"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Allergoloog: välja ravimata hooajaline allergia võib areneda astmaks (0)
04. mai 2024
Foto: pixabay / Pilt on illustratiivne

Tartu ülikooli kliinikumi sisearst-allergoloogi Mare Pauklini sõnul võib hooajalisest allergiast kujuneda välja astma, kui püsivatele kaebustele vaatamata arsti juurde minekut kaua edasi lükata.

Allergia on immuunsüsteemi ülereaktsioon muidu kahjutule tegurile ning õige ravi õigel ajal on väga oluline selleks, et ei tekiks kaugtüsistusi. Pauklini kinnitusel näitab praktika, et just mehed ei kipu õigel ajal allergoloogile või perearstile minema. Tullakse alles siis, kui kaebused jäävad püsima – tekib pidev nohu ja raskus hingamisel. Kui arstile tulla liiga hilja, muutub aga välja ravimata hooajaline allergia astmaks.

Õietolmu ja õitsvate taimede lendlemine õhus võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid sümptomeid, alates nohust ja aevastamisest kuni silmade sügeluseni ja nahalööveteni. Kevadest sügiseni on õhus erinevad allergeenid ja laias laastus jaguneb hooajaline allergia kolmeks. Märtsist maini domineerivad varaõitsvad puud, nagu kask, lepp ja sarapuu, mis tekitavad paljudel inimestel allergilisi reaktsioone. Suvel võtab ohjad enda kätte heintaimede õitsemise periood, mil peamiseks ärritajaks on timut. Sügisel põhjustavad allergiat rohttaimed, eriti puju.

“Õietolmuallergia avaldumine sõltub suuresti ilmast – millal lumi ära sulab. Piisab üksikutest ilusatest päevadest, kui õietolmu kontsentraat on õhus kõrge, ja tõelised allergikud tunnevad selle ära. Sel perioodil tuleks aknad kinni hoida ja õues pesu mitte kuivatada,” soovitas Pauklin kliinikumi kodulehel avaldatud usutluses.

Hooajalise allergia põhilised sümptomid on allergiline nohu, ninakinnisus, aevastamine ja silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit.

“Inimesed tulevad õietolmu allergiaga arsti juurde, sest selle vastu on raske võidelda ja õietolmust ei saa väga hästi hoiduda. On oluline, et patsiendid võtaksid juba ennetavalt allergiavastaseid ravimeid ja tunneksid ära selle õige momendi, kui nina läheb kinni. Tähtis roll on ka lokaalse hormooni tarvitamisel,” märkis Pauklin.

Talvel Eestis õitsvaid taimi pole, kuid siiski võib õietolmuallergikutel välja lüüa ristreaktsioon puu- ja juurviljadega, mille tulemusel võib immuunsüsteem reageerida toiduainetes olevatele allergeenidele ja tuua esile allergilisi reaktsioone. 

“Tänapäeval on võimalik teha immuunteraapiat, millega tekitatakse allergikul tolerantsus teatud allergeeni, näiteks heintaimede või varaõitsvate puude suhtes, vähendades seeläbi sümptomite raskust ja sagedust. Vastavalt patsiendi kaebustele hooajal valib arst allergeeni välja,” ütles Pauklin.

Seejärel hakatakse väikeste koguste kaupa seda allergeeni inimese immuunsüsteemile tutvustama, kuniks inimesel tekib tolerantsus ja ta ei reageeri enam selle allergeeni suhtes üle.

“Tegemist on pikemaajalise raviga, mis kestab kolm kuni viis aastat ja see on käesoleva aja kõige tõhusam ravi,” selgitas Pauklin. 

Allergia diagnoosimisel on oluline arvestada nii patsiendi kaebuste kui ka meditsiiniliste testide tulemustega. Nahatorke testid ja vereseerumi antikehade määramine võivad aidata tuvastada allergiat, kuid diagnoosi paneb arst, arvestades kaebusi ja testitulemusi koos.

“Väga oluline on patsiendi enda jutt – kas esinevad klassikalised kaebused. Tavaliselt inimeste kaebused ja nahatorke leid läheb kokku ning kaebused on igal aastal üldiselt samal ajal,” selgitas Pauklin.

Kui test näitab reaktsiooni, ent patsiendil pole kaebusi, siis allergiat diagnoosida ei saa.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.