„Kuigi vana loomaaed asus ilusas kohas ja loomadel oli siin hea olla, taheti seda ka varem mitu korda likvideerida. Lõpuks võeti vastu otsus, et ei likvideerita ja viiakse hoopis 1983. aastal üle Veskimetsa,“ rääkis endine loomaaia kauane direktor Mati Kaal.
Ta avas kunagise loomaaia asupaigas Kadrioru ja Lasnamäe piiril Laagna teel Ilvese sillal teabetahvli ja kinnitas ka sildi silla käsipuule. Aastatel 1939–1983 paiknes Tallinna loomaaed Lasnamäe paekaldal ning selle jalamil Kadrioru pargi äärealal ning Mati Kaal töötas seal 15 aastat.
„Loomad olid tihedalt koos ning neid polnud palju vähem kui on praegu loomaaias. Nad olid aga tihedalt koos paaril-kolmel hektaril. Võite ette kujutada seda olukorda siis. Praegu saavad loomad jalutada mitukümmend korda suuremal alal,“ meenutas ta. „Ühe suure tormi ajal lükkas tuul aedikud maha ja ajas segamini ning pidime loomaaia väljastpoolt sulgema. Ükski loom aga oma aedikust välja ei läinud, sest oma seal oli tuttav ja turvaline olla.“
Et endine loomaaed asus suuresti paekivi nõlva peal, siis tekkis seal suurepärane mägikitsede kollektsioon, mida pärast ümberkolimist jahtisid paljud maailma loomaaiad. „Kui Eesti vabanes, siis olid nad kõik kohal ning soovisid neid mägikitsi, mida me endisest N Liidust kokku korjasime.“
Loomad silme ees
Praeguses loomaaias elavad isegi mõned toonase loomaaia asukate järeltulijad. Viimane Kadriorus elanud loom aga läks alles mõne nädala eest krokodillide paradiisi.
Ümberkolimise ajast tõi Kaal välja, et tollane miilits pani ristmikud kinni, et loomad kiiremini ühest kohast teise sõidutada. „Kogu Liidus oli siis üksainus süstlaga laskmise püss, millega Moskva loomaaia direktor ja peaveterinaararst tulid isiklikult kohale ning aitasid selle üleliidulise aktsiooni ära korraldada. Mõned loomad uinutati, mõned meelitati kastidesse ja tehti rahustavad süstid, et teekond neile halvasti ei mõjuks. Kolisime ilma ohvriteta, kuid kerge ülesanne see ei olnud.“
Kui vanemad inimesed tulevad sillale koos lastega jalutama või liiguvad piirkonnas ringi, siis palus endine direktor neil kindlasti meenutada, kuidas nad toonases loomaaias käisid. „Endisest loomaaiast pole peale mõne vundamendi osa midagi järele jäänud, kuid pildid on tahvlil olemas ning mälestustes ka toonased loomad veel silme ees.“
Ilves langes sõjas
Enne sõda liikusid mõtted loomaaia rajamisest Tallinnas juba mõnda aega, kuid nende elluviimiseni jõuti alles tänu meie tublide laskurite esinemisele 1937. aasta Helsingi laskmise maailmameistrivõistlustel. Eesti laskurite võistkond võitis seal maailmameistritiitli ning ühe auhinnana toodi muuhulgas kaasa ilvesekutsikas Illu, kes pandi ajutiselt elama Kadrioru puukooli. Sellest populaarsest loomakesest sai suur publikumagnet ning ühtlasi ajend viia ellu idee Tallinna Loomaaia rajamiseks. Ajutiseks asukohaks saigi seesama väike maa-ala Kadrioru serval.
Loomaaed avati augustis 1939. Just sõja tõttu sai ajutisest asukohast ka üpris pikaajaline lahendus. 1944. aasta märtsipommitamine jättis oma valusa jälje ka loomaaiale, sest Illu langes pommikillust.
Nõukogude okupatsiooni algusaastatel ei olnud loomaaed kuigi prioriteetne asutus – siia saadeti karistuse korras juhtideks erinevaid nomenklatuuritegelasi, keda tuli ajutiselt madalamale ametipostile elu üle järele mõtlema saata. Ja mõistagi mõtlesid nad kõigele muule peale loomaaia arendamise. Uue hingamise sai loomaaed alles aastal 1961, mil seda asus juhtima energiline ning loomade teemal entusiastlik Karoly Stern. Ta võttis sellest väikesest maa-alast välja parima ning laiendas seda võimaluste piires.
