"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Jüri Kuuskemaa: kui kuulen mantrat "saagem eurooplasteks", siis muigan vuntsi – oleme ju eurooplased juba 776 aastat (1)
14. mai 2024
Kunstiajaloolane ja Tallinna aukodanik Jüri Kuuskemaa. Foto: Albert Truuväärt

Kaks Taani kuningat kinnitasid üle 700 aasta tagasi tallinlastele samad õigused, mis olid Saksamaal asuva hansalinna Lübecki elanikel. Kunstiajaloolane, Tallinna aukodanik Jüri Kuuskemaa räägib, miks tähistatakse iga aasta 15. mail Tallinna päeva.

Maikuu 15. päeval aastal 1248 oli Tallinn väga noor Taani koloniaallinn, mida läänes hakati kutsuma Revaliks. 776 aastat tagasi kinnitas toonane Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinna linlastele samad õigused, mis olid Saksamaal asuva hansalinna Lübecki elanikel. Kuninglikus dekreedis oli kirjas, et Erik kinnitas Revali kodanikele õigused, mille tema isa Waldemar II neile juba andis. Kahjuks on dokument, millega Valdemar need õigused Revalile andis, kadunud, ning täpne kuupäev seetõttu teadmata.

Juunis 1219 toimus muistse Eesti linna Lindanise lähedal lahing, mille võitis Taani kuningas Valdemar II, ning seejärel kehtestati Eestimaal Taani võim. «Valdemar andis tallinlastele sellised õigused ja kohustused, mis tõid meie linna Lääne-Euroopasse, selle ühisesse religioossesse, ideoloogilisse, eetilisesse, äri- ja kultuuriruumi,» lausus Kuuskemaa. «Sellest päevast peale oleme eurooplased. Ja kui kuulen juba mõnda aega moes olnud mantrat «saagem eurooplasteks», muigan vuntsi: oleme ju eurooplased juba 776 aastat, mitte vähem. Euroopasse kuulumine oli suur samm edasi. Tallinn sai tänu oma ülisoodsale strateegilisele asukohale edukalt arenevaks kaubalinnaks ja astus Hansa Liitu.»
Kuid juba 1233. aastal mässasid Mõõgavendade ordu rüütlid Taani võimude vastu, ajasid kuberneri ja Taani mungad välja ning kõige sellega kaasnesid tapatalgud ja verevalamine. Hädad ja seadusetus kestsid 1246. aastani. See nõudis paavsti sekkumist, kes käskis mõõgavendadel taganeda ja linna endisele valitsejale tagastada. Taani võim kestis seejärel Tallinnas 1346. aastani, mil Taani kuningas Jüriöö ülestõusu tulemusena need maad tasu eest Saksa ordule loovutas.

Soolale ehitatud linn

Keskajal tekkis ütlemine «Tallinn on ehitatud soolale». Fakt on see, et sool oli siis üks levinumaid kaupu ja transiitkaubanduse objekt. Tallinnast kulges keskajal arvukalt kaubateid itta – Novgorodi ja Pihkvasse – ning sealt edasi Moskvasse, aga kui vaadata lääne poole, siis Londonisse.

300 aastaga sai Tallinnast juba üks jõukamaid ja edukamalt arenevaid kaubalinnu kogu Läänemere ja Põhjamere piirkonnas.

300 aastaga sai Tallinnast juba üks jõukamaid ja edukamalt arenevaid kaubalinnu kogu Läänemere ja Põhjamere piirkonnas. «Tallinn oli rahvusvaheline linn,» märkis Kuuskemaa. Siin ristusid erinevad kaubateed ja linlased olid kursis laias maailmas toimuvaga. Samas olid ka siinsed elanikud mitmest rahvusest. Bürootöö käis siin algul ladina, hiljem üha enam saksa keeles. Siin elanud eestlasedki võisid teha edukat karjääri ja saada eurooplasteks. Linn oli koduks Saksamaa eri piirkondadest, aga ka Norrast, Soomest, Karjalast, Taanist ja Rootsist, Lätist ja Liivimaalt pärit inimestele. Kõik elanikud ei olnud kodanikud Linnakodaniku õiguse said katoliiklased ja hiljem, pärast usupuhastust, loomulikult ka luterlased. Tallinna linna kodanikud olid teatud mõttes suveräänsed, sõltumata sellest, millisele valitsejale linn kuulus.

Siit sai alguse komme, mis eksisteeris palju aastaid ja pärast mõneks ajaks katkes. Valitsusjuht laskub Toompealt alla, koputab Lühikese jala väravale, Tallinna linnapea avab värava ning laseb peaministri all-linna. Nad vestlevad sõbralikult ja samas lahendavad probleeme linna ja riigi suhetes.
See kaunis ja pidulik tseremoonia on tähistanud Tallinna päeva algust sellest ajast, kui me seda 2002. aastal tähistama hakkasime. Komme katkes aga siis, kui riiki valitsenud Reformierakond läks nii ülemeelikuks, et pidas endale häbiväärseks Tallinna väravatele koputada ja oodata, millal need lukust lahti tehakse ja peaminister sisse lastakse. Siiski taastati komme kirjeldatud tseremooniaga eelmisel aastal ja see sündmus on tulekul ka tänavu.

Eri hoiakute ja kulutuuride kohtumispaik

«Tallinna päeva tähistamine tuletab meile meelde, et oleme eurooplased ja elame üleeuroopalises keskkonnas, olles läbi imbunud eri vaadetest, hoiakutest ja kultuuridest,» ütles Kuuskemaa. «Ja et me peame elama rahus ja harmoonias oma naabritega nii, et seda ei takista rahvus ega usuline kuuluvus. Peame lõpuks jõudma arusaamisele, et oleme maailmakodanikud, kellele sõda on võõras ja vastuvõetamatu nähtus. Pole vaja karta, et meie kodanike seas on erinevaid arvamusi, maailmavaateid, seisukohti küsimustes, mis suunas linn peaks arenema ja kes peaks otsuseid langetama. Erimeelsused on tavalised. Nagu mu noorim poeg Mats ütleb: «Kellelgi pole keelatud unistada.» Ideid võib olla palju, inimestel peaks olema vabadus neid väljendada, kuid oluline on, et ellu viidaks kasulikud ideed, mitte aga naeruväärsed ja  kahjulikud.»

Kuuskemaa sõnul pole Tallinna päeva tähistamine 2002. aastast palju muutunud. «Lisaks linna auhindade – teenetemärgi ja pealinna kõrgeima autasu, vapimärgi – üleandmisele on kavas ka kontserdid jm Tallinna päeva programmi kantud üritused,» ütles ta.

Igal ajal on oma eripärad, sõnad ja nimed muudavad sisu. «Sa peaksid olema uhke mitte linnakodaniku staatuse, vaid selle üle, mida oled selle heaks teinud,» lausus Kuuskemaa. “Ajad muutuvad, kuid ka tänapäeval on osa inimesi tallinlased, teised aga lihtsalt elanikud.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ajaloohuviline
14. mai 2024 21:23
Eks see eurooplaseks olemine sõltub ikka peaasjalikult sellest, mida keegi parasjagu selle all mõtleb. Ja neid mõtteid on ikka tegelikult väga erinevaid! Ja sellest tulenevalt on mulle sellised liigitamised alati pigem vastu kui möödakarva olnud aga kui mõni arvab, et see kuidagi ta enesehinnangut kohendab, siis pole ka mõtet kätt ette panna vähemalt seni kuni selline "eurooplane" ülejäänuid endast seetõttu veel kuidagi vähemväärtuslikematena kohtlema ei hakka.