega probleeme. Seal eriti klaasrõdud lendavad alla.

Seotud artiklid