Teletähest ahv
Kuigi asukoht oli kitsas, siis oli sellel maa-alal ka üks tugev külg – Lasnamäe paekallas. Just tänu sellele loodi Tallinna maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioon, kellele see nõlv väga meele järele oli. Parandati loomade elutingimusi ka muul moel, arendati koostööd teiste loomaaedadega ning korrastati kollektsiooni. 1965 soetas loomaaed endale esimese šimpansi – Peetri, kellest sai muuhulgas tuntud teletäht. Teda võis näha filmis „Peegliahv“ ning mitmetes telesaadetes.
Alles seoses Laagna tee ehitamisega 1983 kolis loomaaed oma nüüdsesse asukohta Veskimetsas. Kokkulepe oli saavutatud küll paarkümmend aastat varem, ent võttis 20 aastat läbirääkimisi, et see ka vett peaks.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei paiknenud vana loomaaed Laagna tee all. Tõtt-öelda haukas Laagna tee ainult väikese nurga administratiivhoonetest, mis asusid tänase Ilvesesilla ja Lasnamäele üles viiva trepi juures. Ülejäänud ala kaevati küll töö käigus üles ning loomaaed poleks saanud sinna jääda, aga kogu loomade ala jääb siiski Laagna tee piiridest väljapoole. Küll aga võeti hoolikalt tükkhaaval lahti loomaaia kontoriks kohaldatud Peeter I saun, mis plaaniti teises kohas uuesti kokku panna. Kahjuks hävinesid tükid ühes 1980. aastate laotulekahjus.
Vana loomaaia asukohta reedavad veel mõned rajatised Lasnamäe paekaldas. Ilves Illu auks on nimetatud vana loomaaia asukohta viiv sild Ilvesesillaks.
Täname Tallinna loomaaeda ja Inari Leimani ajalooliste fotode eest. Fotod on pärit loomaaia arhiivist.
Vana loomaaed Lasnamäe paekaldal
Aastatel 1939–1983 paiknes Lasnamäe paekaldal ning selle jalamil Kadrioru pargi äärealal Tallinna Loomaaed.
Loomaaed avati 25. augustil 1939.
Loomaaia üks esimesi asukaid oli Soomest 1937. aastal kingitusena kaasa toodud ilvesekutsikas Illu: Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond sai lisaks Argentina karikale kaasa ka elusa ilvesepoja, kes paigutati elama Kadrioru puukooli aeda president Pätsi vennanaise Asta Pätsi hoole alla. Huvi looma vastu oli rahva hulgas suur ning peale loomaaia asutamist 1939. aastal kujunes ilvesest Tallinna loomaaia tunnusloom. Ilves Illu hukkus 9. märtsil 1944. aastal, mil Tallinna loomaaia vahetusse lähedusse heideti kolm pommi. Pommitusejärgne olukord loomaaias oli väga raske ning esmaste kriitiliste olukordade lahendamisel saadi abi ümbruskonna heatahtlikelt inimestelt.
Nõukogude algusaastatel ei olnud loomaaed kuigi prioriteetne asutus – siia saadeti juhtideks nomenklatuuritegelasi, keda tuli ajutiselt madalamale ametipostile viia.
Uue hingamise sai loomaaed alles aastal 1961, mil seda asus juhtima energiline Karoly Stern. Ta laiendas loomaaeda võimaluste piires. Tänu Lasnamäe paekaldale loodi Tallinna maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioon, kellele see nõlv väga meele järele oli.
1965. aastal soetas Tallinna loomaaed endale esimese šimpansi – Peetri, kellest sai muuhulgas tuntud teletäht. Teda võis näha filmis „Peegliahv“ ning mitmetes telesaadetes.
Seoses Laagna tee ehitamisega 1983 kolis loomaaed oma tänasesse asukohta Veskimetsas. Stern oma töö vilju näha ei jõudnud. Tema töö võttis üle Mati Kaal, kes jäi loomaaia juhiks aastakümneteks.
Vana loomaaia asukohta reedavad veel mõned rajatised Lasnamäe paekaldas. Ilves Illu auks on nimetatud vana loomaaia asukohta viiv sild Ilvesesillaks.
Viiu
23. apr. 2024 19:55