"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
INTERVJUU. Südamearst Margus Viigimaa: Inimesed nurisevad, et mis pagana suhkrumaks! Aga kui palju meil on vererõhuhaigusi … (6)
19. aprill 2024
Dr Margus Viigimaa: " Tervisekäitumise uuringuid vaadates näeme, et juur- ja puuvilja söövad mehed palju vähem kui naised." Foto: Mats Õun (arhiiv)

Eesti mees saaks oma kurikuulsa kehva tervise parandamiseks nii mõndagi üsna lihtsat ära teha. Näiteks süüa natuke vähem – kas või ainult kümme protsenti. Mitte sirutama süüa asudes kätt alati esimese asjana automaatselt soolatopsi poole. Ning mis kardioloog Margus Viigimaa sõnul veelgi tähtsam: leidma endale naise, kellega koos õnnelikult elada.

Rääkisite hiljutisel Eesti meeste tervise konverentsil „mõõdukast kaloripiirangust“. Mida see endast täpselt kujutab?

See tähendab, et kui tarbida tavapärasest ligi kümme protsenti vähem kaloreid, võiks see tervisele kasu tuua. Tõin välja ühes uuringus, kuidas tarbimist vähendati veerandi võrra, ka normkaalus meestel ja naistel. Paranesid kõik tervisenäitajad, vererõhk, kolesterool. Kui inimene on suures ülekaalus, oleks see terviseedu muidugi veel palju suurem.

Kunagi ma töötasin Jaapanis ja imestasin, et kui vähe nad söövad. Kaal on normaalne ja süüakse vähe. See ongi ilmselt üks edu saladus, miks jaapanlastel on maailma üks pikimaid eluigasid.

Eesti puhul on seda pigem raske ette kujutada. Siinsel mehel on rohkem meelelaad, et kõik viimseni sisse vitsutada, kes teab, millal uuesti saab.

Muidugi, toitumisega kipubki olema nii, mida rohkem põhja poole liikuda. Väga suur erinevus on ka näiteks Suurbritannias Londoni piirkonna ja Šotimaa vahel. Kui olin Glasgow`s päris pikalt lipiidikliinikus tööl – sinna tulevad kõrge kolesteroolitasemega mehed – olin päris üllatunud. Seal oligi enamvähem nagu Eesti mehe toitumine, pluss veel nädalalõppudel suures koguses viskit lisaks.

Kunagi ma töötasin Jaapanis ja imestasin, et kui vähe nad söövad. Kaal on normaalne ja süüakse vähe.

Natuke on see kliimas kinni. Kui vanasti olid keerulisemad ajad ja inimene pidi ka rasket füüsilist tööd tegema, siis oli soolase ja rasvasema toidu söömine teatud määral ellujäämise küsimus. Harjumus on jäänud, aga elame me nüüd lõunas või põhjas, peamine osa tööst toimub kontoris.

Samas näiteks paljukiidetud Vahemere dieeti pelgaks vist ikka suur osa meestest.

Tervisekäitumise uuringuid vaadates näeme, et juur- ja puuvilja söövad mehed palju vähem kui naised. Ikkagi armastatakse liha. Kuigi ma näen küll, et just noorema põlvkonna meestel on terviseteadlikkus oluliselt tõusnud. See võtab küll aega aastakümneid ja terveid põlvkondi.

Vahemere toit on ju väga hea, eriti, kui ta on kvaliteetne. Võib-olla on meil natuke ka komistuskiviks, et meil need salatid ei kipu alati kõige värskemad olema. Aga et ka kala söödaks korra või paar nädalas, nagu südamehaiguste ennetamise juhendid soovitavad … selles suunas võiks liikuda, aga kõik see võtab aega.

Mis vanuses see piir kahe põlvkonna suhtumiste vahelt võiks praegu umbes joosta?

Kuskil neljakümne või viiekümne juurest, sõltuvalt haridustasemest. Nooremad on hoopis teise meelelaadiga. Aga nad pole näinud ka seda vana aega, kus toit oli väga ühekülgne ja kvaliteet vilets.

Võin Soomest tuua ühe eduloo, kus nad suutsid vähendada soola tarbimist 16 grammilt päevas kaheksale. Nad avastasid, et võimalus igapäevase soolapruukimise vähendamiseks on üks gramm aastas, sellega tuleb inimene kaasa. Nemad vähendasid 50 aasta jooksul kogu rahva seas kaheksa grammi. See on näide, kuidas tasapisi saab tervisekäitumist ka riiklike regulatsioonidega piirata. Kuid kõik see võtab aega.

