"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
GALERII. Linnahalli tulevik: Mängulinnak või lopsakate katuseaedade paik? Kas isegi jäähall oleks taas popp? (0)
13. mai 2024
Visioonikonkursile laekus 47 tööd, milline võiks linnahall olla. Visioonid: tandeems.com

Arhitektid pakkusid linnahalli visioonikonkursil muu hulgas, et seal võiks olla avalikud saunad koos basseinide ja mererannaga, mõni teine aga leidis, et sinna võiks tulla hoopis vabaõhuteater ja muuseumid.

Noored arhitektid Mari Möldre ja Merilin Kaup algatasid koos Tallinna strateegiakeskusega linnahalli tuleviku teemalise visioonikonkursi, kuhu laekus 47 tööd. Noored arhitektid pakkusid välja ideid alates linnahalli andmisest lastele kuni selle looduse hooleks jätmiseni. “Eesmärk oli koguda võimalikult palju ideid ja nägime, et kompleksile pakutigi hulk uusi funktsioone,” selgitas arhitektuuriresidentuuri Vares arhitekt Möldre.

“Mulle meeldisid linnahalli järkjärgulise renoveerimise ja üheskoos taastamise mõtted, mille järgi antakse see kõigepealt inimeste käsutusse ning selle käigus katsetatakse kasutusvõimalusi,” lisas Kaup.
Mõned autorid soovitasid koondada linnahalli väga mitmesuguseid tegevusi, sest tegemist on suure majaga.

Mida ära võtta, mida alles jätta?

Ka töö nimega Platvorm vaatab tulevast linnahalli kui mitmete eri funktsioonide kogumit. Näiteks merepoolsesse ossa tuleks tekitada avalik rand ja vabaõhu ujumisbassein ning seal võiksid olla avalikud saunad. Paljud soovitavad sarnaselt Platvormiga säilitada linnahalli arhitektuurne vorm, keskne suur kontserdisaal ja fuajeed algsel kujul. Jäähalli seinad võiks aga avada ning tekitada sinna samas mahus vabaõhukontsertide paiga, talvel uisuväljaku. Pakuti ka veekeskuse ja olümpiaujula rajamist,  kontserdisaali aga kujutati ette hiiglasliku rannana, kus inimesed saavad kunstpäikese käes päevitada ning eesriide taga avaneb merelaineid imiteeriv bassein, nii et saaks olenemata ilmast suve nautida.
Teised seevastu pakkusid välja kindla funktsiooni, mida rajatis peaks täitma hakkama. “Näiteks taheti linnahalli näha unenäolise botaanikaaiana, kujutleti seal kogukonnaaianduse arendamist või suurt transporditerminali, mis võiks olla osa Tallinna ja Helsingi ühendamisest,” rääkis Kaup.

Valikut võistlustöid vaata galeriist:

Vaata galeriid (13)

Paaris töös pakuti linnahalli eri muuseumide asukohaks. Üks töö pakkus koguni välja, et Rocca al Mares asuv vabaõhumuuseum võiks laieneda linnahalli aladele ja hoone ise võetaks arvele museaalina. Oli ka neid autoreid, kes tahaksid arendada linnahallis kõrgtehnoloogilist tootmist ja muuta hoone niiviisi isemajandavaks üksuseks.

Mitut tööd aga nimetas Kaup lausa kirurgiliseks sekkumiseks. Need nägid ette linnahalli mingite osade eemaldamist. Pandi näiteks ette eemaldada kontserdisaali katus ning muuta see niiviisi vabaõhu amfiteatriks. Sellesse kategooriasse kuulub ka enim hääli saanud töö nimega Uusvana. Selle huvitav mõtteeksperiment nägi ette, et linnahall lõigatakse pikkupidi pooleks, ning ootamatul kombel pakub see lahendust paljudele praegustele probleemidele, mida linnahalli juures nähakse. Kurdetakse ju, et linnahall on pime – nii saab ta juurde terve külje jagu aknapinda. Kurdetakse, et kontserdisaal on liiga suur – pooleks lõigatuna aga saame 2000-kohalise saali, mis on juba täiesti mõistlik. Terve linnahalli renoveerimine on kallis – teeme siis pool, aga korralikult.

Teise poole kohale saaks rajada mereni viiva promenaadi ja Estonia ooperiteatri, ning kuna tegemist on sümmeetrilise hoonega, säilib ettekujutus tervikust.

Arhitekt Toomas Paaver on oma võistlustööd kirjeldanud kui linnahalli ümbruse suurt avamist. Kuna elu on tunginud igale poole linnahalli ümber, tuleks tema idee kohaselt teha  hoonele rohkem juurdepääse, mis võimaldaksid külastada sinna tulevaid uusi kohvikuid, poode jt teenindusasutusi. Ka jäähalli seinad võiks avada, leidis Paaver.

Jäähall oleks taas popp

Selleks, et üldse linnahalliga edasi minna, tuleb muidugi korraldada mitu arhitektuurivõistlust, mis konkretiseeriksid aruteludel selginema hakanud ideid reaalsemas võtmes.

Linnahalli sulgemisest on möödunud juba 15 aastat. “Võib-olla on aeg tulla tagasi linnahalli algse mõtte juurde, isegi jäähalli taastamine seal on ehk jälle päevakorras, rääkimata suurest kontserdisaalist,” rääkis Kaup. “Ega kergema muusika kontserdisaalgi ei pea olema mingi must karp või linnaserval asuv spordihall, ka see võib olla arhitektuuriliselt väärtuslik.” Praegu on käimas linnahalli tehniline ekspertiis, mis peaks valmima järgmiseks aastaks. Siis saab selgemaks, milliseid muutusi saab seal ette võtta. “Linnahall on riigi kaitse all mälestisena, mis tähendab, et ideaalis peaks see säilima terviklikult,” ütles Tallinna muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap.  

Seega pole praegu veel kindlat tulevikuvaadet, mis oleks nii majanduslikult tehtav kui ka ruumiliselt kestlik. “Peame pakkuma valikuid nii linnahalli säilitamiseks, osaliseks rekonstrueerimiseks kui ka võib-olla selles suunas, et see säilib praegusel kujul, aga on vahekasutuses,” ütles Tallinna ruumiloome osakonna juhataja Kaidi Põldoja.

Kõiki võistlustöid saab vaadata:

https://tandeems.com/contests/tallinn-city-hall/submissions

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid