"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Nõrgemad jäävad arstiabita: Ajale jalgu jäänud ravikindlustus karistab vabakutselisi, pensionieelikuid ja noori (0)
15. mai 2024
Nelja tütre (noorim on pildistamise ajal veel kõhubeebi) ema Ele-Liis on lastega kodune olnud kolm ja pool aastat. Albert Truuväärt

Eesti riik jätab praegu sisuliselt arstiabita ligi 75 000 ehk rohkem kui Tartu linna jagu inimesi. Kui ravikindlustuskaitseta inimest peaks tabama mõni tõsisem haigus, näiteks vähk või südamehaigus, tuleb tal maksta tuhandeid eurosid või jätta eluohtlik tõbi ravimata. Tallinnas puudub ravikindlustus pea igal kümnendal.

“Jaanuari keskel sai insuldi mu tädi ja kaks nädalat hiljem tuli kiirabiga haiglasse toimetada ema,” meenutab Tallinna suurperede klubi juhatuse esinaine Ele-Liis Kreek (35) oma lähedaste keerulisi kogemusi Eesti aukliku ravikindlustussüsteemiga.

Tädi oli end ravikindlustuse saamiseks töötukassas arvele võtnud, emal ravikindlustus puudus. “Mul on neli last, kellest noorim on pooleteisene, ja järsku selgus, et emal on vaja ravi ning kalleid uuringuid nagu magnetresonantstomograafia, kuid tal puudub ravikindlustus,” räägib Ele-Liis. “Lisaks tervisekriisile oli väljavaade rahaliselt hakkama saada väga keerukas. Lahenduseks vormistasime emale kiiresti rahvapensioni.”

Kreegi pere värske kogemus kinnitab, kui problemaatiline on ravikindlustust saada nö ühest staatusest teise minnes. “Mida peaksid tegema need, kes pensionil veel ei ole, küll aga vanuses, kus enam ei jaksa või ei taha töötada?” küsib ta. “Mu ema sai aprillis 65-aastaseks ja ei olnud pikalt töötanud, ainult väikeseid tööampse siin ja seal teinud. Ta ei olnudki töötukassas arvel ja võttis ravikindlustuse puudumist seni rahulikult. Tervisemuresid ei esinenud, ja kui teinekord oligi vaja mõnd uuringut või analüüsi teha, tasus ta selle eest ise. Nüüd aga sattus ema ootamatult EMO-sse ja sealt edasi haiglasse, vajades pikka ja kallist haiglaravi.”

Tervisekassa andmetel oli Eestis aprilli lõpu seisuga 74 830 ravikindlustamata inimest. Viimase kümne aasta jooksul on selliste inimeste osakaal hõlmanud stabiilselt 5-6%. Ravikindlustamata tallinlasi on linna sotsiaal- ja tervishoiuameti andmetel praegu 36 563 ehk 8,82% kõigist linlastest.

Varasemate uuringute kohaselt on ravikindlustuse puudumine seotud peamiselt noorte tööealistega või kindlustuskaitse katkendlikkusega. Kuna nii töötushüvitised, pension kui ka ravikindlustus sõltuvad meil eeskätt regulaarsest tööst, võivad end turvaliselt tunda vaid need, kes on stabiilsel palgatööl. Kui töösuhe on lühiajaline või katkendlik või on töötamine vormistatud viisil, mis ei anna ravikindlustuskaitset, piirdub ligipääs tervishoiuteenustele vältimatu arstiabiga. Töötajate ravikindlustus kehtib pärast töölepingu lõppemist kaks kuud ning töötutel üks kuu pärast töötukassas arveloleku perioodi lõppemist. Haigus või õnnetus paraku ei küsi, kas tohin tulla kimbutama sel kuul või ootan tulekuga pool aastat.

Pisipõnnide kõrvalt tööle naasta on keerukas

Ühes sihtrühmas on ravikindlustuseta naiste osakaal silmatorkavalt suurem kui meeste oma. Need on emad – kui tegu pole paljulapselise perega –, kes pärast lapse kolmeaastaseks saamist on kaotanud kindlustuskaitse. Selliseid juhtumeid on viimasel kümnendil olnud ligi 20 000 ja mehed moodustavad neist vaid umbes kümnendiku, selgus mõttekoja Praxise uuringust “Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?”.

Analüüsi järgi on igal aastal ligikaudu 1400 lapsevanemat, kelle ravikindlustus katkeb lapse kolmeaastaseks saamisel ja kes ei liigu üle mõnda teise ravikindlustusega kaetud rühma. Nii moodustavadki väikelaste vanemad ravikindlustamata inimeste hulgas märgatava osa. Põhjuseks võib olla nii teadmatus riigi pakutavatest võimalustest kui ka probleemid tööellu naasmisel. Siin peab tervisekassa ravikindlustuse teenusejuht Eda Palm oluliseks teadlikkust, millised on võimalused ravikindlustuse saamiseks, seda ka juhul, kui töösuhe lõpeb. “Kui inimene ei leia pikema aja jooksul tööd, peaks ta pöörduma töötukassasse, kes pakub võimalusi ravikindlustuse jätkumiseks,” ütleb ta.

Ele-Liis Kreegi ja tema abikaasa peres kasvab neli tütart. Kuigi tänu suurpereks kvalifitseerumisele on tal endal ravikindlustus kenasti olemas, on naine väikelaste emade muredega mitmeti kokku puutunud. “Suureks valukohaks on ühe-kahe väikese lapse ema või üksikvanema olukord, kes soovib minna tööle pooleteisese või kolmeseks saanud põnni juurest,” nendib ta. Tööle saada ei ole lihtne, sest väikelaste emast kiputakse ju ikka eeldama, et ta jääb haigete lastega sageli koju. Siis otsustataksegi sageli vaid väikeste tööampsude kasuks. Need aga ravikindlustust kaasa ei too.

“Mu neljast lapsest noorim on poolteist, mis tähendab, et praegu ei ole mul ravikindlustusega küll probleeme, aga tööd leida on keeruline,” räägib Kreek. “Mul on kaks kõrgharidust ja kaks magistrikraadi, esimene geenitehnoloogias ja teine rahvusvahelises ärijuhtimises. Kolme ja poole kodus oldud aastaga (eelviimane laps saab novembris neljaseks – toim) olen laste kõrvalt teinud viimatise magistrikraadi, juhtinud suurperede klubi ning koostanud digitaalse viljakusõpiku. Olen teinud põnevaid asju ja mul on mitmekülgset kogemust, aga tänane tööturg seda ei soosi.”

Igal aastal on umbes 1400 lapsevanemat, kelle ravikindlustus katkeb lapse kolmeaastaseks saamisel.

Kui tööl käiv vanem on maksumaksja, kes panustab vahetult sellesse, et riigi vahenditest rahastatavad teenused oleksid kättesaadavad, panustavad emad ju sellesse, et kasvatada üles inimesed, kes tulevikus selle rolli kandmise enda õlule võtavad. Katkendliku ravikindlustusega aga emade “karistamine” ei piirdu – ka pension on pikka aega lapsi kasvatanud pereemade puhul tööturul järjepidevalt osalenute kogutu kõrval palju väiksem. Nii asetab reaalne olukord emad juba eos töötava vanema sotsiaalsete garantiide varju, sest laste kasvatamine ei võrdu seaduse mõistes tulutoova tegevusega, mis tagaks ravikindlustuse ning koguks töötegijale pensioni.

Loometöötasu vabakutseliste muresid ei lahenda

Anonüümseks jääda soovinud noor muusik, kes oma loominguga koguni Eesti Laulu poolfinaali jõudnud, tunnistab, et tervisekindlustust tal ei ole. “Proovisin seda kahel korral saada esitajate liidu vabakutselise loovisiku loometoetuse kaudu, kuid ma ei vastanud kriteeriumidele,” nendib laulja. “Olen ka teiste artistidega sel teemal arutlenud ja võin kinnitada, et väga paljusid vaevab sama probleem. Ootan väga aega, mil näiteks plaadi- või kirjastuslepingutega kaasneks nii tervisekindlustus kui ka kindel sissetulek.” Seni on ta tänu vanemate toetusele hakkama saanud, aga leiab, et riigil on väga palju arenguruumi, et süsteeme paremaks muuta.

Muutunud töövormide tõttu ei ole vabakutselisus ja sellega kaasnevad probleemid enam ammu vaid loovisikute pärusmaa. Paindlike töövormide osakaal on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud ning kasvab jätkuvalt – töötatakse eri lepingutega ja teinekord ka periooditi. Ravikindlustus ei ole nende muutustega paraku kaasas käinud, mistõttu suureneb inimeste hulk, kes jäävad sotsiaalsetest garantiidest ilma.

“Üheks ravikindlustuse katkemise põhjuseks on muutunud töövormid ehk kui teha tööd näiteks töövõtulepinguga ja nn tööampsudega ning tagatud ei ole regulaarne sotsiaalmaksu tasumine miinimummääras,” selgitab tervisekassa ravikindlustuse teenusejuht Eda Palm. “Sama mure puudutab neid, kellele makstavad toetused/stipendiumid või tasud on ebaregulaarsed.”

Vabakutseliste loovisikute ligipääs ravikindlustusele ja kõigile teistele sotsiaalsetele garantiidele on piiratud juba pikki aastaid. Praxise 2021. aasta uuringu “Vabakutselised loovisikud, nende majanduslik toimetulek ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus” andmeil oli Eestis hinnanguliselt 10 200 ebaregulaarse või ebapiisava sissetulekuga vabakutselist loovisikut. Kuigi nemadki panustavad ühiskonda, saab neile saatuslikuks sotsiaalkaitse võrgustik, mis on rajatud palgatöölisi silmas pidades.

Olgugi et riigikogu kiitis märtsis heaks kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muudatused, mis tagavad paljudele loomeinimestele senisest paremad sotsiaaltagatised, ei paku algatatud seadus kõikehõlmavat lahendust, vaid parandab nende inimeste olukorda, kelle loometööd rahastab kultuurkapital.

“Edaspidi hakkab kultuurkapital loometöötoetuse asemel maksma inimestele loometöötasu, millelt tasub ka kõik maksud,” selgitab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof. “Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et loojad saaksid püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse: ravi-, pensioni- ja töötuskindlustuse.”

Haavatav sihtrühm on ka noored

Kindlustuskaitse kaotavad ka noored, kes pärast gümnaasiumi või ülikooli kohe järgmist sammu ei astu.
15-26-aastastest Eesti noortest ligi 10% ei käi koolis ega tööl ega ole muul moel ühiskondlikult aktiivsed, näiteks ettevõtjatena tegevad.

Niisuguseid noori on meil 15 000 ja neist 6000 elavad Tallinnas. Teinekord on kooli- ja tööelust kõrvale jäämise põhjused perekondlikud, näiteks lapsega kodus olemine. Pahatihti on noorel vanemal kas poolik haridus või ei ole tal olnud töökohta, mistõttu on tal seda tõenäoliselt keerulisem saada ka siis, kui lapsepuhkus lõpeb. Statistika ütleb, et mitteaktiivsetest noortest üle 80% on madala haridustasemega, mõned kesk-, paljud põhiharidusega või kooli hoopis pooleli jätnud.

Ühe kindlustuskaitseta sihtgrupina toob tervisekassa ravikindlustuse teenusejuht Eda Palm välja veel inimesed, kes on küll meie rahvastikuregistris, kuid ei ela praegu Eestis ja seetõttu ei ole neil ravikindlustust ega ka vajadust selleks. “Nende hulgas on ka noori, kes õpivad või elavad välismaal,” märgib Palm.

Võimalus saada vaid erakorralist ja vältimatut abi

“Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning kõik tervishoiutöötajad on kohustatud seda oma pädevuse ja kasutuses olevate võimaluste piires osutama,” rõhutab Eda Palm. “Vältimatu ehk erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus.”

Selleks peab inimene ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi.
“Kui tegemist on plaanilise raviga, tuleb tasuda arve inimesel endal,” jätkab Palm. “Kui tegu on aga erakorralise arstiabi vajadusega, selle eest tasuma ei pea. Vältimatut arstiabi pakuvad kõik haiglad ning abivajaduse selgitavad välja sealseid tervishoiutöötajad. Ka perearstid peavad tagama vältimatu abi.”

Apteegis tuleb ravikindlustuseta inimesel maksta väljakirjutatud ravimi eest täishind.
Ravikindlustamata inimeste vältimatu ravi eest on tervisekassa tasunud 2022. aastal pea 12 miljonit eurot. 2023. aastal oli see number 11,6 miljonit eurot ehk 3% vähem kui aasta varem.

Tulemusena haigus süveneb ja lõppkokkuvõttes läheb ravi riigile veelgi rohkem maksma.


Ravi ei tohiks olla rahakotist sõltuv

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2018. aastal Praxise tehtud uuring “Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?” tõi esile, et enamikus OECD ja EL-i riikides, sh Soomes ja Rootsis on ligipääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99%-le elanikkonnast. Seega kuulub Eesti kindlustuskaitse poolest EL-i ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku.

Riigikogus märtsis peetud meditsiinidebatil hoiatas sotsiaaldemokraat Tanel Kiik solidaarse tervishoiusüsteemi murenemise ja eraravikindlustuse leviku eest. “Viimasel ajal jõuliselt turundatud eraravikindlustus ei ole mingi imerohi,” rõhutab Kiik. “Tervishoid on inimõigus, mis ei tohi kunagi muutuda jõukate privileegiks.”

Paraku süvendab eraravikindlustuse laialdane levik ebavõrdsust arstiabi kättesaadavuse osas ning tähendab seda, et raviteenusele saamise kiirus sõltub kindlustuse olemasolust, mitte patsiendi vajadustest. “Riigi roll ja kohustus on tagada solidaarse tervishoiusüsteemi toimimine,” lausub Kiik. Endine sotsiaalminister ning tervise- ja tööminister tõi välja, et Eestis moodustab juba praegu inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel üle 20% tervishoiu kogukuludest.

Tervisekassa juht Rain Laane ütles paari kuu taguses intervjuus, et omaosalus võiks olla kuni 15%, vastasel juhul tekivadki pikad järjekorrad või isegi olukorrad, kus inimene ei ravi end, sest see on tema jaoks liiga kallis. “Tulemusena haigus süveneb ja lõppkokkuvõttes läheb ravi riigile veelgi rohkem maksma,” nentis Laane.

Oleme oma keskuses ka kindlustamatutele alati ravi välja nuputanud

Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen on oma üle 25-aastase arstipraksise jooksul ravikindlustamata inimestega palju kokku puutunud. Ühist nimetajat neil ei ole. Jagub nii neid, kes põhimõtteliselt ei taha makse maksta ning Eesti riigi üldiste aruaamadega nõustuda, kui ka hammasrataste vahele jäänuid, kes on kukkunud tööturult välja või on mingi muu häda olnud, kuni selleni välja, et tööl käimisest on tulnud loobuda pereliikmete pärast. Universaalne ravikindlustus peaks hoidma just neid, kes ravikindlustuse mitte omast vabast tahtest on kaotanud.

“Oleme ka perearstide seltsiga teinud ettepaneku, et kõik inimesed meie riigis võiksid olla kindlustatud. Samas näen kohati ka väga arrogantset suhtumist: ma ju võin mingid maksud ära maksta, tehke mulle need uuringud! Kui kõik hakkaksid nii käituma, kuidas siis oleks võimalik tervishoidu, haridust ja politseid rahastada,” mõtiskleb Ingerainen.


Dr Ingerainen leiab, et universaalne ravikindlustus peaks hoidma just neid, kes ravikindlustuse on mitte omast vabast tahtest kaotanud.
Pilt: Eero Vabamägi

Selliseid juhtumeid, kus raskemad haigused jäetakse ravimata, kuna inimesel puudub kindlustuskaitse ja ta ei jaksa oma raha eest uuringuid ja ravimeid osta, ma kohanud ei ole. Kui kellelgi on raske haigus, me kaardistame olukorra ja inimene saab pöörduda sotsiaakindlustusametisse või töötukassasse, ja reeglina saadakse ravikindlustus. Perearstide ja -õdedena püüame leida lahendusi ja üritame patsiendile kaks sammu vastu astuda.

Erakorraline abi ja kiirabi

  • Erakorralise haigestumise, trauma, mürgistuse korral on igal inimesel sõltumata ravikindlustatusest õigus saada vältimatut abi.
  • Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse või abivajaja surma.
  • Erakorralise vältimatu abi saamiseks saab pöörduda perearsti vastuvõtule, haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, helistades lühinumbril 112.
  • Kiirabi aitab inimest eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral, annab esmast abi, diagnoosib ja annab juhised raviks ning vajadusel viib ka abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.
  • Igal Eesti territooriumil viibival inimesel on õigus saada kiirabiteenust ja see on abivajajale tasuta. Kahtluse korral, kas on vaja kiirabi kutsuda, saab küsida oma haigusseisundi kohta nõu ööpäevaringselt perearsti nõuandetelefonilt 1220. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16662.
  • Tasuliste teenuste hinnakirjad pealinna suurhaiglates:
  • www.itk.ee/patsiendile/tasuliste-teenuste-hinnakiri
  • www.regionaalhaigla.ee/et/tasuliste-teenuste-hinnakiri

Ravikindlustuseta pealinlased saavad abi

  • Tallinna elanike registrisse kuuluvad ravikindlustamata isikud saavad eriarsti ambulatoorset abi Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldusel tasuta Nõmme tervisekeskusest (Jaama 11) esmaspäeviti ja neljapäeviti kl 8-12. Abi andmine toimub elavas järjekorras (puudub eelregistreerimine), palume patsientidel arvestada mõningase ooteajaga.
  • Ravikindlustusega hõlmamata isikute statsionaarset järelravi osutatakse AS Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusabikliinikus (Õismäe tee 179), tel 650 5226, e-post: oendusabi@keskhaigla.ee
  • Vältimatu arstiabi saamiseks saab pöörduda Tallinna haiglate erakorralise meditsiini osakonda.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.