Mida saaks igaüks ise selle jaoks lihtsalt ära teha?

Värskelt valmistatud toidul saab asendada soola ürtidega, mida paljudes peredes ka tehakse. Või kui on keedusool, asendada see mineraalsoolaga, kus naatriumi asemel on kaalium.

Aga isegi kui tegemist on restoranis valmistatud värske toiduga, siis kui inimesed on soolase maitsega harjunud, panevad nad seda kohe esimese asjana juurde. Mingis mõttes on päris keeruline, sest toidukohad peavad ka ju kliendist lähtuma. Kui nad väga vähesoolast toitu pakuvad, siis inimene ei tule sinna.

Ühest küljest peaks pakkuma tervislikku toitu, samas tahab tarbija seda, millega on harjunud. Paljud inimesed tõesti armastavad soola, ega head lahendust ei olegi. Muide, Soomes ja Rootsis hakkas soolatarbimine vähenema, kui eelmise sajandi keskpaiku tulid kodudesse külmkapid. Enam polnud kala ja liha säilitamiseks nii palju soola vaja.

Nii et kõik on ka tehnoloogiaga seotud ning me peame kõik need etapid läbima, ei saa millestki üle hüpata. Inimene peab teadma, et sool pole hea, aga suutma ka nautida tervisliku toidu maitset.

SAAB KA VÄHEMAGA. Kümme protsenti võiks igaüks oma kaloritarbimist vähendada, Margus Viigimaa on selles veendunud.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Muidu tõusevad kindlasti hääled, et toidufašistid tulevad piirama, mida ja kui palju tohib süüa.

Muidugi. Et mis pagana suhkrumaks, mis sool. Ent kui vaadata, kui palju on meil Eestis vererõhuhaigusi… kusagil 340 000 patsienti võtab vererõhutablette, see on tohutu hulk inimesi. Paljud neist võiksid elada ilma ravimiteta või hakata neid võtma hiljem. Vererõhuhaiguse tekete saaks ära hoida regulaarse füüsilise koormuse ja normaalse kehakaalu hoidmisega. Kui inimesel on piiripealne vererõhk, siis tervislike eluviisidega saab ta ravivajadust 20 aastat edasi lükata.

Teine kuri aine on ju veel: suhkur.

Kahjuks küll. Väga palju on neid suhkrustatud magusaid jooke, mille maitsega lapsed juba väikesest peale ära harjuvad ja pärast on siis juba väga keeruline teha tervislikke valikuid. Lapsel peab olema võimalus, et on tervislikud koolipuhvetid, kust saab lisaks suhkrujoogile kogu aeg ka värsket mahla, et tal oleks valikut. Muide, paljudes riikides on üldse Coca, Sprite ja Fanta koolides keelatud.

Või siis läheb laps vahetunni ajal lihtsalt nurga taha poodi oma koolat ostma.

Jah, aga ikkagi näitab see kuidagi ühiskonna suhtumist. Lapsed saavad aru, et ei ole tervislik ja tuleb nurga taga käia. Ma arvan, et sellistel regulatsioonidel on mõtet küll. Nagu ma ütlesin, saab neid teha väikeste sammude kaupa, tasapisi saab asju muuta.

Tegelikult on ju ka puuviljad üleni suhkrut täis.

Neid võib süüa, aga vajadusel tuleb ka piirata. Eriti banaane, pirne ja viinamarju. Mulle satuvad vahel diabeedieelsed patsiendid, kellele see on üllatus. Nad söövad ju tervislikult, kas tõesti annavad magusad puuviljad neile nii palju kaloreid. Kuigi kindlasti on puuvilja sees olev suhkur inimesele sõbralikum kui rafineeritud variant. Rafineeritud suhkur on täielik ballast.

Saan siis õigesti aru, et pooldate suhkrumaksu?

Mina arvan küll, et ebatervislikud toiduained on liiga odavad ning natuke see tarbijate käitumist muudaks. Kõlab küll ebapopulaarselt, aga väga paljudes riikides suhkrumaks kehtib. Kui õpilane saab tõesti nii odavalt osta neid magusaid ja hea maitsega jooke, siis ta ka teeb seda. Kui hind on natuke kallim, siis vaekauss veidi nihkub.

Räägime ka alkoholist. Mul on üks alkhoolikust sõber, kellel on põhimõte: ta ei sega endale rummi koolaga, vaid viina mulliveega. Et niimoodi olevat tervislikum.

Natukene on, aga see kalorihulk alkoholis on ju meeletu tegelikult. Kui suhkrut veel juurde paned ja kokteili teed, on see veel hullem muidugi. Alkohol ise on ju rakumürk, igas koguses. Kuigi on tõesti leitud, et väga väikeses koguses võib ta aidata südameveresoonkonna haigusi mingil määral ära hoida. Need pole muidugi mitte väga sellised tõenduspõhised arvamused. Aga igal juhul on alkohol organismile mürk ja ka kohutav kaloripomm.

Aga igal juhul on alkohol organismile mürk ja ka kohutav kaloripomm.

Siinkohal kindlasti keegi vaidleks vastu, et Itaalias ja Vahemere ääres ju võetakse küll ja vaata, kui hea tervis sealsel rahval on.

Põhimõtteliselt ongi nii, et kui mehed joovad toidu kõrvale kaks ja naised ühe pokaali veini, siis midagi halba see kaasa ei too. Ei saa ka ütelda, et oleks kasulik, kui Vahemere ääres säärane traditsioon juba on. Just nimelt toidu kõrvale, mitte suures koguses eraldi juua. Mitte nii, et nädala sees üldse ei joo ja siis nädalavahetusel teed kõik tasa. See pole kindlasti tervislik strateegia.

Eesti mees on ju ka teistsugune, tal läheb nende paari pokaali peale kohe hammas verele.

Ta ongi selline põhjamaine tüüp, et nädalavahetustel ja suurtes kogustes. Kõige ebatervislikum variant.

Ilmselt on ikkagi naistel siin väga suur roll täita, et asi kontrolli all hoida.

Täiesti tõsi, et üksinda elavate meeste tervis on palju viletsam kui paarisuhtes olijatel. Naised on palju terviseteadlikumad, kui vaja, suunavad mehe arsti juurde. Jälgivad, mis on toidulaual; vaatavad, kuidas saaks vähem rasvaseid asju. Üldiselt teavad naised toitumisest palju-palju rohkem kui mehed. Kui on ikkagi mingid probleemid – kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase või isegi diabeet juba – siis naised ikkagi hoiavad oma mehi ja pere. Naiste roll tervisliku toitumise juures on tohutu.

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Sille
3. mai 2024 15:30
Arvan, et vererõhku tõstab stress - meie igapäevane kaaslane. Ja diabeet on avastatud ka väikestel lastel, noorte, kes ikkagi ei ole need suhkrutarbijad. Olgem ausad, ka arstid!
Minu Arvamus
30. apr. 2024 10:12
Igasugustele maksutõusudele ja uutele maksudele kiidab kaasa vaid see, kelle rahakotti see ei puuduta ja kes on asjast huvitatud kui nende seaduste koostajatega koostööst hüvede saaja.
Minu Arvamus
25. apr. 2024 14:07
Südamearst Margus Viigimaa: Inimesed nurisevad, et mis pagana suhkrumaks! Aga kui palju meil on vererõhuhaigusi … Kas suhkrumaks alandab vererõhku? Vist ikka liigse suhkru tarbimine. Selleks on vaja toiduainetesse vähem suhkrut, mitte maksu, mis on vaid valitsuse eelarve aukude täiteks. Ükski maks ei täida tegelikult oma tegelikku eesmärki, raha kättesaamiseks rahvalt võib ettekäändeks välja mõelda mida iganes. Ega kliimat ei paranda samuti kui maksad mingeid rohemakse ja ka alkoholi aktsiisi tõstmine ei vähenda joomist.
Tupsik
20. apr. 2024 15:46
Jälle üks puurottide sabarakk...
Ulvina
21. apr. 2024 13:51
Nii vist tundub jah. Ja pealegi olikin vanad ajal palju tervislukumad ja puhtamad toiduained ja toidud üldse kui nüüd, nüüdsel ajal just kõik kemikaale täis topitud, mis kahjustavad nii noorte kui vanade tervist palju rohkem kui need väidetavad suhkrud ja soolad...
Ulvinale
21. apr. 2024 18:32
Tehke ise kodus süüa, kapsas, kartul, tangud, liha... need on ikka enam vähem samad, mis vanastigi ja aega peaks nüüdisaja inimesel selleks rohkemgi olema kui muud kodutööd suuresti erinevate masinate hooleks võib usaldada. Ja lisaks sellele, et kokandus ka märkimisväärselt söögikulusid kokku aitab hoida võib see olla ka meeldivaks vahelduseks ja hobiks neile kes oma käteosavust või loomevõimeid proovile tahavad panna või kasvõi siis sõprade ja sõbrannade silmis oma saavutustega särada.